) § 106 kohaselt juhib vangla direktor vangla tööd.
lg 1 ja 2 kohaselt on vangla koht, kus korraldatakse vangistuse täideviimise eesmärke, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tartu Vangla on seisukohal, et kuigi kaebajalt kirjaümbrike äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli siiski olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ümbrike äravõtmise kohta on koostatud vastav akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Samas tuleb aga arvestada, et ümbrike äravõtmise põhjused olid kaebajale hästi teada. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks rikutud. Nimetatud seisukohale asus ka Tartu Ringkonnakohus oma 14.10.2008.a otsuse nr 3-08-910, kus märkis, et vangla on õigesti leidnud, et ümbrike äravõtmine ei ole keelatud, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Kuna on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku, siis on õigustatud saadetud kirja ümbrike äravõtmine. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Dorožko kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Asja lahendamisel tuleb võtta seisukoht, kas äravõetud ümbrikud on kirja osad või lihtsalt pakend kirja kättetoimetamiseks ning ei kuulu VSkE § 461 alusel kirjaga saata lubatud esemete hulka.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud 4 kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VSkE § 461 kohaselt käsitatakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Kirjaga võib saata viis marki ja viis ümbrikku. VSkE § 50 lg 3 kohaselt võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole käesoleva määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid. Kirja mõiste vanglas on sätestatud VSkE §-s 461 ja seega asub kohus seisukohale, et kontrollimiseks avatud ümbrik, mida on kasutatud kirja kohale toimetamiseks, ei ole erasõnum, postkaart ega foto. Samale seisukohale on asunud Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-08910, kus leiti, et ümbrik ei ole VSkE § 461 alusel käsitletav kirjana, mistõttu võtab vangla selle VSkE § 50 lg 3 kohaselt ära ning äravõtmisel kohaldatakse VSkE §-de 70, 72 ja 73 sätteid. Kirjaümbriku äravõtmise puhul on tegemist toiminguga, mille osas kehtivad HMS §§ 106-109 nõuded. Muuhulgas sätestab HMS § 107, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Käesolevas asjas seaduslik alus ümbrike äravõtmiseks vangla direktori poolt on
lg 4 ja lg 2, mille kohaselt kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis (
lg 2 p 1 ja 3) ohustavad inimese julgeolekut, võivad ohustada vangla julgeolekut ja vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (
Kohus leiab, et sellise akti võib vormistada ka peale ümbriku äravõtmist, kui on alust arvata, et ümbriku puhul esineb mõni
Kohus leiab, et kaebuses esitatud ümbriku äravõtmise osas tuleb otsustada, kas antud asjas esinenud asjaoludel oli ümbrike äravõtmine õiguspärane või mitte. Vangla on andnud ümbrike äravõtmise kohta 15.04.2008.a välja vastava akti, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust ja vangla on seda tunnistanud (t.l. 44). Samas leiab vastustaja, et ümbriku äravõtmise põhjused olid kaebajale teada (oht vangla julgeolekule, sest ümbrikega saadetakse vanglasse narkootikume). Seega oli ümbrike äravõtmise õiguspärasus olemas
Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi kaebajalt kirjaümbrike äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli siiski olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ümbrike äravõtmise kohta on koostatud vastav akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks 5 rikutud. Seega ei saa tunnistada, ülalnimetatud põhjustel ümbrike äravõtmise akti õigusvastaseks. Samale seisukohale asus Tartu Ringkonnakohus oma 14.10.2008.a otsuses nr 3-08-910, kus on märgitud, et vangla on õigesti leidnud, et ümbrike äravõtmine ei ole keelatud, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Vastustaja põhjendas, et on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku ja seega ei saa tunnistada, et ümbrike äravõtmine on õigusvastane. Kaebaja märgib oma kaebuses, et käesoleva kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et tulevikus käituks vangla õiguspäraselt. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, kuidas ümbrikute äravõtmisega oli rikutud tema õigusi või kuidas oli piiratud tema vabadusi. Toimingu õigusvastasuse nõudmisel peab kaebaja näitama põhjendatud huvi ning kaebaja on kohustatud selgitama, milles õiguste rikkumine seisneb. Kaebaja mainib kaebuses, et ümbrikute äravõtmisega (t.l. 1 pöördel) toimub Põhiseaduse §-de 26 lg 1 ja 32 lg 1 rikkumine. Samas ei selgita kaebaja, milles see rikkumine väljendus. Vangistusseadusest ei tulene keeld kirjaümbrike äravõtmiseks. Kirjaümbrik avatakse kaebaja juuresolekul ning selles olev erasõnum antakse koheselt tema kätte ja seega Põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole riivatud. Kaebaja ei ole kaebuses tõendanud, et ümbrikute äravõtmine kuidagi riivas tema perekonna- ja eraelu puutumatust. Käesolevas asjas ei ole kaebaja suhtes rikutud ka Põhiseaduse § 32, sest
, 66 ja 100 koosmõjus tõlgendamine annab vangla direktorile julgeoleku tagamiseks õiguse keelata kinnipeetavatele teatud esemete olemasolu.
ja 106 annavad vangla direktorile pädevuse ja § 15 seadusliku aluse ümbriku, kui vangla julgeolekule potentsiaalselt ohtliku eseme, äravõtmiseks. Tõsi küll, alates 06.08.2008.a on olemas Tartu Vangla direktori käskkiri (üldkorraldus), kuid seisuga 15.04.2008.a oli ümbrike keelamiseks vangla direktori ühekordne otsus ja kaebajal oli teada selle otsuse motiivid ja ümbriku äravõtmise materiaalne õiguspärasus (õiguslik alus) tulenes
§-st 15. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab kohus Aleksandr Dorožko kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.