Seetõttu pole ka oluline, kas ja millisele aadressile koosoleku kokkukutsumise teated saadeti. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Õige on hageja väide, et hageja ei võtnud osa 11.12.2006 ja 15.12.2006 toimunud osanike koosolekutest, kuid kuna osanike 15.12.2006 koosolek oli , siis
lg 6 kohaselt oli antud koosolek pädev otsuseid vastu võtma sõltumata koosolekul esindatud häältest. Samuti ei laiene
lg 1 tulenev nõue, et koosoleku kokkukutsumise teade peab olema jõudnud adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Postkontor on kostjale tagastanud mõlemad koosoleku teated märkega, et hageja nimetatud aadressil ei ela ja on ära kolinud. Samuti on postkontor teated edasi saatnud hageja uuele aadressile, kuid seal ei ole hageja 30 päeva jooksul teadetele järgi läinud ja need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel saatjale. Hageja ei ole teatanud kostjale oma aadressi muutumisest, kuigi osaniku ülesanne on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele saadetud kutsed ta kätte saab (Riigikohtu lahend 3-2-1-6-03). Samas on A A P hagejat suuliselt 2006 novembri viimasel nädalal plaanist kostja likvideerida ning 11.12.2006 toimuvast osanike koosolekust. Ka teavitati hagejat suuliselt. Tähitud postiga koosolekute saatmise teated on tingitud hageja eelnevast käitumisest jätta suusõnalised info edastamised ja järelepärimised tähelepanuta. 2 2-07-8751 Hagis kinnitab hageja, et ei ole kostja likvideerimise vastu, seega kiidab heaks osanike 15.12.2006 vastu võetud otsused. Kostja on seisukohal, et esialgse 11.12.2006 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud
lg 1 ettenähtud korda ja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. 06.08.2007 kohtusse saabunud täiendavates vastuväidetes jääb kostja oma seisukoha juurde
lg 6 tõlgenduse osas ning leiab, et vaidlustatud otsus oleks tühine juhul, kui § 171 lg 6 sätestatud tähtaega ei oleks järgitud. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja kutsus 02.12.2006 kokku osanike üldkoosoleku, mis pidi toimuma 11.12.
) § 170 lg 2 tulenevalt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
lg 1 kohaselt osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.
lg 2 järgi juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või 2) seda nõuab nõukogu või audiitor või 3) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist.
lg 3 sätestab, et kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Äriseadustiku (
) § 171 lg 6 sätestab, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud
2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
lg 2 järgi tuleb teates märkida osanike koosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
lg 3 sätestab, et kui pärast osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda osanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne osanike koosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel. 3 2-07-8751 Kohus leiab, et
reguleerib eelkõige osanike koosoleku kokkukutsumist (nagu ka pealkirjas öeldud), mitte koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumine on juhatuse kohustuseks. Viidatud paragrahvis täpsustatakse, milliste asjaolude esinemisel ja millise aja jooksul juhatus oma kohustuse peab täitma.
lg 6 sätestab juhatuse kohustuse, et uue koosoleku kokkukutsumisega ei tohi viivitada kauem kui nädal aega. Samuti sätestab § 171 lg 6 erisuse üldisest, § 170 lg 2 sätestatud osanike kvooruminõudest.
ei reguleeri aga osanikele koosoleku kokkukutsumise teate edastamise tingimusi ja korda, selle sätestab
. Nimetatud sätte kohaselt tuleb koosoleku kokkukutsumise teade saata kõigile osanikele nimekirja kantud aadressil, selles tuleb näidata § 172 lg 2 nimetatud asjaolud ja kõiki osanikke tuleb nõuetekohaselt teavitada ka päevakorra muutustest vastavalt § 172 lg 3. Teate edastamisele ei ole ette nähtud mingeid erisusi juhul, kui kutsutakse kokku uus koosolek sama päevakorraga.
sätestatud tingimused on ette nähtud osanike kaitseks ja nende järgimine on koosoleku seaduslikkuse eelduseks. Seetõttu ei saa
lg 6 juhatusele pandud kohustus sama päevakorraga uus koosolek hiljemalt nädala jooksul kokku kutsuda välistada § 172 kohaldamist. Ülaltoodud põhjustel kohus nõustub hagejaga, et ka sama päevakorraga uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist ja 15.12.2006 koosolekut kokku kutsudes on kostja § 172 lg 1 nõudeid rikkunud. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt käsitleda seda, kas ja millisele hageja aadressile koosoleku kokkukutsumise teated saadeti, sest see ei muudaks kohtu eespool toodud seisukohti koosoleku korra rikkumise suhtes. Tõendamata on ka kostja väited, et hagejat teavitati 15.12.2006 koosolekust suuliselt.
eristab osanike koosoleku otsuse tühisust (§ 1721 ja 1771) ja kehtetuks tunnistamist (§ 178). Hageja on esialgses hagiavalduses taotlenud kostja 15.12.2006 otsuste kehtetuks tunnistamist, kuid 03.07.2007 kohtusse saabunud täiendavates seisukohtades leiab, et kostja 15.12.2006 otsus kuulub „tühiseks tunnistamisele”
Kohtu arvates on hageja täiendavate seisukohtade esitamisega sisuliselt oma esialgset nõuet täpsustanud.
tuleneb, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
tulenevalt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuna tühine otsus on kehtetu algusest peale, siis ei ole seda võimalik tühistada, kuid kohus saab tuvastada otsuse tühisuse. Kuna osanike 15.12.2006 koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on nimetatud otsus tühine. Kuigi hageja möönab hagiavalduses, et tal ei ole sisuliselt midagi kostja lõpetamise vastu, ei ole ta rahul 15.12.2006 otsusega määratud likvideerijatega. Seega hageja ei ole vaidlusalust otsust heaks kiitnud. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et OÜ A K (likvideerimisel) osanike 15.12.2006 koosolekul vastuvõetud otsused, millega algatati OÜ A K likvideerimine ja määrati likvideerijaks AA P ja G P, on tühised. 4 2-07-8751 Menetluskulud jäävad TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hagejal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.