KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik PRandmaa Otsuse avalikult teatavaks 20. novembril 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-29968 Tsiviilasi PM hagi T M vastu alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende es Hageja – PM (ik. xxx, elukoht xxx) Hageja es ja – Veljo Kurik (OÜ Kurik & Partnerid, xxx) jad Kostja – T M (ik. xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista T M elatusraha tütre J M M, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks PM kasuks alates 10.07 2008.a., s.o. alates hagi esitamisest kuni 20.11.2008.a., s.o. kuni kohtuotsuse tegemiseni, kokku 4520.- (neli tuhat viissada kakskümmend) krooni ja sealt edasi 3630.- ( kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni kuus kuni tütre täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a. Menetluskulud. 3. Jätta PM kohtuväliseks menetluskuluks olev es jakulu 60,5% ulatuses T M kanda ja 39,5 % ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud. 1. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar J M M. 2. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused. 3. 10.07.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 6000.- krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest. 4. Hagiavalduses väidetu kohaselt on kostja tasunud lapse ülalpidamiseks elatist kuus regulaarselt 2000.- krooni ja alates 2008.a. 2500.- krooni. Hageja ei pea kostja poolt makstud elatist piisavaks kuna lapse ülalpidamiskulud kuus on tunduvalt suuremad kui 5000.- krooni kuus. 5. Lapse ülalpidamiseks tehtavad igakuised kulutused koosnevad hagiavalduse kohaselt : a.) eluasemekuludest, mis omakorda koosnevad korteri laenumaksetest summas 4339.- krooni ning elektri ja gaasi maksetest summas 900.- krooni,
- b)toidurahast 400.- krooni,
- c)transpordikulust 103.- krooni,
- d)sidekulust, mis omakorda koosneb lapse telefoni maksetest 160.- krooni ja internetikulust 545.- krooni, e.) kulutustest tervishoiule summas 200.- krooni,
- f)kulutustest hügieenitarvetele summas 200.- krooni,
- g)kulutustest koolikohustuse täitmisele, mis seisneb Kooli maksus 2530.- krooni, õpikute ostmise kulust 40.- krooni, kohustuslike kooliriiete ostmise kulust 170.- krooni ja klassirahast 125.- krooni,
- h)kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 600.- krooni ja
- i)tennise ning tantsutrenni rahast 1700.- krooni. 6. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja lapse sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 01.06.2008.a.- 30.06.2008.a. kohta, Kooli AS arve J M M eest, Kooli vastuse õppemaksust vabastamise taotlusele, Eesti Energia AS arve, Gaasienergia AS arve, Tele2 Eesti AS arve, Elion Ettevõtted AS arve, MTÜ S TC 2000 arve, PM 2007.a. tuludeklaratsiooni, kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte, T M ja AS Kool vahel sõlmitud lepingu 29. juunist 2002.aastast.. Kostja vastuväited ja põhjendused. 7. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tema on oma tütre ülalpidamiskohustused täitnud kuna kandis enne 2008.a. j uarikuud igakuiselt oma tütre arvelduskontole 2000.- krooni ja alates j uarist 2008.a. on kandnud 2500.- krooni. Kostja on seisukohal, et nimetatud summa vastab nii lapse vajadustele kui ka kostja varanduslikule olukorrale. 8. Kostja leiab, et 5000.- krooni kuus on piisav summa lapse ülalpidamiseks. Hageja on hagiavalduses lapse ülalpidamiskulud üle paisutanud. Hageja poolt märgitud eluasemekuluks olev laenu tagasimakse summa 4339.- krooni ei ole lapse vajadus, vaid hageja võimalus. Kostja vaidlustab ka Kooli makse summas 2530.- krooni, sest kostja varanduslik olukord ei võimalda seda väidetavalt maksta. Arvestades asjaoluga, et vanematel on PkS § 49 kohaselt laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ei aktsepteeri kostja seda, et poolte tütar käib tasulises koolis, sest tütar läbis ka edukalt katsed Reaalkooli 2. klassi, kuid Lk 2
(6)hageja ei nõustunud lapse kooli vahetamisega. Kostja ei nõustu ka sellega, et lapse kulud interneti kasutamisele kodus on 545.- krooni, sest internetti kasutavad kodus ka teised perekonnaliikmed. Nimetatud kuluartikli põhjendatud kulutuseks on hageja arvates 272,50 krooni.
- Arvestades asjaoluga, et hageja varanduslik olukord on tunduvalt parem kui kostjal – hageja nimel on kinnisvara ja ka hageja palk on suurem – peab ta juhul kui soovib, et laps õpiks tasulises koolis, ise ka selle eest tasuma.
- Kostja väidetel lasub tal lisaks lapse ülalpidamiskohustusele ka oma vanemate ülalpidamiskohustus, sest tema isal J M on sügav puue ja tema emal L M raske puue.
- Kostja esitas kohtule tõenditena oma palgatõendi, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 01.06.2008.a. kuni 31.08.2008.a. kohta, oma 2007.a. tuludeklaratsiooni koopia, Arstliku ekspertiisi otsused J M ja L M kohta ning PM ja T M vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja abieluvaralepingu. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et - J M M on poolte xxx.a. sündinud alaealine tütar kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal; - kostja andis lapse ülalpidamiseks raha enne käesolevat aastat 2000.- krooni kuus ja alates j uarist 2008.a. 2500.- krooni kuus; - lapse ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest kulutustest : elektri ja gaasi maksed 900.krooni, toiduraha 400.- krooni, transpordikulu 103.- krooni, sidekulu (telefonimaksed) 160.krooni, kulu tervishoiule 200.- krooni, hügieenitarvete kulu 200.- krooni, õpikute ostmise kulus 40.- krooni, kohustuslike kooliriiete ostmise kulus 170.- krooni, klassirahas 125.krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulu 600.- krooni ja tennise ning tantsutrenni rahas 1700.krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas isa on andnud piisavas ulatuses raha lapse ülalpidamiseks või mitte, kas lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka hageja poolt tehtavad laenu tagasimaksed eluasemelaenu eest ning kas laps peab käima tasulises Koolis või võiks ta vahetada kooli ja jätkata õppimist riiklikus õppeasutuses.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest ning sama seaduse §- st 70 lg
- PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lk 3
(6)- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, sest kohtuotsuse p-s 13 osundatud seadusesättest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada poolte alaealise lapse vajadustega. Kõigepealt koosnevad igakuised lapse ülalpidamiskulud kulutustest, mille üle pooled ei vaidle. Need on kulutustest elektri ja gaasi maksetele 900.- krooni, toidurahale 400.- krooni, transpordile 103.- krooni, sidekulule (telefonimaksed) 160.- krooni, tervishoiule 200.krooni, hügieenitarvetele 200.- krooni, õpikute ostmisele 40.- krooni, kohustuslike kooliriiete ostmisele 170.- krooni, klassirahale 125.- krooni, riiete ja jalanõude ostmisele 600.- krooni ja tennise ning tantsutrenni rahale 1700.- krooni. Kostja poolt vaidlustatud lapse õppemaksu osas Koolis on kohus seisukohal, et nimetatud kulutus on põhjendatud kulutus ja seda tuleb arvestada lapse ülalpidamiskulude hulka. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – leping, mille on 29.06.2002.a. sõlminud J M M, T M ja Kooli AS - tõendab, et laps käib Koolis ja ka seda, et lapse nimetatud kooli õppima asumist soovis ka lapse isa, sest ka tema on üks lepingupooltest. Kostja ei vaidlegi selle üle, et lapse tasulisse kooli õppima asumine oli poolte ühine soov. Kohus leiab, et laps ei pea vahetama talle tuttavat ja omaks s ud kooli- ja klassikaaslasi põhjusel, et lapse isa ei soovi pärast poolte abielu purunemist enam lapse eest õppemaksu tasuda. Laps ei tohi kannatada materiaalselt selle tagajärjel, et tema vanemad enam koos ei ela, hingelisi kannatusi põhjustas vanemate lahutus lapsele nagunii. Kuna nähtuvalt Kooli AS arvest on J M M õppemaksu suuruseks aastas 30.280.- krooni ( ¼ aasta arvest on 7570.- krooni), on lapse igakuiseks õppemaksu suuruseks 2523.- krooni. Kostja poolt vaidlustaud eluasemekulude osas on kohus seisukohal, et hageja poolt makstavat eluasemelaenu tagasimakset ei saa kohus arvesse võtta lapse põhjendatud ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel kuna eluasemelaenu on hageja võtnud pangalt oma võimalusi arvestades ja kostja ei pea elatise kaudu aitama hagejal laenu tagasimakseid teostada. Eluasemekulude hulka saab arvestada üksnes eluruumis tarbitavate teenuste eest tasumisele kuuluvate summadega, s.o. elektri, prügiveo, gaasi vmt teenuste eest tasumisele kuuluvate summadega, sest nende kulutuste suurus sõltub inimeste arvust kes pakutavaid teenuseid tarbivad. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et eluruumis xxx külas elab hageja kahekesi koos tütrega, mille üle pooltel vaidlus puudub, tuleb seal kasutatava internetiteenuse kasutamise eest makstav kuumaks 545.- krooni jagada pooleks ja lapse osaks arvestada 272,50 krooni. Hageja väide nagu kasutaks tema internetti vaid tööjuures ja kodust internetti kasutaks üksnes tütar, on paljasõnaline ja tõendamata. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et igakuised põhjendatud J M M ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 7393,50 krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju peab kumbki vanem sõltuvalt oma varanduslikust olukorrast lapse ülalpidamiskuludest kandma. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - hageja pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on tema palgaks R E OÜ-s 29.712.krooni (netos) ja K A OÜ-s 818.- krooni (netos) ning hageja 2007.a. tuludeklaratsioon, mille kohaselt oli tema 2007.a. tulu suurus kokku 365.149.- krooni ning Lk 4
(6)- kostja pangakonto väljavõte, millest nähtuvad talle tehtud pangaülekanded tema töökohast Statistikaametist, kostja 2007.a. tuludeklaratsioon, mille kohaselt oli tema 2007.a. tulu kokku 321.162.- krooni ning kostja palgatõend Statistikaametist, mille kohaselt oli tema keskmine palk 2008.a. juunist kuni augustini 23.738,13 krooni kuus. Arvestades asjaoluga, et hageja netopalk on käesoleval ajal 30.530.- krooni netos ja kostjal 19.355,13 krooni netos, on hageja sissetulek umbes 11.000.- krooni suurem kui kostjal. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel peab kohus PkS § 61 lg 2 alusel arvestama ka vanemate varalist seisundit, on põhjendatud arvestada eeltoodut ka kostjalt elatusraha väljamõistmisel. Kohus ei arvesta aga kostjalt elatise väljamõistmisel hagejale kuuluva kinnistuga, sest see on hageja ja poolte ühise tütre elukoht ega anna seetõttu hagejale ka mingit tulu mille arvel saaks ta lapse ülalpidamiskulusid kanda. Samas arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel aga seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, käesoleval juhul hageja, peab saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksu suuruseks käesoleval ajal on tulumaksuseaduse § 4 kohaselt 21 %. Kohus leiab, et kostja väidet, et ta abistab oma abivajavaid vanemaid nende ülalpidamisel, elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid Arstliku komisjoni otsused kinnitavad küll, et J M ja L M on puuetega isikud, kuid ükski kostja poolt esitatud tõend ei tõenda, et ta oma vanemaid ülal pidada aitab. Seega on see kostja see väide paljasõnaline ja tõendamata. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks poolte alaealise tütre ülalpidamiseks väljamõistmisele elatusraha 3630.- krooni alates hagi esitamisest. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud elatist lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 10.07.2008.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.11.2008.a. neljal kuul 2500.- krooni kuus, see on kokku 10.000.- krooni, kuid oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt maksma 14.520.- krooni (4 x 3630 ), tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni täiendavalt välja mõista elatist 4520.- krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest 3630.- krooni kuus. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus asja lahendamisel tõendina arvestamata PM ja T M vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja abieluvaralepingu, sest asjaolu kas ja kuidas pooled oma ühisvara jagasid või milliseid kokkuleppeid nad selle osas sõlmisid ei oma vaidluse lahendamisel elatise üle tähendust. Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtuväliste menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada hageja kohtuvälised menetluskulud – hageja es ja kulud - võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 60,5 % ulatuses, tuleb hageja es ja kulust 60,5 % jätta kostja kanda ja 39,5% hageja enda kanda. Lk 5
(6)Kohtunik: Lk 6
(6)