2-08-49512/3

2-08-49512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 24.november 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-49512 Tsiviilasi ST hagi P T vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja: ST ik xxx sünd xxx, rahvus eestlane, EV kodanik, haridus xxx, xxx, perekonnanimi jätta samaks, töökoht R T voltija, eluk xxx) Kostja: P T (sünd xxx, eluk xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

3. a Kohtuistungil osalejad Hageja: ST RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada ST ja P T abielu, mis registreeriti ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxx.a. kandega nr xxx. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Pärast abielulahutamist jätta ST perekonnanimeks T. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud. Menetluskulud jätta ST kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1 Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxx.a. kandega nr xxx. Poolte abielust on sündinud lapsed on käesolevaks ajaks täisealised. Poolte abielusuhted lõppesid märtsis
4. Perekonnanimeks hageja soovib jätta T. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, kuna kostja läks vahepeal teise naise juurde, suhted kostjaga halvad, kostja tarvitab alkoholi. Hageja palub abielu kostjaga lahutada ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja seisukoht Kostjale on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatatud, kuid
6. 2008.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja ei ole teatanud mitteilmumise põhjust ega pole ka esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde ning palus poolte abielu lahutada. Hageja taotlusel kohus lahendab asja TsMS § 410 kohaselt sisuliselt. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks jätta T. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud isiklikult 20.09.2008, kuid käesoleva ajani ei ole vastanud ega esitanud vastuväiteid. Eelnimetatust kohus saab üheselt jõuda järeldusele, et kostja nõustub hagiga. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 2 Eeltoodu alusel määrab kohus menetluskulud antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud kannab hageja ise, kuna hageja on soovinud, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3