2-07-5314/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5314 Tsiviilasi Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende • esindajad • • hageja Elisa Mobiilsideteenused AS (rk 10261411, asukoht Vilmsi 47, 10126 Tallinn), hageja esindaja : Kristel Tähhe –Kaljulaid (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja R.V. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2008 Protokollija Jane Oidsalu RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s:
3. Jätta rahuldamata Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes.
4. Kohaldada Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagis R.V. vastu aegumist.
5. Jätta menetluskulud Elisa Mobiilsideteenused AS-i kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. HAGEJA NÕUDED ; KOSTJA VASTVÄITED
6. veebruaril 2007 esitas Elisa Mobiilsideteenused AS hagi Tartu Maakohtusse R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 25.05.2000.a. sõlmitud GSM 256 liitumislepingule nr
7. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 7 632,50 krooni, millest kostjal on tasumata 3 029,60 krooni. Lisaks on lepingus ette nähtud viivis 0,5 % tasumata põhivõlast päevas. Hageja arvutuste kohaselt on kostja viivisevõlg 34 825,25 krooni. Hageja lähtub hea usu põhimõttest ja Eesti Vabariigi kohtupraktikast ning nõuab viivist summas 3 028,60 krooni. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda 11.09.2000.a. esitatud arve alusel 3 028,60 krooni. Hageja on vähendanud arvel esitatud summat 9 703,20 kroonilt 3 028,60 kroonini. Hageja leiab, et ei ole võimalik kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumist, kuna kostja on rikkunud kohustust tahtlikult. Sellisel juhul tuleb kohalda TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega, milleks on 10 aastat. Hagivastuses kostja hagiga ei nõustunud ja palus kohaldada aegumist. Kostja leiab, et tahtlikust kohustuse mittetäitmisest ei saa juttu olla, kuna hageja ise rikkus lepingut ning kahju tekkis hagejale selle tagajärjel. Kostja leiab, et liitumislepingus on kokku lepitud kõnede krediidipiir 800 krooni, mille täitumisel oli hageja kohustatud väljaminevad kõned sulgema. Kostja seletab, et kaotas telefoni, mistõttu tarvitati tema sim-kaarti pahatahtlikult, tekitades talle suure arve. Kostja toob välja, et on tasunud 800 krooni, millega oli arvestanud igakuiselt kõik kõned taustuks. Kostja leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et krediidipiiri saabumisel või ületamisel sulgeb teleteenuse osutaja automaatselt väljahelistamisteenuse. POOLTE VÄITED KOHTUS
8. märtsil 2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde. Hageja lisas, et kuigi pooltevahelises lepingus oli seatud sisse krediidipiir 800,00 krooni, leiab hageja, et see ei kohustunud teleteenuse osutajat sulgema või piirama väljaminevaid kõnesid, kui krediidipiir on ületatud. Krediidipiir on inimese enda kontrollsüsteem. Isik on ise nõustunud temale pandud kõnede krediidipiiranguga , millest teda selle piiri saabumisel teavitatakse. Hageja leiab, et teleteenuse osutaja lepinguline kohustus on teavitada krediidipiiri saabumisest, mitte väljaminevate kõnede sulgemine krediidipiiri saabumisel või ületamisel. Kohtuistungil jäi kostja varem toodud seisukohtade juurde ja palus kohaldada aegumist. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Tõnis Siim, kes on erialalt psühholoog. Tunnistaja rääkis, et on kostjaga vanad tuttavad. Tunnistaja ütluste kohaselt sattus kostja telefon kolmandate isikute kätte, mille peale tekkis kostjal kahtlus telefoni kuritarvitamise seisukohast. Tunnistaja oli kostjale rääkinud, et kui lepingus on olemas krediidilimiit, siis lülitatakse telefon välja krediidilimiidi ületamisel. Kostja ei teavitanud ka politseid ega palunud kaarti sulgeda, kuna krediidilimiidini oli ainult 200 kuni 300 krooni ning selle asjaga ei oleks politsei tegelenud. KOHTU SEISUKOHT VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
9. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse või Võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
10. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
11. juulist
12. Kuna arve esitati kostjale 11.09.2000.a. siis kuulub kohaldamisele TsÜS-is sätestatud aegumine. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte ja kas seetõttu on aegumisetähtaeg kolm aastat või kümme aastat. Hageja on
13. juulil 2007 esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles toob välja Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-06-25741, kus kohus on väljendanud järgnevat seisukohta: Arvete mittetasumist ei saa lugeda automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Tahtluse tuvastamiseks peab hageja tõendama, et kostja kavatsused olid suunatud tagajärjele, mille kohaselt jääksid hagejal saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja leiab, et krediidilimiidi olemasolu lepingus ei kohustunud hagejat väljahelistamisteenust sulgema, mistõttu kostja tahtlikult suunas oma tegevuse sellele, et hageja ei saaks lepingust tulenevat tasu. Kohus eelneva käsitlusega ei nõustu. Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve. Krediidipiiri sisseseadmisega seab klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust. Kliendil on õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel suletakse tema väljahelistamise teenus, kuna klient on ületanud temale etteantud krediidipiiri. Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kui krediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenust edasi kasutada. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja ei olnud õigustatud summale, mille maksmisest kostja keeldus, et saa rääkida ka tahtlikust kohustusest kõrvale hoidumisest ega ka aegumistähtajast 10 aastat TsÜS § 146 lg 4 mõttes. Kostja kohustus tekkis 11.09.2000.a., mistõttu TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue
14. septembril
15. Kuna kostja on esitanud TsÜS § 143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist. Kuigi käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Pooltevahelise lepingu tingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada poolte tahet lepingu sõlmimise ajal. TsK § 165 lg 1 sätestab, et leping loetakse sõlmituks kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Vaieldamatult oli krediidipiiri kindlaksmääramine hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu oluline punkt. Krediidipiiri sisseseadmisega avaldas kostja soovi piirata enda igakuiseid mobiilside kulutusi teatud summaga. Kuna hageja ei seletanud lepingu sõlmimisel täpsemalt, mida kujutab endast nende poolt pakutav krediidipiir, eeldas kostja, et pakutava teenuse tulemusena ei ole tal võimalik kulutada kuus mobiilside teenuse peale rohkem kui krediidipiiris märgitud summa. Kohus leiab, et kostja oli sellisele ootusele õigustatud. Krediidipiiri täpsemalt lahti seletamata jätmisel hageja poolt tuli kostjal lähtuda mõistliku tarbija poolt „krediidipiirile“ antavast definitsioonist. Krediidipiiri võib mõista kui tarbijale antud võimalust tarbida teenust teatud summa piires. Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest kasutusest teises tähenduses. Seetõttu omas kostja õigustatud ootust, et krediidipiiri ületamisel sulgetakse tema käsutuses oleva sim-kaardi väljaminevad kõned. Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata Elisa Teleteenuste AS-i hagi R.V. vastu 6 058,20 krooni nõudes. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik