3-08-2040/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2008, Jõhvi 3-08-2040 A. M kaebus Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 23.09.2008 käskkirja nr. 992p tühistamiseks
2. november 2008 A. M ja Ida Politseiprefektuuri esindaja Tiina Prunn Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 23.09.2008 andis Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt Tarmo Kohv käskkirja nr. 992p (tl. 6), millega viis kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse politseivaneminspektor A. M üle Jõhvi politseiosakonna politseivanemkonstaabli ametikohale, määras ta välitöö rühma, kehtestas töötasu ja lisatasu maksmise alused ning palga vähenemisega seotud hüvise suuruse ja maksmise tingimused. 14.10.2008 esitas A. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 2-4) ja palus, et käskkiri tema üleviimise kohta tühistataks. Kaebaja leidis, et üleviimine on ebaseaduslik, kuna avaliku teenistuse seaduse § 47 kohaselt on see lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, tema pole seda aga andnud, lisaks pole selgitatud üleviimise põhjusi ja vastavat teatist ei ole antud talle vaid tema konstaablina töötavale abikaasale. Seejuures kirjeldas ta oma arusaamist kriminaaltalituse töötajate koondamisse puutuvatest asjaoludest, viitas enda töötingimuste ajutisele kergendamisele seoses rasedusega ning märkis, et tema teenistussuhe on alates 18.04.2008 haiguse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse tõttu peatunud. Ida Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses (tl. 23-26) paluti kaebus rahuldamata jätta, kirjeldati kaebaja teenistuskäiku ning viidati politseiteenistuse § 1 lg. 2, § 6, § 15 lg. 1 p. 1, § 16 lg. 1 ja politseiprefektuuride kriminaalpolitseinike osakaalu vähendavale politseipeadirektori 17.03.2008 1 korraldusele nr.
3. Üleviimisest abikaasa vahendusel teavitamist põhjendati varasemate teadete tähelepanuta jätmisega kaebaja poolt ning haldusmenetluse seaduse § 28 lg. 4 tuleneva õigusega. Kriminaalosakonda tööle võetud uute ametnike osas märgiti, et üks neist võeti teenistusse enne kui langetati otsus kaebaja üleviimiseks, kolm vormistati ajutiselt lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku asendamiseks ja üks võeti vakantsele juhtivinspektori ametikohale. Seejuures kinnitati, et kriminaalpolitseinike osakaal on vähenenud 13 ametikoha võrra ja uusi ametikohti pole loodud ning märgiti, et ametiasutuse juhil on õigus teha teenistuse huvides ametnike ümberpaigutusi sama ametiastme piires ja seadus teenistussuhte peatumise ajaks piiranguid ei sätesta. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Ida Politseiprefektuuri esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. M palus hüvitada riigilõivu tasumisega tekkinud menetluskulu ning väitis, et uus ametikoht ei ole endisega samaväärne ega sobi talle kui väikese lapse emale. Tiina Prunn märkis, et kaebaja pole ainus väikese lapsega töötaja ning kinnitas, et üleviimise põhjuseks oli prioriteetide muutumisest tingitud kriminaalpolitseiametnike arvu vähendamine. KOHTU PÕHJENDUSED Politseiametnike teenistust reguleerivad politseiteenistuse seadus ja avaliku teenistuse seadus. Politseiteenistuse seaduse § 15 lg. 1 p. 1 ja 2 kehtestatu võimaldab lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele politseiametniku ilma tema nõusolekuta muule politseiametniku ametikohale üle viia ka teenistuse huvides. Kuna seejuures ei ole seaduseandja täpselt ette kirjutanud, mida teenistuslike huvide all silmas pidada, on vastava politseiasutuse juhil lai otsustusõigus. Ainsa kitsendusena on kehtestatud, et kõrgemale või kuni ühe ametiastme võrra madalamale ametikohale saab ametniku ilma nõusolekuta üle viia vaid asutuse ümberkorraldamise, tegevuse lõpetamise või teenistujate koosseisu koondamisega seoses. A. M viidi politseivaneminspektori ametikohalt üle vanemkonstaabli ametikohale. Politseiteenistuse seaduse § 5 lg. 1 p. 8 kohaselt on need samasse ametiastmesse kuuluvad ametinimetused. Seega polnud kaebaja üleviimiseks tingimata vajalik, et oleks toimunud asutuse ümberkorraldamist või koosseisu koondamist, kuid kohtule esitatud kirjalike ja suuliste selgituste ning dokumentaalsete tõendite (tl. 24-25, 30-31 ja 44) kohaselt olnuks ka see tingimus täidetud, sest käesoleval ajal toimub politseiprefektuuride töö ümberkorraldamine ja kriminaalpolitseinike osakaalu vähendatakse ka Ida Politseiprefektuuris. Politseiteenistuse seadus ja avaliku teenistuse seadus ei kehtesta mingeid piiranguid rasedate või väikelastega politseiametnike nõusolekuta üleviimisele ega keela ka sellise ametniku üleviimist, kelle teenistussuhe on peatunud. Kohtuistungil kaebaja poolt viidatud (tl. 43) avaliku teenistuse seaduse § 108 ja § 133 ei ole siinjuures asjakohased. Esimesena nimetatu loetleb teenistussuhte peatumise alused ja teine keelab koondamise tõttu vabastada ametnikku raseduse ajal või ajal, mil tema teenistussuhe on peatunud. Vaidlusaluse käskkirjaga aga ei vabastatud A. M politseiteenistusest koondamise tõttu, ta viidi üksnes teisele ametikohale üle. Ainsad lisatingimused politseiametniku ilma nõusolekuta üleviimisele tulenevad politseiteenistuse seaduse § 17 lg. 1 ja 2, millede kohaselt tuleb politseiametnikule üleviimisest üks kuu ette teatada ning tema palk uuel ametikohal ei tohi senisest väiksem olla. A. M puhul on mõlemad tingimused täidetud, sest nõusolekuta üleviimise teatis anti tema abikaasale üle 21.08.2008 (tl. 5 ja 12) ning uue ametikoha palk pole varasemast väiksem (tl. 6 ja 7). Politseiteenistuse seadus ei kehtesta nõudeid teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade vormistamise osas. Avaliku teenistuse seaduses on käsitletud üksnes teenistusest vabastamise vormistamist ega ole ette nähtud nõudeid muude teenistusalaste dokumentide suhtes. A. M üleviimise kohta antud käskkirjas (tl. 6) on olemas asutuse nimetus, ametniku ees- ja 2 perekonnanimi, ametikohtade nimetused, millelt ta vabastatakse ja millele üle viiakse, viited asjassepuutuvatele õigusaktidele ja muudele dokumentidele ning käsitletud on ka ametnikule uuel ametikohal makstavat palka ja lisatasusid. Seega vastab käskkiri haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele, selle sisust on võimalik aru saada ja selle õiguspärasust on võimalik halduskohtule kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuste kohta antud pädevuse piires ka kohtulikult kontrollida. Teenistusalastes suhetes antud käskkirjad ei ole haldusaktiks haldusmenetluse seaduse mõttes, seetõttu ei laiene neile haldusmenetluse seaduses haldusakti vormistamise kohta kehtestatud nõuded. Eeltoodust tulenevalt jääb A. M kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 80 krooni suurune menetluskulu (tl. 19) sama seadustiku § 92 lg. 1 alusel tema enda kanda. Kuna Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (tl. 44)), jäävad ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3