3-08-1338/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1338 Otsuse kuupäev

1. november 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingu (kirjaümbrikute äravõtmine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. 2008 koostatud esemete äravõtmise akti nr A-816A kohaselt võeti Tartu Vanglas ära kinnipeetav Aleksandr Dorožkole saadetud kirjadelt kolm kirjaümbrikut. 26.06.2008 esitas Aleksandr Dorožko vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla toimingut ümbrike äravõtmisel ning akti mitteväljastamist. Tartu Vangla edastas 30.06.2008 kirjaga A. Dorožko 26.06.2008 esitatud vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium tagastas A. Dorožko 03.07.2008 vaideotsusega nr 11-7/1689 HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna isikul puudub õigus vaiet esitada. Kaebuse põhjendused Aleksandr Dorožko palub kohtul tunnistada Tartu Vangla toimingud õigusvastaseks. Kaebus esitaja märgib, et põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks on preventiivne s.o, soov, et vangla enam tema suhtes õigusvastaselt ei käituks. 1 Kaebuse esitaja märgib, et Õiguskantsler on oma 29.05.2008 kirjas nr 7-4/071656/0803375 tuvastanud kirjadelt ümbrike äravõtmise õigusvastasuse. Ümbrike äravõtmisega katkeb vanglaväline suhtlemine, kuna koos ümbrikuga võetakse ära ka saatja aadress, mis hiljem võib tekitada tüli saaja ja saatja vahel, kuna saatjale ei ole võimalik selgitada, et vanglad võtavad ümbrikud ära. Samas vanglad rikuvad õigussätet sellega, et ei väljasta võetuse kohta akti, s.t toimivad nii nagu tahavad, rikkudes seadusi. Kuna õigusrikkumised on süsteemsed, siis on vaja kohtu sekkumist, et lõpetada rikkumised. Rikkumise tuvastamisel ja selle kordumisel tekib võimalus ametnike vastutusele võtmiseks. Vangla sisekorraeeskirjade § 461 , ei anna ametnikele õigust võtta ümbrik ära, kuna kirjaümbrik ei ole vanglas omamiseks (VangS § 29 lg 1) tunnistatud vangla sisekorraeeskirjaga keelatuks. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Õiguskantsler ei ole väitnud, et kirjaümbrikke ei tohi mingil juhul ära võtta, kuna need on vanglas kinnipeetavatele isikutele lubatud, vaid saabuvatelt kirjadelt ümbrike äravõtmine peab olema vajalik, eesmärgipärane ja motiveeritud. Vaatamata sellele, et kirjaga võib saata ümbrikke ja marke ning iseenesest ei ole need vanglas kinnipeetavale keelatud esemed, ei tähenda veel, et kirja saatmiseks kasutatavat ümbrikku ei tohi kinnipeetavale keelata, kui selleks on põhjendatud vajadus. Vanglasse kinnipeetavatele saabuvatelt erakirjadelt hakati ümbrikke ära võtma 2007.a lõpust ning seda tingis vajadus, et viimastel aastatel on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele vanglasse saadetavate kirjaümbrike vahendusel (narkootiline aine on kleebitud kas margi või kleepriba alla). Narkootiliste või psühhotroopsete ainete vanglasse sattumine seab suuresti ohtu vangla üldise julgeoleku, mille eest vastutab vanglas direktor. 29.05.2008.a esitas Õiguskantsler Justiitsministeeriumile oma ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks, mis on seotud kinnipeetavatele isikutele saabuvatelt erakirjadelt ümbrike äravõtmisega ning tegi ettepaneku, et Justiitsministeerium annaks vangla direktoritele suunised, kus selgitatakse tema kirjas kajastatud ümbrike äravõtmise lubatavuse põhimõtteid. 04.07.2008.a saadeti vanglate direktoritele Justiitsministeeriumi poolt meil, milles selgitati, et Justiitsministeerium nõustub Õiguskantsleri seisukohtadega ning kohustati vangla direktoreid välja andma õiguspärane haldusakt lähtuvalt Õiguskantsleri soovitustest. Selline haldusakt on Tartu Vangla direktori poolt ka välja antud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Tartu Vangla on seisukohal, et kuigi kaebajalt kirjaümbrike äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli siiski olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ümbrike äravõtmise kohta on koostatud vastav akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Samas tuleb aga arvestada, et ümbrike äravõtmise 2 põhjused olid kaebajale hästi teada. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks rikutud. 26.06.2008.a kaebajalt ümbrike äravõtmise kohta on nõuetekohane akt koostatud. Kontaktisik K.Piller- Petrov pakkus kaebajale võimalust äravõetud ümbrikelt aadresside ümberkirjutamiseks, samuti andis kaebajale koopia aktist. Kaebaja keeldus nii ümbrikelt aadresside kirjutamises kui ka akti koopia vastuvõtmisest. Vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale kätte allkirja vastu. Vangla sisekorraeeskiri ei sätesta, millisel moel peavad olema aktid koostatud, kas käsi- või masinakirjas, peab kinnipeetavale kätte andma originaali või võib see olla koopia aktist. Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglaametnikult endale just vanglaametniku poolt omakäeliselt kirjutatud akti ja tema õigused ei saa rikutud, kui talle väljastatakse aktist koopia. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et A.Dorožko kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
4. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebuse lubatavuse seisukohalt on oluline see, kas kaebuse lahendamise korral saaks põhimõtteliselt olla kaitstud kaebuse esitamise aluseks olnud kaebuse esitaja väidetav huvi. Üksnes sellisel juhul saab huvi olla põhjendatud. Ka HKMS § 26 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse või protesti lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. Seega tuleb esmalt kontrollida põhjendatud huvi olemasolu toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise vastu ning juhul, kui kaebuse esitajal puuduvad need kaebeõiguse eelduseks olevad asjaolud, siis ei ole kohtul võimalik ega vajalik toimingu õigusvastasust tuvastada. A.Dorožko on taotlenud Tartu Vangla toimingute – 26.06.2008 3 kirjaümbriku ära võtmise ja võetuse akti mitteväljastamise, õigusvastaseks tunnistamist. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise huvi on kaebajal preventiivne, soov, et vangla ei käituks edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt. Seega on kaebaja eesmärgiks, et antud haldusasjas kirjaümbrike äravõtmise õigusvastasuse tuvastamine hoiaks ka edaspidi ära kaebajalt kirjaümbrikute äravõtmise. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kirjaümbrike äravõtmise õigusvasteks tunnistamiseks. Iseenesest saab põhjendatud huviks olla soov vältida õigusrikkumise kordumist s. o haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine peab aitama isikul oma õigusi kaitsta ja seda ka tulevikus. Antud juhul aga vastavad eeldused puuduvad. 3 Kohus on seisukohal, et põhjendatud huvi esinemise kindlakstegemiseks tuleb analüüsida seda, kas vaidlustatud toimingu (kirjaümbrikute äravõtmine) õigusvastaseks tunnistamine saab täita kaebaja poolt soovitud eesmärki, ehk kindlustada seda, et edaspidi kaebajale saadetud erakirjadelt kirjaümbrike äravõtmist ei toimuks. Kohus on seisukohal, et antud vaidlusega sellist eesmärki saavutada ei ole võimalik. Kohus lähtub sellise järelduse tegemisel asjaolust, et vaidlustatud toiming sooritati vastustaja poolt 26.06.2008.a. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab preventiivset eesmärki omada nende toimingute suhtes, millised tulevad sooritamisele tulevikus ehk peale kohtulahendi jõustumist. Preventiivne eesmärk saab olla suunatud ainult tulevikku, mitte juba varem sooritatud toimingutele. Kaebaja põhjenduste kohaselt puudus 26.06.2008 õiguslik alus kirjaümbrike äravõtmisele, ning et vangla sisekorraeeskirjaga (VSKE ) ei ole kirjaümbrikute omamine vanglas keelatud. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud toimingu sooritamise ajal puudus õiguslik alus kirjaümbrikute äravõtmiseks. Kuid 06.08.2008 on Tartu Vangla direktor välja andnud käskkirja nr 1-3/94, millega keelas kinnipeetavatele isikutele neile adresseeritud erakirjade saatmiseks kasutatud ümbrike ja markide kätteandmise. Sellise õiguse vangla direktorile annab VangS §-d 15, 66 ja 106, millele on osundanud ka Õiguskantsler oma 29.05.2008 kirjas ja millele on kaebuse esitaja korduvalt viidanud. Seega on antud hetkeks kujunenud hoopis erinev õiguslik olukord kui oli see vaidlustatud toimingu sooritamisel. Alates 06.08.2008 toimub Tartu Vanglas kirjaümbrikute äravõtmine õiguslikul alusel, mis tähendab et enne selle käskkirja andmist tehtud toimingute ehk teises õiguslikus olukorras tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebuse esitaja õigusi preventiivselt ehk teises olukorras kaitsta. Toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks üldpreventiivsel eesmärgil, nii nagu on märkinud kaebuse esitaja - et vangla enam ei käituks tema suhtes õigusvastaselt. Kuna õiguslik olukord kirjaümbrikute äravõtmisel Tartu Vanglas on antud hetkeks muutunud, siis ei saa vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine kuidagi kaitsta kaebuse esitaja õigusi tulevikus, mis tähendab ühtlasi, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
5. Preventiivsel eesmärgil on A. Dorožko taotlenud tunnistada õigusvastaseks ka Tartu Vangla poolt kirjaümbrikute võetuse akti mitte andmise. Kaebaja ei ole aga seejuures millegagi põhjendanud, kuidas võetuse akti mitteandmine kaebaja õigusi rikub ning kust tuleb vastustaja kohustus akt kinnipeetavale anda. Vaidlust selle üle, et kirjaümbrikute äravõtmise kohta akt Tartu Vanglas koostati, ei ole. Tartu Vangla vastuse kohaselt pakkus kontaktisik kaebajale võimalust äravõetud ümbrikelt aadresside ümberkirjutamiseks, samuti andis koopia aktist. Kaebaja oli keeldunud nii aadresside kirjutamisest kui ka akti koopia vastuvõtmisest. Kaebuse esitaja ei ole vastustaja sellele väitele vastu vaielnud, kuigi tal oli võimalik seda teha, milleks kohus oli andnud tähtaja 03.11.2008.a. Seega saab järeldada, et kaebuse esitaja ise ei soovinud aktist ühe eksemplari endale saamist, milleks on ka akti koopia. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda endale just vanglaametniku poolt omakäeliselt kirjutatud akti, selleks võib olla ka akti koopia. Aktist koopia väljastamisega ei ole rikutud vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2008 otsusele haldusasjas nr 3-08-652, milles ringkonnakohus märkis, et VangS-st ja VSKE §-dest 70-73 tulenevalt ei pea vangla väljastama automaatselt ühte eksemplari ümbrike äravõtmise aktist kinnipeetavale ning aktist koopia saamiseks tuleb kinnipeetaval esitada vanglale vastav taotlus. Sellest lahendist tulenevalt ei ole vanglal üldse kohustust koheselt, ilma isiku 4 nõudeta, ümbriku äravõtmise aktist ühe eksemplari andmiseks, seda tehakse alles kinnipeetava vastava taotluse alusel. Seega ei ole Tartu vangla rikkunud kaebaja õigusi aktist koopia saamiseks ning kaebus jääb ka selles osas rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 40 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustajal kohtukulude nõuet esitatud ei ole. Eda Muts kohtunik 5