Obsah (6)

§ 10§ 15§ 1§ 27§ 31§ 23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-50418 Tsiviilasi M

§ 10

lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 10

lg 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: punktid 1-5. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole piisavalt maksejõuetuse põhistanud. Võlausaldaja väited võlgniku maksejõuetuse kohta on paljasõnalised. Võlgnikul on õigustatud vastuväited võlausaldaja nõuetele. Võlausaldaja on oma õigusi kuritarvitanud. Võlausaldaja keeldumine autode tagasivõtmisest võlgnevuse suurenemise ärahoidmiseks ja kahjunõude otse kahju tekitaja vastu esitamisest on pahauskne.

§ 15

lg 2 p 4 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. 2.

1. Võlgniku väidetav teatamine oma kohustuste täitmata jätmisest. Võlausaldaja pankrotiavalduses väidetakse, et võlgnik just kui oleks teatanud, et ta ei suuda oma kohustusi täita ja kahtlused, et võlgnik on asunud oma vara peitma või raiskama. Võlausaldaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendid oma väite põhistamiseks. Võlausaldaja poolt viidatud 29.11.2007 kirjast, kus võlgnik teatas, et on võõrandanud 4 talle kuuluvat autot kolmandale võlausaldajale, tehakse järeldusi, et võlgnik peidab ja raiskab oma vara. Võlausaldaja väite on küsitav, kuna nimetatud autod olid pakutud võlgnevuse katteks ja näidatud võlausaldajale hindamiseks, kuid võlausaldaja pakkus ebamõistlikult madalat hinda. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja üritas võlgniku raske majandusliku olukorra enda 3 kasuks pöörata ehk saada võlgniku vara oluliselt madalama hinnaga. Ka siin paistab võlausaldaja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Võlausaldaja pahausksus Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja käitus pahauskselt ja on kuritarvitanud oma õigusi võlgniku suhtes. Võlgnik põhjendab oma seisukoha alljärgnevaga: - Võlausaldaja on keeldunud autode tagasivõtmisest, pärast võlgniku sellekohase ettepanku saamist. Sellega soodustas võlausaldaja võlgnevuse suurenemist summani, mida ei oleks olnud, kui võlausaldaja nõustuks võlgniku mõistliku ettepanekuga. - Võlausaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude vale isiku vastu. Võlausaldaja oleks pidanud nõuet esitama avarii põhjustanud tegeliku kahju tekitaja vastu. Võlgnik ise ei ole süüdi kahju tekkimises, kuna seda põhjustas kolmas isik. - Võlausaldaja ei nõustunud võlgniku ettepanekuga võlgnevuse likvideerimisest maksegraafiku alusel. Sellega ta lükkas tagasi võlgniku mõistliku ettepaneku, millega saaks asja lahendada kohtuväliselt. - Võlausaldja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud. Ainuüksi vaieldava nõude olemasolu ei kinnita võlausaldaja väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta. - Põhistamata pankrotiavalduse esitamine on pahauskne ja kahjulik, kuna võimaliku pankrotimenetluse algatamine kahjustab oluliselt võlgniku mainet ja raskendab võlgniku majanduslikku olukorra paranemise võimalusi.

§ 10

lg 6 järgi võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Vastavalt TsMS §-le 200 peab hageja kasutama menetlusõigusi heauskselt. Ilmselt põhjendamatu hagi esitamine võib kaasa tuua isegi trahvi. Hea usu põhimõte paneb pooltele otseseid ja kaudseid kohustusi ning sellele põhimõttele on kõik lepingulised ja seaduslikud kohustused allutatud. Lisaks võimaldab hea usu põhimõte tõkestada õiguste kuritarvitamist ja luua uusi õiguskaitsevahendeid, kui seaduses sätestatu ei võimalda tagada õigussuhte poolte õigustatud huvide kaitset. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-31-03), et hea usu printsiibi rikkumine (õiguse kuritarvitamine) võib olla aluseks nõudeõiguse kaotamisele. 4. Tulenevalt ülaltoodust, teeb võlgnik ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Võlgnik on seisukohal, et asja saab lahendada kompromissi sõlmides. Võlgnik teeb alljärgneva ettepaneku: Võlausaldaja loovutab võlausaldajale kahju nõude summas 200 696,00 krooni K V (kahju tekitaja) vastu ning sellega vähendatakse nõuet võlgniku vastu sama summa ulatuses. Võlgnik pakub kompromissina tasuma rendilepingust tuleneva nõude summas 50 000,00 krooni ulatuses maksegraafiku alusel. Ülaltoodust tulenevalt loobub võlausaldaja kõikidest muudest nõuetest. Võlgniku kirjalik seisukoht-jätta pankrotiavaldus rahuldamata ning lõpetada menetluse ja jätta M menetluskulud nende enda kanda. 01.04.2008 kohtu eelistungil võlgniku esindaja seisukoht, et kuna kompromissi ei tule, siis algatada pankrotimenetlus. 16.04.2008 Harju Maakohus määrusega jä s algatamata OÜ C pankrotimenetluse. 08.07.2008 Tallinna Ringkonnakohus määrusega määras tühistada Harju Maakohtu 16.04.2008 määrus. 14.08.2008 Harju Maakohtu määrus OÜ C pankroti algatamise kohta. Ajutise pankrotihalduri arvamus aruande kohaselt 4 Aruande kohaselt võlgniku äriplaaniks oli sõidukite väljarentimine. Sõidukite reklaam ja tellimine käis läbi interneti. 2006.aasta lõpus otsustati soetada suurem autopark, hankides sõidukid M AS-lt. Märtsis 2007 võeti ca 600 000 krooni laenu E O ´lt, mis laekus võlgniku SEB Eesti Ühispanga kontole järgmiselt 29.03.07.a. 200 000 krooni ja 19.04.07.a. veel 25 000 krooni. Sularahas maksis laenaja 400 000 krooni. 25.05.07.a. põhjustas renditud sõiduki üks kasutajatest (võlgniku klient P K ) avarii, kahjusummaks hinnati 200 696,41 krooni. Kindlustusettevõte M ega võlgnikule nimetatud kahju ei hüvitanud, sest liiklusavarii põhjustaja oli ebakaine. Kahjunõude summas 200 696,41 krooni esitas M võlgnikule 31.08.07.a. ja võlgnik esitas selle omakorda P K le, kuid siiani pole P K nõuet tasunud. Võlgnikul on bilansis kokku 2 kahjunõuet: Maksmata arvete loetelu; Teiseks võlgnikuks on H E . 2007.aasta sügiseks algasid võlgnikul makseraskused. Äri maht vähenes, sest palju tellimusi tühistati. 14.11.07.a. esitas M võlgnikule nõude summas 407 629 krooni, kuid võlgniku raamatupidamises kajastub võlgnevusena M ees vaid 264 793,28 krooni - mis tähendab, et võlgnik pole seni tunnistanud M nõuet kogu ulatuses. Segadust on tekitanud ka M 21.01.08.a. väljastatud saldoteatis , kus ilmselt unustatud kahjunõue ja kogunõudena võlgniku vastu kirjas 234 718 krooni. Raskuste süvenedes pidas võlgnik läbirääkimisi M sõidukite varasema tagastamise teemal, kuid kokkuleppele ei jõutud. 29.11.2007 vormistati ARK´is 7 sõiduki võõrandamine xxxelava R P nimele. Võlgniku esindaja Elvo Jakobsoni sõnul tasaarveldati sõidukite võõrandamisega E O ´lt saadud laen. Kuid ajutisele haldurile pole esitatud selle tasaarvelduse kohta ühtki dokumenti. 2007.aasta lõpuks oli võlgnikule selge, et ettevõte on maksejõuetu, sest aasta lõpu seisuga oli: • aasta majandustulemuseks 966 771 kroonine käive andis kahjumit tervelt 286 674 krooni • varasid järel kokku ca 290 000 krooni (enamus nõuded kolmandate isikute vastu), • samal ajal kohustusi ca 561 000, • omakapital miinuses 270 000 krooniga. 2007.majandusaasta aruandele lisatud Tegevjuhtkonna deklaratsioonis kirjutab E. Jakobson, et C OÜ lõpetab tegevuse. 2008.aastal on võlgniku kontole laekunud ca 100 000 krooni. Käesoleva aasta algul osutati veel vähesel määral teenuseid – kokku 2008.a. käive ca 74 000 krooni. Ülejäänud ligi 25 000 laekusid (võlgniku sõnul) varasemal perioodil osutatud teenuste eest. Võlgniku majandusliku hetkeseisu ning varade ja võlgade suuruse analüüsil oli aluseks juhataja Elvo Jakobsoni esitatud raamatupidamisandmed võlgniku majandusliku olukorra kohta, millele lisandusid tema selgitavad vastused halduri küsimustele. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgasid kokku 464 296, 32 krooni, kuid lisaks intressidele ei kajastu võlgniku bilansis M kahjunõue kogu ulatuses ehk summas 412 267,67 krooni. Tegelik võlasumma on seega 147 474 krooni võrra suurem ehk kokku 611 770,71 krooni. Varade väärtus on võlgniku raamatupidamise andmetel kokku 249 370 krooni. Bilansist nähtub, et võlgniku ainuke arvestatav vara on needsamad 2 nõuet, mida pole õnnestunud enam kui aasta jooksul võlgnejatelt sisse nõuda. Tuleks menetluse käigus otsustada, kas 5 alustada nende kahe võlgneja vastu “pikka ja vaevalist” (ja suhteliselt kulukat) kohtuteed või müüa need nõuded. Hetkel pole võimalik määrata nende laekumise tõenäosust ka tulevikus. See aga tähendab, et nimetatud nõuete tegelik väärtus (müügihind) võib olla bilansilisest oluliselt ehk kordades väiksem s.t. alla 100 000 krooni. Muud teadaolevat vara võlgnikul raamatupidamise andmetel pole. Sealhulgas pole võlgniku nimel sõidukeid (vt.Lisa 9: ARK kiri). Võlgniku netovara (vara miinus võlad) väärtus on miinuses, sest kui võlgnikul on võlgasid vähemalt 611 770,71 krooni ja vara vaid ca 100 000 krooni, siis võlad ületavad varasid kordades. Mis tähendab, et võlgnikul on vara ca poole miljoni krooni võrra vähem kui võlgasid. Võlgniku võlad kasvavad veelgi, sest viiviste arvestus jätkub kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. Muud ilmnenud asjaolud: Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik pole tänaseni oma võlgasid tasunud ega oma mingit võimalust neid tasuda ka tulevikus. Ühtegi kehtivat töölepingut pole. Tulenevalt ülaltoodust ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus, sealhulgas konkreetne äriplaan ja rahalised vahendid. Ärilise ebaedu ja sellele järgnenud maksejõuetuse põhjustasid äriühingu juhataja kogenematus. Tema oli ka ainuomanik ja asutaja ja tegevjuht, kes vastutustundetult kuritarvitas äripartneri (tänase võlausaldaja) usaldust, kui ei osanud ega suutnud hinnata äriühingu ees seisvaid võimalikke riske ja ellu viia jätkusuutlikku äriplaani. Ajutise pankrotihalduri järeldused: Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ning pankrot on vältimatu. Majandustegevuse jätkamiseks võimalused puuduvad ja ettevõtte tervendamine on võimatu. Varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, aga samuti bilansis kajastuvate nõuete tõesuse ja sissenõudmise võimaluste täpsemaks hindamiseks on vajalik põhjalikult tutvuda võlgniku raamatupidamise originaaldokumentidega. Ajutisel halduril puuduvad esialgu andmeid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga (PankS § 28 lg 2 mõttes). Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 04.12.2007 on võlausaldaja esitanud võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks pankrotiavalduse. Vastavalt

§ 1

lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 10

lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust ja lg 2 järgi peab võlausaldaja selleks muu hulgas tuginema vähemalt ühele samas lõikes toodud asjaoludest. Võlausaldaja on tuginenud PankS§ 10 lg 2 p 1 toodud asjaoludele ja nende olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et võlausaldaja on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. 6

§ 27

lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 16.09.2008 aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi kokku 611 770.71 krooni väärtuses; kuid vara on 249 370 krooni väärtuses. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid pankrotiavaldusele. Vastavalt

§ 1

lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust kui ka ajutise halduri arvamuses sisalduvast teabest võlgnik vara olemasolu kohta, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu, pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. PankS § 28 lg 1 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 16.09.2008 toimunud kohtuistungil ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esialgu puuduvad andmed, et tegemist on raske juhtimisveaga ning kuriteo tunnustega tegu esialgsete andmete järgi haldur tuvastanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus

§ 23

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri

3. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.
4. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 500 krooni. 7 Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20 töötundi ja teinud vajalikke kulutusi 4000 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 10 000 (20tundi*500 krooni tund) krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused so 4000 krooni. Halduri nimetatud taotlusele võlausaldaja ja võlgnik kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja tasus 04.04.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole pankrotimenetluse kulude katteks 29 000 krooni. Nimetatud võlausaldaja tasutud summast kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele ajutise halduri tasu ja menetluskulud. Ajutise halduri tasu 10 000 krooni ja hüvitis vajalike kulutuste katteks 4 000 krooni, seega kokku 14 000 krooni, millele lisandub käibemaks 2 520 krooni. Kohus on seisukohal, et vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele kokku 16 520 krooni tuleb tasuda võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud 29 000 kroonist ning järelejäänud summa tagastada maksetegijale. Lukiina Vismann kohtunik 8