KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2008.a kell 14. 00 Harju Maakohtu tsiviilkantsel

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada OÜ A juhatuse liiget (kuni 17.04.2008) A K ’it (IK xxx) ja juhatuse liiget (kuni 17.04.2008) V L’i (IK xxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 14.
4. Kohustada juhatuse liiget A K ’it üle andma pankrotivarasse A K i vastutavale hoiule antud OÜ A vara.
5. Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
6. Määrata K Mägi’le ajutise pankrotihalduri tasu brutosumma 19 800 (üheksateist tuhat kaheksasada) krooni ja vajalike kulutuste katteks brutosumma 924 (üheksasada kakskümmend neli) krooni ja 70 senti pankrotivara arvelt. Vajalike kulutuste katteks määratud 924.70 krooni kuulub väljamaksmisele OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid (asuk xxx).
7. Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja avaldus 27.05.
8. a esitas OÜ A seaduslik esindaja avalduse OÜ A pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ A kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ A täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 2 422 274 krooni, vara on väärtuses 200 000 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 05.09.
9. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks K Mägi. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ A põhitegevusaladeks on äriregistri andmeil tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus, haldamine ja vahendus, plastikdetailide valmistamine, jae- ja hulgimüük ja ehitusmaterjalide tootmine ning jae- ja hulgimüük . Põhiliselt tegeleti autonumbri plastikaluste ja ehitusarmatuuri tootmisega. Äriühingu osakapitali suuruseks on 40000.- krooni, mis jaguneb kaheks osaks nimiväärtustega 20 000 .- krooni osa. Osa omanikeks on kaks füüsilist isikut V L ja A K . OÜ A juhatuse liikmeteks olid kuni 17.04.2008.a. V L ja A K . Aprillis 2008.a. algatati osanike otsusega OÜ A likvideerimismenetlus ning vastavasisuline likvideerimisteade avaldati väljaandes „Ametlikud Teadaanded” 18.aprillil 2008.a. Likvideerijaks määrati K Meier. OÜ A 2006 majandusaasta aruande kohaselt omas võlgnik seisuga
10. 12.2006.a. kohustusi kokku summas 4 170 978 krooni. Toodud kohustustest on lühiajalise iseloomuga kohustusi summas 2 843 630 krooni ning seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. OÜ A likvideerimise algbilansi järgi oli äriühingul likvideerimismenetluse alustamisel lühiajalisi kohustusi kokku summas 2 422 274 krooni, millest kohustused summas 1 616 698,95 põhinevad jõustunud kohtulahenditel(tsiviilasjad nr. 2-0636606, 2-07-6824, 2-07-10814). Võlgniku likvideerimise algbilansis kajastatud kohustustes ei ole näidatud viiviseid, mistõttu kohustuste summa võib suureneda veel ca 1miljoni krooni võrra. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse isikukontoridade väljavõtte kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus summas 308 215 krooni. Kuna võlgnikul on esitamisele kuuluvad deklaratsioonid esitamata alates märtsist 2008.a. võib maksuvõlgade saldo peale deklaratsioonide esitamist muutuda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 3,5 miljonit krooni. 2 Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: Sampo Pank, konto nr. xxxxxxxxxxxxx( EEK)- 0,24 krooni; - Nordea Bank Eesti Filiaal konto nr. xxxxxxxxxxxx.- krooni; - Swedpank konto nr. xxxxxxxxxxx 150.- krooni. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kassa- 0.- krooni. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 150,24 krooni. Võlgniku kohtule esitatud pankrotiavalduse lisas nr. 4 kajastatud vara osas on ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud vara soetusmaksumuses 360782 krooni, mis on arestitud ning antud vastutavale hoiule endisele juhatuse liikmele A K `ile. Likvideerimismenetluse käigus on pankrotiavalduse lisas nr. 4 toodud vara likvideerija andmeil antud vastutavale hoiule juhatuse liikmele A K `ile. Vaatamata halduri korduvatele nõudmistele ei ole võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt üle antud OÜ-le A kuuluvat sõidukit xxx reg. Nr. xxx ega teavitatud muu vara asukohast . Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeil on liiklusregistris OÜ A nimele registreeritud kaks sõidukit (lisa 11) ning sõidukitele on seatud mitmeid võõrandamise keelde alates maist 2006.a. Muude registrite andmeil võlgnikul vara puudub Seisuga 21.07.2008.a. omas võlgnik likvideerija andmeil põhivara jääkväärtusega 200 000 krooni. Võlgniku andmeil on üks temale kuulunud sõidukitest( veoauto XXX reg. Nr xxx)2007 aasta tulekahju tagajärjel hävinud. Vaatamata eeltoodud asjaolule ei ole sõidukit registrist kustutatud ning seetõttu on maksuhaldur määranud äriühingule raskeveokimaksu nii 2007 aastal kui 2008 aastal. Kuna mul ajutise pankrotihaldurina ei ole õnnestunud tutvuda enamuse pankrotiavalduse lisas näidatud varaga, ega ole teada vara asukoht, on seetõttu raske anda hinnangut võlgniku vara väärtuse kohta. Seega on võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontol ja kassas olev raha summas 150,24 krooni. Juhul kui pankrotivarasse antakse üle kogu võlgnikule kuuluv vara, mis on märgitud pankrotiavalduse lisas nr. 4, olen arvamusel, et vara reaalne turuväärtus ei ületa 200 000 krooni. Võlgniku vallasvarale on seatud
11. järjekohale kommertspant AS Hansapank kasuks summas 520 000.- krooni. Praegusel ajal OÜ A mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna äriregistrile esitatud OÜ A 2006 aasta majandusaasta aruandes on võlgniku juhatus deklareerinud, et OÜ A majandustegevus on peatunud 2007 aasta I kvartalis. Võlgniku andmeil on töölepingud töötajatega lõpetatud. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et alates aprillist 2007.a. pangakontodel tehinguid ei ole toimunud. Kõik eeltoodu viitab asjaolule, et võlgniku majandustegevus seiskus aprillist 2007.a. Analüüsides võlgniku majanduslikku olukorda 2006 majandusaasta lõppedes, selgub, et võlgniku majanduslik seis oli halb ning maksevõime näitajad nõrgad. Äriühingul olid makseraskused juba 2006 majandusaasta lõppedes ning lõplikult muutus äriühing maksejõuetuks peale majandustegevuse seiskumist aprillis 2007.a. Kuigi võlgniku juhatuse poolt otsiti võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ja täiendavate investeeringute leidmiseks, oleks äriühingu juhatusel peale võlgniku majandustegevuse seiskumist ja maksejõuetuse teket juhinduda Äriseadustiku § 180 lg. 5

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 200 tuhat krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 3,5 miljonit krooni. Võlgniku majandustegevus seiskus aprillist

1. a, makseraskused tekkisid
2. a lõpus. Maksejõuetuse põhjustas tugev konkurents võlgniku tegevusalal. Metalli hinna tõus tõstis toodangu omahinda, võlgniku toodang ei olnud konkurentsivõimeline. Suurim klient loobus ootamatult tellimusest, uusi kliente ei õnnestunud äriühingul leida. Osaühing alustas auto numbrimärkide aluste tootmisega, soetas osaliselt vajaliku tehnika, kuid projekt ei käivitunud piisava arvu tellimuste puudumise tõttu. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku osanike otsusega võeti 16.04.
3. a vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et makseraskused tekkisid juba
4. a lõpus. Seega võlgniku juhatuse liikmed ei kutsunud õigeaegselt ja viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud äriühingu juhatuse liikmed seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 180 lõike 51 sätestatud kohustust. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal ei ole esialgsetel andmeil maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmeid kuni 17.04.2008. a V. L ja A. K . Ajutine pankrotihaldur K Mägi on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 19 800 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 924.70 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 19 800 krooni ja 4 hüvitiseks tehtud kulutuste eest 924.70 krooni.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Karin Sonntak Kohtunik 5