Obsah (5)

§ 15§ 19§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Eelistungi toimumise aeg Eelistungil osalejad Harju Maakoh

§ 15

lõikest 1 tulenevalt oli ta korteri kui vallasasja ainuomanik Kuna müüdud korteriomandid ei kuulunud ühisvara hulka, siis on hageja seisukohal, et müüdud korteritest saadud tulu oli hageja lahusvara ning tema lahusvara arvelt on soetatud Xxx korteriomand. Hageja palub, et kohus kohaldaks korteriomandi Xxx suhtes

§ 19

lg2 p3 ja selle alusel kalduks hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel põhjendusel, et korter on omandatud hageja lahusvara arvel. Hageja palub, et kohus kalduks 100%-selt kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ning tunnistaks korteriomandi Kalevipoja tn 9 täielikult hageja lahusvaraks. Hagiavalduse kohaselt on vallasvarana soetatud asjad:

1. Nahkmööbli komplekt hind 13 000 krooni
2. Diivanilaud hind 3000 krooni
3. Elutoa vaip hind 3000 krooni
4. DVD mängija hind 10 000 krooni
5. Televiisor Daoow hind 3000 krooni
6. Televiisor Sharp hind 3000 krooni
7. Lastetoa komplekt hind 20 000 krooni
8. Televiisor Sony hind 10 000 krooni
9. Köögilaud hind 11 000 krooni
10. Koridoris asuv diivan hind 11 000 krooni
11. Televiisor Samsung hind 3000 krooni Vara kokku 120 000 krooni. Hageja palub jätta ühisvarast kostjale eelmainitud vara loetelust punktid 1-6 ja hagejale jätta ühisvarast punktid 7-
12. Pooled võtsid perekonna huvides laenu. Laenuleping sõlmiti 24.11.2003.a. Laenuks võeti 9593,00 EUR-i. Seisuga 22.03.2007.a. on laenu jääk 7028,49 EUR ehk 109 897,45 krooni. Saadud rahast muretsesid pooled korterisisustuse ja tarbeesemeid. Laen tuleb kustutada aastal 15.11.
13. Lummalegi pooltest tuleb tasuda 54 948,73 krooni. Kuna laen on vormistatud hageja nimele, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja kasuks 54 948,73 krooni. Elatise nõue. Hageja palub välja mõista kostjalt xxx.a sündinud poja I K i ülalpidamiseks igakuine elatisraha summas 4000 krooni kuus alates 06.03.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Isa ei ole vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja netosissetulek on keskmiselt 6500 krooni. Kostja on meremees ja tema kuutasu on 19 024 krooni. Keskmiselt kulub lapse ülalpidamiseks 9 569 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt puuduvad vähimadki õiguslikud alused osade võrdsuse põhimõttest 100 % -selt kõrvale kaldumiseks ja korteriomandi Xxx hageja lahusvaraks tunnistamiseks. Hageja ei ole määratlenud õigesti ühisvara maksumust. Korteriomand asukohaga Xxx Tallinnas maksumus on 650 000 krooni. Kodune sisustus maksumusega 85 000 krooni (s.h. nahkmööbli komplekt 13 000 krooni, diivanilaud 3 000 krooni, elutoa vaip 3000 krooni, DVD mängija 10 000 krooni, televiisor Daoow 3000 krooni, televiisor Sharp 3000 krooni, televiisor Sony 10000 krooni, televiisor Samsung 3000 krooni, lastetoa komplekt 20 000 krooni, köögilaud 11 000 krooni, diivan 6000 krooni, külmutuskapp 15 000 krooni, videoseade 10 000 krooni. Kokku ühisvara maksumus 760 000 krooni, millest 224 999 krooni on hageja lahusvara. Seega jagamisele kuuluva vara väärtus on 535 001,00 krooni, millest kummagi abikaasa osa on 3 267 500,50 krooni. Ühisvaralised kohustused. AS Hansapank laenu jääk 7 028 EUR ehk 109 897,45 krooni laenulepingu nr. 03-236916- EL alusel, millest kummagi abikaasa osa on 54 948,73 krooni. xxx-46 erastati abieluliste suhete kestvuse ajal, seega oli korter ajal, mil see oli vallasasi , poolte ühisomand. Seetõttu ei oma tähtsust, kelle nimele korter erastati ja kui palju maksis hageja korteri eest EVP kroonides, sest korteri väärtus EVP-des on tühine väärtus võrreldes korteri turuhinnaga. Korteriomand xxx on kinnistatud abielu kestel, mis tõendab, et nimetatud korteriomand kuulus abikaasade ühisvara hulka. Seega on põhjendamatu hageja väide, et korter Xxx on omandatud ainult tema lahusvara arvel. Kuigi 12.02.2004.a. kinnistamisotsusega kanti korteriomandi ainuomanikuna registrisse hageja, on korteriomand Xxx soetatud poolte ühisvara arvel, milleks on xxx korteriomandi müügist saadud raha 285 000 krooni ja pangalaen 150 001,90 krooni, kokku 435 001,90 krooni. Samas aga ühisvara jagamisel võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest hageja kasuks arvestades, et 224 999,10 krooni korteri ostuhinnast on tasutud hageja lahusvara (korteri xxx) arvel. Kostja palub jagada ühisvara nii, et temale jääb korteriomand Xxx(650 000,- ja ½ laenukohustusest summas 109 897,45 krooni, s.o. 54 948,73 krooni. Kokku rahalises väärtuses 704 948,73 krooni. Kogu ülejäänud vara summas 110 000 krooni jätta hagejale. Enam saadud vara arvelt on kostja nõus maksma hagejale rahalise hüvitise . Kostja leiab, et elatise nõue 4000 krooni kuus on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja tegelik palk ei ületa 8000 krooni kuus Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealisuseni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Pooled abiellusid xxx.a. xxx.a. sündis pooltel poeg I K . Abielu lahutati xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Ühisvara jäi jagamata. Perekonnaseaduse (

) §14 lg1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.

§ 15

lg1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

§ 19

lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks.

§ 19

lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt või arvestades lapse tähelepanu väärivat huvi. Vallasvara jagamise osas sõlmisid pooled alljärgneva kohtuliku kokkuleppe: Käesoleval hetkel kuulub lahutatud abikaasadele vallasvarana alljärgnev 1.

1. nahkmööbli komplekt maksumusega 13 000 krooni; 1.
2. diivanilaud hinnaga 3000 krooni; 1.
3. elutoa vaip hinnaga 3000 krooni 1.
4. DVD mängija hinnaga 10 000 krooni; 1.
5. televiisor Daiwoo hinnaga 3000 krooni; 1.
6. televiisor Sharp hinnaga 3000 krooni; 1.
7. lastetoa komplekt hinnaga 20 000 krooni; 1.
8. televiisor Sony hinnaga 10 000 krooni; 1.
9. köögilaud hinnaga 11 000 krooni; 1.
10. koridoris asuv diivan hinnaga 6000 krooni; 1.
11. televiisor Samsung hinnaga 3000 krooni; 1.
12. magamistoa garnituur hinnaga 30 000 krooni; 1.
13. pesumasin 500 krooni; 1.
14. kardinad 10 000 krooni; 1.
15. külmutuskapp 10 000 krooni; 4 1.
16. põrandalamp 1000 krooni; 1.
17. videoseade „Kodukino“ 10 000 krooni –kokku vallasvara summas 151 000 krooni. 1.
18. laenukohustus Hansapanga ees summas 90 495,55 krooni 24.11.2003.a. sõlmitud laenulepingu nr. 03-236916-EL alusel.
19. J E ja V K ühisvara jagamine 2.
20. J Eu lahusvaraks jäävad: 2.1.
21. DVD mängija 10 000 krooni 2.1.
22. lastetoa komplekt 20 000 krooni 2.1.
23. televiisor Sony 10 000 krooni 2.1.
24. köögilaud 11 000 krooni 2.1.
25. koridoris asuv diivan 6000 krooni 2.1.
26. televiisor Samsung 3000 krooni 2.1.
27. külmutuskapp 10 000 krooni 2.1.
28. põrandalamp 1000 krooni 2.1.
29. videoseade „Kodukino“ 10000 krooni – kokku vara summas 81 000 krooni. 2.1.
30. Laenujääk summas 90 495,55 krooni Hansapanga ja J K a vahel 24.11.2003.a. sõlmitud laenulepingu nr. 03-236916-EL alusel. 2.
31. V K lahusvaraks jäävad: 2.2.
32. magamistoa garnituur 30 000 krooni 2.2.
33. nahkmööbli komplekt 13 000 krooni 2.2.
34. diivanilaud 3000 krooni 2.2.
35. elutoa vaip 3000 krooni 2.2.
36. pesumasin 5000 krooni 2.2.
37. televiisor Daiwoo 3000 krooni 2.2.
38. kardinad 10 000 krooni 2.2.
39. televiisor Sharp 3000 krooni – kokku vara summas 70 000 krooni. 2.2.
40. Kohustus maksta J E hüvitis ½ laenujäägi summast laenulepingu nr. 03-236916-EL alusel, s.o. 45 247,77 krooni.
41. Muud kokkulepped 3.
42. Hageja ja Kostja loevad käesoleva kokkuleppe kinnitamisega poolte vallasvara jagatuks. Pooled kinnitavad, et ei oma vastastikku teineteise suhtes seoses vallasvara ühisvaraks tunnistamise ja ühisvara jagamisega vastastikuseid pretensioone. 3.
43. Käesolev kohtulik kokkulepe on lõplik ja siduv, pooled on teadlikud käesoleva kokkuleppe kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. 3.
44. Pooled taotlevad käesoleva kokkuleppe kinnitamist ja vallasvara jagamise menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr. 3-07-
45. 3.
46. Kostja kohustub tasuma hagejale 45 217,77 krooni 6 kuu jooksul võrdsetes osades (iga osa suuruseks on 7541,30 krooni) iga kuu 15.kuupäevaks alates novembrist 2008.a. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub kinnitamisele. Korteriomand Kalevipoja tn9 korter 21 osteti poolte poolt 14.11.2003.a.. Seega kuna korteriomand asukohaga Xxx on ostetud poolte abielu ajal, on nimetatud korteriomand poolte ühisvara. Kumma abikaasa arveldusarvele xxx korter 167 müügist saadud raha laekus ja kumma abikaasa arveldusarvelt Xxx korteriomandi müügi raha võeti, ei oma asjas tähtsust. Kohus leiab, et ühisvara Xxx jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kuna raha korteriomand Xxx on omandatud ühe abikaasa, J E , lahusvara arvelt. 04.06.2003.a. päris hageja xxx korteri nr. 167 vallasasjana. 14.07.2003.a. kinnistamisotsusega kanti hageja nimele korteriomand xxx korteri
47. 10.09.2003.a. müüs hageja korteriomandi xxx-
48. Korteri müügist laekus 12.09.2003.a. 350 000 krooni. Hageja elas xxx korteris 21 enne abiellumist, Kuna hageja kasutas nimetatud korterit 5 üürilepingu alusel , esitas ta avalduse korteri erastamiseks enne abiellumist kostjaga.. Erastamise eest kogu korteri ostuhinna tasus hageja oma vahendite arvelt enne abiellumist xxx.a. Kostja ei ole tõendanud mingite kulutuste tegemist korteri soetamiseks. 03.12.1998.a. toimus xxx korteri ostu-müügitehing (erastamine) vallasasjana 31.05.2001.a. kinnistamisotsuse alusel kanti hageja nimele kinnistamisraamatusse korteriomand xxx korter
49. 21.10.2003.a. müüsid pooled korteriomandi xxx-
50. 285 000 krooni eest. 14.11.2003.a. ostsid pooled korteriomandi Kalevipoja tn 9 korteri 22, tasudes 660 000 krooni müüdud korterite raha eest .. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas hageja mõlemad müüdud korterid vallasasjadena, ühe korteri vallasasjana pärimise teel ja teise erastas vallasasjana oma lahusvara arvelt, siis on õiglane kohaldada korteriomandi Xxx suhtes

§ 19lg2 p3 ja kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus korteriomandi xxx hagejale ilma kohustuseta tasuda pool korteriomandi väärtusest kostjale. Pooled võtsid korteriomandi ostmisel laenu 9593 EUR (150 000 krooni), kuid kohtuistungil on mõlemad pooled kinnitanud, et laenu võeti mööbli ja tarbeesemete ostmiseks ja mööbel ning laenujääk on poolte kokkuleppel jagatud.. Kohus arvestab korteriomandi Xxx jagamisel ka lapse tähelepanu väärivat huvi, kuna lapse elukohaks on poolte kokkuleppel hageja elukoht ja ühisvara jagamisel kohtu poolt määratud viisil säilib lapsele kodu.

§ 60

lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kohtuistungil pooled saavutavad kokkuleppe elatise suuruses 2 200 krooni. Kohus leiab, et elatise kokkuleppes on arvestatud lapse igapäevaseid põhjendatud vajadusi. TsMS § 231 lg2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Kostja oma kirjalikes vastuväidetes väidab, et kuna hageja nõuab elatisraha tagasiulatuvalt, siis peab ta selles osas oma nõudeid objektiivselt tõendama, mida teinud ei ole.

§ 70

lg1 kohaselt kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest.

§ 70

lg2 näeb ette võimaluse mõista elatis tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne elatishagi kohtule esitamisest, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja selgituste kohaselt on ta ülalpidamisikohustust täitnud. Hageja ei ole pärast neid kostja väiteid vastupidist väitnud, mistõttu on ta kostja väited omaksvõtnud ja kohus mõistab elatise välja hagi esitamisest. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest.. TsMS § 190 lg2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 899 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 800 krooni riigilõivu 1400 6 krooni. TsMS § 164 lg1 kohaselt hagilistes abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 7