lg 1 kohaselt võib eluruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Hageja ütles üürilepingu 12.12.2007.a avaldusega üles alates 31.03.2008.a, järgides seega
Hageja esitatud ülesütlemisavaldus vastab
Kostjad ei ole näidanud, et nad oleksid üürilepingu ülesütlemise seaduses sätestatud korras vaidlustanud (
). Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et poolte vahel kehtinud suuline üürileping Tallinnas Peterburi tee 26-25 asuva eluruumi üürimiseks lõppes 31.03.2008.a. Korteri kasutamiseks ei anna õigust kostja xxx väide, et tal on laps, kes on nägemispuudega invaliid ja nad ei saa välja kolida. Asjaolu, et peres on puudega isik, loob kohustusi kohalikule omavalitsusele, mitte eraõiguslikule juriidilisele isikule.
lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kohus luges pooltevahelise üürisuhte lõppenuks ning kostjatel ei ole seaduslikku alust vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, on kostjatel kohustus eluruum hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja nõude ning 2 kohustab kostjaid tagastama hagejale xxx asuva eluruumi. Hageja teatas kohtuistungil, et ta soovib korteri vabastamist kuue kuu jooksul ning pärast seda soovib kostjad välja tõsta kohtutäituriga. Kuivõrd xxx selgituste kohaselt on tema alaealine laps nägemispuudega invaliid, teavitab kohus kostjate elukohajärgset omavalitsust kohtuotsusest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja palus kohtuistungil jätta menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtul põhjust jätta hageja menetluskulusid kostjate kanda. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.