) § 461 sätestab, et vanglas käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Sätte eesmärgiks on täpsemalt sõnastada kirja mõiste, mis välistaks näiteks ajakirjade, CD plaatide või muude väiksemate esemete saatmise kirja teel. Samas ei välista selle sätte grammatiline tõlgendus võimalust, et vangla võtab ära kirjaümbrikud, mille sees kiri saabub. Ümbrik on selline ese, mis ei mahu
kirja definitsiooni alla ning mis seetõttu on võimalik ära võtta sarnaselt kirja sees tulnud ajakirjade, ristsõnade jms-ga. Alates 01.10.2007 võib vastavalt
Nimetatud sätte muudatuse eesmärk on võimaldada kinnipeetaval suhelda oma lähedastega, kui tal selleks isikuarvel rahalised vahendid puuduvad. Samas ei täida seda eesmärki kirjaümbrik, mille sees on kiri saabunud. Justiitsministeeriumi poolt antud juhiste kohaselt hakati Tallinna Vanglas alates 01.11.2007 jagama kirju kätte selliselt, et ümbrik, mille sees kiri tuleb, võetakse ära. Kui kinnipeetaval ei ole saatja aadressi, tuleb võimaldada tal selle ümberkirjutamine ning seejärel kirjaümbrikud kirja saabumisel ära võtta. Peale ümbriku ära võtmist koostatakse Tallinna Vanglas akt, kuid seda ei tehta iga ümbriku kohta eraldi, vaid kõikide sel päeval ära võetud ümbrikute kohta 2 korraga. Akti märgitakse kuupäev ja ajavahemik, kambri number, kinnipeetava nimi ja kinnipeetavalt ära võetud ümbrikute arv. Aleksandr Dorožko on kaebuses märkinud, et Tallinna Vanglas ei võimaldata kinnipeetaval kirja saatja aadressi ümber kirjutada. Tallinna Vangla sellega ei nõustu, sest juhul kui kinnipeetaval ei ole kirja saatja aadressi, võimaldatakse tal selle ümberkirjutamine ning seejärel võetakse kirjaümbrik, milles kiri saabus, ära. Nimetatud päeval andis vanglaametnik Tatjana Lartšenko A. Dorožkole võimaluse kirja saatja aadressi ümber kirjutamiseks, kuid A. Dorožko keeldus sellest põhjusel, et tal on see aadress peas. Seega on kinnipeetava väide väär. A. Doroškole on korduvalt selgitatud kirjaümbrike äravõtmise korda Tallinna Vanglas ning, et kõikide samal päeval saabunud kirjaümbrike äravõtmise kohta koostatakse Tallinna Vanglas üks ja ühtne akt, mille koopiat on võimalik soovi korral vanglalt taotleda. Vaatamata selgitustele ei ole A. Dorožko Tallinna Vanglale esitanud sellekohast taotlust. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kirjast või pakist eseme äravõtmise kohta koostatud akti üks eksemplar või koopia tuleks automaatselt kinnipeetavale väljastada. Ümbrikud võetakse ära
A. Dorožko sai 21.04.2008 seitse kirja, millest kaks olid kohtutelt, kaks vanglatelt ja kolm eraisikutelt, seega võttis nimetatud päeval inspektor-kontaktisik A. Dorožkolt kolm ümbriku. Ametiasutuste poolt saadetud kirjade ümbrikuid kaebajalt ära ei võetud. Ümbrikute äravõtmise kohta on koostatud akt, mis on kinnitatud direktori asetäitja poolt. Seega on Tallinna Vangla ümbrikute äravõtmisel toiminud õiguspäraselt ning A. Dorožko'le ei ole väljastatud ümbrikute äravõtmise akti põhjusel, et ta ei ole esitanud vastavasisulist taotlust. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas on A.Dorožko kohtule esitatud kaebuses taotlenud õigusvastaseks tunnistada kolm Tallinna Vangla toimingut: 1) kirjaümbrikute äravõtmine, 2) ümbrikute võetuse kohta akti mitte väljastamine, 3) saatja aadressi varjamine. Kõikide toimingute õigusvastaseks tunnistamise põhjendatud huviks on märgitud preventiivne eesmärk – et vangla enam selliselt ei käituks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A.Dorožko on esitanud 22.04.2008 Justiitsministeeriumile vaide, taotledes HMS § 72 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse tegemist taoliste toimingute lõpetamiseks ning ümbrikute tagastamiseks. Seejuures ei ole kaebuse esitaja täpsustanud vaides, milliste toimingute lõpetamiseks tuli ettekirjutus teha. Eelnevalt on A. Dorožko vaides lühidalt märkinud: „Ametnik 0007927, ilma, et oleks õiguslik alus, võttis ära kirjaümbrikud ning jättis võetuse akti (nõudsin) väljastamata. Ümbrikud olid eritunnustega. Saatja aadressi minul ka ei ole.“. VangS § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Antud juhul on A.Dorožko esitanud kohtule taotlused (toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlus), mida aga vaidemenetluses esitatud ei ole. Nagu märgitud, on vaidemenetluses taotletud ettekirjutuse tegemist. Vangla toimingute 3 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ei ole Justiitsministeerium eraldi seisukohta võtnud. Kuna aga kohus on kaebuse menetlusse võtnud ning kuna Justiitsministeerium on vaideotsuses andnud hinnangu ümbrikute äravõtmise ja võetuse akti õiguspärasuse kohta mitteandmise osas, siis vaatab kohus kaebuse selles osas läbi. Kohus jätab aga HKMS § 11 lg 5 alusel läbivaatamata kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks toiming - saatja aadressi varjamine. Sellist toimingut ei ole kaebuse esitaja vaides vaidlustanud, kaebaja märkest vaides, et saatja aadressi tal ei ole, ei saa kuidagi välja lugeda, et vaides oleks aadressi varjamist kui toimingut vaidlustatud. Saatja aadressi puudumine kaebajal saab antud juhul olla ümbriku kätteandmata jätmise tagajärg, mitte eraldi toiming. VangS § 28 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja ja telefoni kasutamine toimib vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VanS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud ja tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud samaseaduse paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku juuresolekul ja võetakse ära sealt esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
annab vanglas käsitletava kirja mõiste, selle kohaselt käsitletakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mida edastatakse posti teel.
lg 3 annab vanglaametnikule õiguse ära võtta kinnipeetavale saabunud kirjast esemed, mis ei ole
Seega saab kirjaks lugeda
järgi ainult erasõnumit, milleks saab olla ainult kiri, mitte ümbrik. Ümbrikut koos margiga kasutatakse kirja ehk erasõnumi kohale toimetamiseks, samuti kindlustamiseks, et erasõnum ehk kirja saladus ei satuks kõrvaliste isikute kätte. Kohtul tuleb antud asjas arvestada Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega haldusasjas nr 3-08-910 kus kohtud asusid seisukohale, et ümbrik ei ole
Kohtuotsus selles asjas on jõustunud, kuna Riigikohus A.Dorožko kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. A.Dorožko on taotlenud preventiivsel eesmärgil tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt kirjaümbrikute äravõtmise kohta võetuse akti mitteväljastamist.
lg 3 kohaselt võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole
Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse
, § 72 ja § 73 sätteid.
lg 2 sätestab, et kui äravõetud eseme väärtus on alla saja krooni, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse.
lg 2 kohaselt märgitakse vanglaametniku poolt koostatud eseme äravõtmise akti eseme kirjeldus, kuupäev ja kellaaeg, saaja nimi, saatja nimi, ettepanek eseme hävitamise kohta ja akti koostaja nimi. Nähtuvalt asja materjalidest ja Tallinna Vangla vastusest kaebusele, ei ole vastustaja kirjaümbrikud ära võtnud
§ -st 461 lähtudes, mitte selle tõttu, et kirjaümbrikud oleksid keelatud esemed, mille omamine vanglas on keelatud. Vastustaja on selgitanud, et ümbrikute äravõtmine on toimunud
lg 3 ja
ja 72 alusel, mitte
S ega
-73 ei kohusta vanglat väljastama automaatselt ühte eksemplari ümbrike äravõtmise aktist kinnipeetavale, kellelt ümbrik ära võeti, siis ei tulene seadusest vanglale sellist kohustust. Seega puudub alus tunnistada Tallinna vangla toiming võetuse akti mitteväljastamise osas õigusvastaseks. 4 Tallinna Vangla vastuse järgi võimaldatakse kinnipeetavale ümbriku avamisel, seega enne ümbriku äravõtmist ümber kirjutada saatja aadress, kui tal aadress varem puudus. Seda tehti ka vaidlusalusel juhul, kuid kaebuse esitaja ei pidanud aadressi märkimist vajalikuks. Lisaks eeltoodule märgib kohus antud asjas järgmist. HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab isik kaebust halduskohtusse esitada oma varem rikutud õiguste kaitseks. Antud kaebuse puhul ei ole A.Dorožko üldse põhjendanud, kuidas tema õigusi ümbrikute äravõtmine või võetuse akti väljastamata jätmine rikkus. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses väljendanud soovi vaidlusaluseid ümbrikuid tagasi saada, mis tähendab, et konkreetsete ümbrikute tagasi saamine ja konkreetse võetuse akti saamine ei ole olnud ega ole ka praegu kaebaja eesmärgiks. Nagu märgitud, annab HKMS § 7 lg 1 võimaluse halduskohtusse pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks, kaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei taasta juba rikutud õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi, seda ka mitte tulevikus sooritatavate toimingute suhtes. Antud juhul on sisuliselt kaebuse esitaja eesmärgiks juhtida tähelepanu vangla töös esinevatele puudustele ning kohtu kaudu anda juhiseid vanglaametnike edaspidistele toimingutele. Selline eesmärk ei saa olla aga põhjendatud huviks toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Iga toimingu aluseks on konkreetsed õiguslikud ja faktilised asjaolud. Ka juhul kui kohus tunnistaks ühe konkreetse toimingu kirjaümbrikute äravõtmise osas õigusvastaseks, ei tähenda, et edaspidiselt, sõltumata konkreetsetest asjaoludest, ei tohiks kirjaümbrikuid ära võtta. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata ka tuvastamisnõude esitamiseks ettenähtud põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.