) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe. Koostöölepinguna pealkirjastatud lepingu sisuks on mootorikütuse ja –õlide, määrdeainete, autotarvikute ja muude müüja poolt pakutava kauba müümine kostjale. Seega tuleneb kostja võlgnevus müügilepingust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagi aluseks olevatel saatelehtedel näidatud kauba ja nende eest esitatud arved kätte saanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ostjana on jätnud nõuetekohaselt täitmata
Kohtumenetluse käigus kostja tunnistas põhivõlgnevust.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punktis 3.2.5 on kokku lepitud viivise määras 0,05 % päevas õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kohtuistungi toimumise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 32 358,24 krooni ning edasi alates 20.11.2008 viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude tasumisena. Kostja taotles viiviste vähendamist poole võrra. Kohus leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud.
lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt on viiviste vähendamiseks alust eelkõige siis, kui viivisesumma on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja taotletav viivisesumma (32 358,24 krooni) on kostja põhivõlgnevusega (219 403,95 krooni) võrreldes mõistlik ning selle vähendamiseks alust ei ole. Samuti ei anna viiviste vähendamiseks alust kostja väide, et ta on heauskselt püüdnud võlga tasuda vastavalt võimalustele. Kostja väited on paljasõnalised- Võlgnevus on tekkinud 2008.a. veebruarismärtsis. Peale hagi esitamist tasus kostja 2006.a. juunis 20 000 krooni, sellest möödunud 5 kuu jooksul ei ole kostja midagi tasunud, kuigi on pakkunud hagejale kompromissina tasuda igakuuliselt 10 000 krooni. Ettevõtjal tuleb oma majanduslikke võimalusi ja riske hinnata enne kaupade ostmist ja teenuste tarbimist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kaalu kostja väidetavad makseraskused üles hageja õigustatud huvi saada tasutud müüdud kauba eest. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja hageja taotletud, sissenõutavaks muutunud viivised täies ulatuses. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud hageja nõue alates 20.11.2008 viiviste väljamõistmine protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.