kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 1 säteatab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes näidatud asjaolud. Kuigi kostja väidab, et ta on K K ´i ülalpidamiseks maksnud igakuiselt 750 krooni, ei ole kostja oma väite tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud, sh ka mitte kaudseid, kuidas ja kellele on kostja väidetava summa sularahas üle andnud. Poolte elukohad asuvad teineteisest rohkem kui 200 km kaugusel. Hageja väitel ei ole kostja lapsele elatist nõutaval perioodil, so alates 12.11.2006 üldse maksnud. Kostja palub jätta kohaldamata PkS § 70 lg 2 tuginedes PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaoludele. Kohtule aga ei ole esitatud ühtegi tõendit PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolude esinemise tõendamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et lapsel oleks piisav sissetulek, mis annaks aluse elatise määramiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatu või jätta elatis üldse välja mõistmata. Hageja on märkinud lapse kuludeks koolisöögi kulud ning transpordikulud kooli sõiduks, millest saab järeldada, et 17 aastane K K käesoleval ajal õpib koolis. Ka ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et üks lastest, E K ei tohiks olla eelistatud teisele ja seda elatise määramise osas. Kostja on oma vastuses küll märkinud, et ta tasub E K elatist kokkuleppel lapse emaga 750 krooni, kuid tõendeid selle kohta ta esitanud ei ole. Kohtumääruse asemel oli vastusele lisatud lapse sünnitunnistus. Samas ei ole teada, millistel tingimustel selline kokkulepe sõlmiti ning juhul kui kokkulepe on ka olemas, ei tõenda see asjaolu, et elatise väljamõistmisel vähemalt PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruses osutuks E K vähem kindlustatuks K K . Seega asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmise nõue on põhjendatud ning seda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatishagi esitati 15.novembril 2007. Hageja poolt nõutav elatise suurus on 2 000 krooni, millele lisandub tulumaks (käesoleval aastal on see 21 %). Hageja nõue koos tulumaksuga on põhjendatud, sest kostjalt väljamõistetud elatiselt maksab tulumaksu hageja ning seetõttu ei ole tal võimalik kogu kostjalt väljamõistetud raha kasutada poja ülalpidamiseks. 2 Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kulutused lapsele kuus on vähemalt ühe kulutuse liigi puhul ülemäära suured. Põhjendamatuks peab kohus kulutust tervishoiule 1 000 krooni kuus. Hageja poolt on lisatud arve tasumist tõendav internetipanga kirje, mis näitab, et tasutud on KK hambaravi teenus 200 krooni, teise kirje kohaselt on tasutud hambaravi eest 6 500 krooni, kuid ei selgu kellele hambaraviteenust on osutatud. Hageja ei ole ka väitnud, et lapsel oleksid tervise probleemid. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel samuti asjaoluga, et kostja kasvatada on lisaks K K veel xxx sündinud poeg K -R K . Eelnevast lähtudes peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis kuni hagi esitamiseni PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruses, millele lisandub tulumaks ning alates 15.novembrist 2007 - 2000 krooni + tulumaks. 15.11.2006 kuni 31.12.2006 on elatise suuruseks 1 500 krooni + tulumaks 23 % 345 = 1 845 krooni kuus; 01.01.2007 kuni 15.11.2007 on elatise suuruseks 1 800 krooni + tulumaks 22 % 396 = 2 196 krooni kuus; alates 15.11.2007 on elatise suuruseks 2 000 krooni, millele lisandub tulumaks 2007 aastal 22 %, so 440 krooni ning 2008 aastal 21 %, so 420 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.