← Eesti

2-08-53693/5

Obsah (5)§ 1§ 31§ 15§ 23§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pankrotiotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2008.a. Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-53693 Tsiviila

) § 102 lg-le 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

  1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
  2. Määrata L Müürsoo’le (isikukood xxx) ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni.
  3. Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu ja tema poolte tehtud vajalike kulutuste katteks 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni L Müürsoo kasuks.
  4. Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotiotsuse peale võib võlgnik edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele osas, millega kohus määras ajutisele haldurile tasu võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 13.08.2008.a. esitas võlgniku seaduslik esindaja avalduse AS-i C pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik alates asutamisest jookide jae- ja hulgimüügiga. 2004.a. otsustati AS C likvideerida seoses majandustegevuse ebaefektiivsusega. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 03.10.2008.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks L Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri arvamus AS C on kantud Harju Maakohu registriosakonna äriregistrisse 18.01.1996.a., registrikoodi xxx all. AS C (likvideerimisel) põhiline tegevusala oli alkoholi hulgi- ja jaemüük. Võlgnik omab arvelduskontot Hansapangas: nr 221007112084, mille saldo seisuga 08.10.2008.a. oli 0,80 krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna andmetel võlgniku nimel ehitisi kui vallasasju ei ole. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Maksuameti saldoteatisest 16.10.2008.a. nr. 9373 nähtub, et võlgnikul on ettemaks käibemaksu osas summas 35 700 krooni. Raamatupidamise andmetel äriühingul vara ei ole, oma tegutsemisajal kasutas firma renditud ladu koos vajaliku sisustusega. 2

(4)Tulenevalt eeltoodust moodustavad AS-i C (likvideerimisel) teadaolevad varad kokku raamatupidamise andmetel 35 700,80 krooni. Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele oli AS-il C (likvideerimisel) seisuga 06.10.2008.a. kokku 292 419 krooni, millest põhivõlg on 147 084 krooni ja intressivõlg 145 335 krooni. Võlg patendiametile on summas 124 830 ja tagatiseta laen aktsionärile 400 000 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad AS-i C (likvideerimisel) ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 817 249 krooni. Seisuga 03.11.2008.a. on äriühingul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara kokku hinnanguliselt 35 700,80 krooni, samas kohustusi 817 249 krooni ulatuses. Seega ületavad kohustused varasid 781 548,20 krooni võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes 2004.aastal. 22.10.2004.a. võttis ainuaktsionär vastu otsuse AS-i C majandustegevus lõpetada ja viia läbi likvideerimismenetlus. Likvideerija avaldas vastava teate 02.03.2005.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt avaldatud firma sundlõpetamise hoiatusteade ilmus 18.11.2004.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna AS-i C netovara oli langenud alla seadusega sätestatud miinimummäära. Käesolevaks ajaks on lõpetatud kõik koostöö- ja töölepingud, likvideerija müüs likvideerimismenetluse käigus kaubavarude jäägid ja rahuldas osaliselt võlausaldajate nõuded. Ühtede võlausaldajate eelistamist teistele ajutine haldur ei tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur majandustegevuse ebaefektiivsust, milline oli tingitud Vesse tänava lähedale rajatud suurtest kaubanduskeskustest, kes tõmbasid laiema tootevalikuga kliendid endale, mistõttu AS-i C (likvideerimisel) käive vähenes ja firma ei suutnud laekunud rahadega katta püsikulusid, seega muu asjaolu

mõttes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS C (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada AS-i C (likvideerimisel) pankrot. Võlgnik ajutise halduri tasu arvestusele vastu ei vaidle. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja leidis, et AS-i C (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS-i C (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus L Müürsoo, kes on andnud selleks nõusoleku.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid kokku 35 700.80 krooni ning kohustusi 817 249 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui

§ 15lg 2 p 3 sätestatud nõude 3

(4)alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse majandustegevuse ebaefektiivsus, seega muu asjaolu

mõttes. põhjuseks võlgniku Ajutine pankrotihaldur L Müürsoo on esitanud oma ülesannete täitmise eest tasu nõude 11 töötunni eest kokku summas 16 500 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 3500 krooni,kokku 20 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasu nõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 20 000 krooni vastavalt esitatud kulude aruandele.

§ 150lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Mare Kõlvart Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.