) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 15 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavalduses näidatud ja äriregistrisse kantud aadressile xxx Tallinnas kostjale saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohus on mitmel korral proovinud hagiavaldust koos lisadega üle anda kostja seaduslikule esindajale - juhatuse liikmele M kuid see ei ole õnnestunud. M rahvastikuregistris näidatud aadressile xxx Tallinnas saadetud dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hagiavaldust koos lisadega pole olnud võimalik üle anda ka
§-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Vastavalt
lg 1 loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Eeltoodu alusel kohus toimetas menetlusdokumendid kostja seaduslikule esindajale kätte postkasti panekuga ning teavitas kostjat, et loeb dokumendid kättetoimetatuks postitamisest (postitempel ümbrikul) 3 tööpäeva möödumisel. Hagi koos lisadega on Kentmanni kohtumajast välja saadetud kostja seadusliku esindaja M rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile xxx Tallinnas 28.08.2008.a. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 03.09.2008.a ning vastamise tähtpäev saabus 18.09.2008.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt müüs hageja kostjale parfüümeriatooteid. Kostja ei tasunud talle kauba eest esitatud arveid. Kostja võlgneb hagejale 16 207,88 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, 2 2-08-16421 kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2450 krooni järgmiselt: 1250 krooni riigilõivu ning 1200 krooni õigusabikulu.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
§-le 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1200 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 16 207,88 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1200 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest. Hagiavalduses puudub hagi õiguslik põhjendus ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1200 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 300 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1250 krooni, kokku 1550 krooni.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.