2-08-4403/17

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik 2-08-4403 18.november 2008, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova Kohtuasi Menetlusosalised N.M. hagi S. M. vastu abielulahutuses Hageja: N. M. /isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx x-x, xxx/ Hageja seaduslik esindaja: T.Š. / isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx / Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär Tõlk Resolutsioon Kostja: S.M. /sündinud xx.xx.xxxx, elukoht: xxx x-x, xxx/ 05.november 2008 Hageja seaduslik esindaja: T.Š. Kostja: S.M. Jelena Muttonen Tatjana Artemjeva Lahutada abielu, mis on sõlmitud 31.12.1983.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, abieluakt nr 904, S.M. ja N.M. (abielueelne perekonnanimi K.) vahel. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Poolte kohtukulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.novembril 2008.a kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused 07.02.2008.a esitas hageja T.Š hagiavalduse oma eestkostetava N.M. nimel S.M. vastu abielu lahutamise nõudes. 08.07.2008.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. 31.07.2008.a hageja esindaja kõrvaldas puudusi, esitades nõuetekohase hagiavalduse ja eestkosteasutuse kirjaliku nõusoleku. 01.08.2008 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel registreeritud 31.12.1983.aastal. Ühiseid lapsi ei ole. Abielu- ja peresuhted lõppesid hageja ja kostja vahel 1988.aastal. Hageja seaduslik esindaja palub abielu lahutada, perekond on lõplikult lagunenud, abielusuhted taastada ei ole võimalik, pooled elavad korteris nagu naabrid, kostja kasutab vägivalda hageja suhtes. Hageja on 100% invaliid. Kostja vastus Kirjalikku vastust ei ole kohtule esitatud. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja oma nõude juurde, palub poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et kostja pidevalt kasutab vägivalda hageja suhtes, kostja kuritarvitab alkoholi. Hageja on 100% invaliid. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta ei ole nõus abielulahutamisega. Poolte abielusuhted lõppesid 1988.a, tollest ajast sai hageja ka invaliidiks, tollest ajast elavad pooled ühes korteris nagu naabrid. Narva linna Sotsiaalabiamet eestkosteasutusena nõustub N.M. eestkostja T.Š. esitatud avaldusega S.M. vastu abielu lahutamise nõudes. Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja tegi 30.07.2008 kodukülastuse avalduses märgitud aadressil xxx x-x xxx. Kodukülastuse ajal viibisid selles eluruumis N. M., tema eestkostja T. Š. ja N.M. abikaasa S. M.. N.M. on voodihaige ja psüühikahäirega isik. Tal puudub oma arvamus, olemuselt vaikne, endasse tõmbunud, ükskõikne kõige suhtes. Abielu lahutusega oli vestluse algul nõus, kuid S.M. ilmumisel tema tuppa muutis koheselt oma arvamust ja ütles, et ehk ei ole vaja lahutada abielu. S. M. leiab, et on ise suuteline hooldama oma abikaasat ja eestkostjat ei ole vaja. Varem oli ta Narva Linnavalitsuse korraldusega määratud oma abikaasa hooldajaks, kuid hooldamine oli lõpetatud, kuna S.M. ei teostanud mingit hooldust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.04.2007 määrusega oli N. M. eestkostjaks määratud tema õde T. Š., kes tegelikult on kogu aeg N. M. hooldanud. Suhted S. M. ja N. M. eestkostja T. Š. vahel on pingelised ja vaenulikud. Abielu lahutamise küsimuses ei osanud S. M.oma seisukohta väljendada. Ta elab samas eluruumis ja ei tegele mitte millegagi, tarvitab alkoholi ja istub kodus, õues käib harva. Eestkostja T.Š. sõnul on S. M. temaga suhtlemisel äärmiselt aressiivne, on tarvitanud vägivalda, solvab teda pidevalt ja ei ole lasknud teda eluruumi sisse hoolduse teostamiseks. Abikaasade N.M. ja S. M. vahel ei ole ammu enam mingeid suhteid, mõlemad elavad ühes eluruumis, kuid igaüks on omaette. Eestkostja T. Š. hoolitseb oma õe eest iga päev, peseb teda, vahetab ta riideid ja mähkmeid, söödab ja korrastab tema tuba. S.M.ei hoolda oma abikaasat ja elab oma elu. Narva linna Sotsiaalabiamet leiab, et abikaasade N. M. ja S. M.abielu lahutamine on võimalik. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik, kuna abielulised suhted on lõppenud. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad. Kohus rahuldab hagi ning lahutab poolte abielu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud ja neid taastada ei ole võimalik, abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 26 ja § 30 p 3 tulenevalt lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus Hagiavalduse esitamisel on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus teeb otsus, juhindudes Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 30 p 3 , TsMS §§ 434436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1. Natalja Losevtsova Kohtunik