lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit.
4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla üldjuhul madalam, kui pool kehtivast palga alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008.a. on elatise alammäär seega 2175 krooni. Hageja poolt nõutav elatis ei ületa alammära oluliselt ja kostja ei ole esitanud nõutavale summale vastuväiteid. Neil põhjustel ei ole kohtul alust määrata elatise suuruseks teistsugust summat. Kohtul ei ole alust kahelda, et selles summas elatis on hagejale lapse ülalpidamiseks hädavajalik.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui teine vanem ei ole lapse ülalpidamise kohustust selle aja jooksul täitnud. Pooled on kinnitanud, et viimast korda andis kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha 2008.a. maikuus. Hagiavalduses on hageja soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuus kuud enne hagi esitamist, kohtuistungil esitas hageja taotlusse mõista elatis välja alates 2008.a. juunikuust. Seepärast tuleb elatis nii ka välja mõista. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ja § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.