2-08-51402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-51402 Otsuse kuupäev Jõhvi, 26. november 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. L. hagi O. L.`i

§345tulenevalt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja 2

§ 410

kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist.

§199lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist.

Arvestades, et kostja, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et ta ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

1. Hooneregistri 10.01.1997.a tõendi järgi 03.01.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel kanti kostja hooneregistrisse korteri xxx, omanikuna (t.lk. 4). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 24.10.2007.a elektroonilise tõendi kohaselt 22.10.2002.a kinnistusavalduse alusel kanti kostja kinnistu (korteriomandi) xxx, kinnistu registriosa nr 992009, omanikuna kinnistusraamatusse (t.lk. 5).
2. Poolte abielu lahutati 23.11.2004.a (t.lk. 3). Seega korteri erastamisel ja korterioamandi kinnistusraamatusse kandmisel olid pooled abielus. Perekonnaseaduse (PkS) §14 lg1 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi poolte ühisvaraks on eelnimetatud korteriomand, mille jagamist hageja taotleb. Korteriomandi turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiisi määramist pooled ei taotlenud. Hageja väidab, et ühisvara väärtuseks on 300 000 krooni. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust ühisvara koosseisu, ühisvara väärtuse ja selle hageja poolt nõutud viisil jagamise üle.
3. PkS §18 lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi
4. lõike
5. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
6. PkS §19 lg1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja väidete kohaselt alates 01.08.2008.a kostja ei ela koos hagejaga. Sellest ajast alates asub korteriomand hageja valduses, ta elab seal koos poolte ühiste lastega. Kohtuistungil ei soovinud hageja korteriomandi jagamist, jättes kummagi mõlemale ½ mõttelist osa korteriomandist. Kostja on teadlik, et hageja soovib jätta korteriomandi enda ainuomandisse. Vastuväidete puudumise tõttu rahuldab kohus hagi ja jagab poolte ühisvara, jättes korteriomandi hageja ainuomandisse ning mõistes PkS §19 lg1 alusel hagejalt kostja kasuks rahalise hüvitise 150 000 krooni.
7. Hagiavalduse kohaselt hageja on tasunud kõik kommunaalmaksed ise. Seega poolte ühisvaral ei lasu kommunaalmaksete võlgnevust. Kohtuistungil hageja on võtnud hagi kommunaalmaksete väljamõistmise osas tagasi.

§424

lg1 esimesest lausest tulenevalt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole saadud. Seega ei ole hagejal õigust ka hagi tagasi võtta

§4243

§428lg1 p3 asuda seisukohale, et ta on hagist loobunud.

Kostaja istungile ilmumisel oleks võimalk talle loobumisest teatada istungil. Kostja ei ilmunud kohtuistungile mõjuva põhjuseta, mistõttu kohus ei tee tema suhtes

§429lg3 sätestatud toimingut.

Hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi. Sellepärast vastavalt

§428

lg1 p3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kostjalt ½ kommunaalmaksete võlgnevuse 6 805.95 krooni väljamõistmise osas. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus selles osas esitada hagi kostja vastu, tasudes nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu. Menetluskulud 17. Vastavalt

§173

lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi ühisvara jagamises rahuldatakse, siis vastavalt

§162lg1, lg2 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg1,

§122

lg2, §139 lg2 p1, §179 lg1 alusel peab kostja kandma riigituludesse 7 750 krooni riigilõivu. 18. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4