← Eesti

2-08-56162/9

2-08-56162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-56162 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.J. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: V.E. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 04.11.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja S.J. Kostja V.E. Sekretär Resolutsioon Jekaterina Masalska S.J. hagi V.E.`i vastu abielu lahutamise nõudes
  2. Rahuldada S.J. hagi.
  3. Lahutada S.J. ja V.E.`i abielu, mis on sõlmitud 09.09.1988.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr
  4. Jätta S.J.`le perekonnanimi „Jx“.
  5. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  6. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
  7. novembril 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.
  8. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud S.J. esitas
  9. augustil 2008 hagiavalduse V.E.´i vastu abielu lahutamise nõudes, milles palub lahutada poolte abielu, kuna kostja kaldub kõrvale abielulahutamisest perekonnaseisuameti kaudu. Abielust on pooltel tütar D., kes elab koos hagejaga. Pooled ei ela koos 2008.aasta 1

(2)2-08-56162 jaanuarist. Perekonnasuhted on lagunenud. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 07.10.2008.a, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 04.11.2008.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Peale lahutust palub jätta perekonnanimeks J.. Kostja avaldas istungil, et nõustub abielulahutusega. Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et S.J. ja V.E. on abiellunud 09.09.1988.a Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 548. V.E. on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilida S.J.`le abielu ajal kantud perekonnanimi J.. Kooskõlas PkS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.