3-08-424/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 26.

2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-424 Haldusasi M.H. kaebus keskkonnaministri ja Maa-ameti toimingute õigusvastasuse kindlaksmääramises ja kohustavate ettekirjutuste tegemiseks. RESOLUTSIOON
3. Tagastada M.H. kaebus HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
4. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2).
5. M.H. esitas kaebuse Tartu halduskohtule, mis edastati kohtumäärusega lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse. Tallinna Halduskohus jättis määrustega kaebuse käiguta ja palus täpsustada kaebuse eesmärki, kaitstavaid õigusi või põhjendatud huvi ning kaebuse nõudeid. Kaebus oli esitatud keskkonnaministri 29.01.08.a. kirja nr 20-1/38687-8 seisukoha väljastamise protsessi ja seisukohtade sisulise õigusvastasuse kindlakstegemiseks; selle seisukoha tühistamiseks; kohustamiseks asja lahendada lähtudes kaebuse esitaja 31.07.07.a. taotlusest; Maa-ameti akti nr 6285/07 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamises koostama uus kontrollakt; veel palus kaebaja hinnangut Keskkonnaministri tegevusele kaebuse lahendamisel. Määrustele vastamise käigus kaebaja nõudeid ei täpsustanud ja jättis kohtu vastava nõude 31.07.08.a. tähelepanuta. Kaebaja teatab kohtule, et ta pöördus Tammemäe maaüksusel paikneva suvila ümber teenindusmaa määramise asjas Euroopa Inimõiguste kohtu poole. Kaebaja vastustest järeldab kohus, et kaebaja soovib kaitsta õigusi omandireformis tagastatud Tammemäe maaüksusega seotud probleemiga. Nimelt leiab kaebaja, et maaüksuse moodustamisel ei arvestatud kõlvikupiire. Vastavalt märgib kaebaja 31.07.08.a. veelkordselt, et kõlvikupiire ei arvestatud, mis seab kahtluse alla maaüksuse moodustamise õiguspärasuse. Veel märgib kaebaja, et Tammemäe katastriüksuse moodustamisel kõlvikupiiridega mittearvestamine on rikkunud õigustatud subjekti õigusi õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, kuna teenindusmaa määramise korralduse vaidlustamise kohtuprotsessis eeldasid kohtud otsuseid tehes tuginedes vallavalitsuse väidetele, et ettepandava teenindusmaaüksuse piirid on paigutatud kõlvikupiiridele vastavalt. Katastriüksuse piiride mittevastavus kõlvikupiiridele ilmnes aga alles katastrikande tegemisel, mis on tähtaegselt vaidlustatud (vastuse p 7 31.07.08.a.). Maaüksuse moodustamisel on eesmärgiks seatud looduslike kõlvikupiiride arvestamine, seega asjaolu mõjutab maaüksuse suurust. Tammemäe maaüksuse suurendamiseks jäeti tegelikkuses mittearvestatud kõlvikupiirid katastris kajastamata. Kinnistamise on kaebaja tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu on võimalused õigustatud subjektidele kahju kompenseerimiseks. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et käesoleva kaebuse lahendamisel tuvastatavad asjaolud saavad olla Tammemäe maaüksuse moodustamise õigusliku aluse veelkordsel hindamisel, kuna kohtud on valesti asunud seisukohale, et maaüksuse moodustamine vastavalt kõlvikupiiridele on õiguspärane, tegelikkuses ei ole maaüksuse moodustamisel kõlvikupiiridega arvestatud, mis seab kahtluse alla maaüksuse moodustamise õiguspärasuse. Järelvalvepädevust omavad Maa-amet ja Keskkonnaministeerium on oma vastustes kajastanud väärseisukohti katastriüksuse kõlvikulise koosseisu osas, see on vajalik tuvastada ning teostada uus järelvalvemenetlus, milleks kaebaja vajab ettekirjutust. Otstarbekas on tühistada kontrollakt, et teostada järelvalvemenetlust Tammemäe katastriüksuse moodustamise üle. Veel nähtub viimasest vastusest, et kaebaja seab endiselt kahtluse alla piirimärkide vastavuse Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 8 nõuetele. Kaebaja leiab, et piirimärgid ei vasta kohtukindluse nõuetele ja juba piiriprotokolli allkirjastamisel ilmnes, et piirimärgid nimetatud nõuetele ei vasta. Järelvalvet tegevad organid ei kontrollinud seda küsimust kontrollmeetoditega. Tagamist vajab metsapiiri tegelikkusele vastav kajastamine seoses sihtkaitsevööndis asuvatele metsadele makstava majandustegevusest hoidumise toetuste saamiseks seatud „piirimärkidega varustatuse tingimisega“, mille kohus on tähelepanuta jätnud. Teistmisavalduse esitamiseks Tartu Ringkonnakohtu 08.02.06.a. otsusele haldusasjas nr 305-26 aitab kaasa kõlvikupiiride õige tuvastamine. Kaebaja on vaidlustanud eraldi menetlustes kinnistusraamatusse kande tegemise Tammemäe katastriüksuse osas ja lisas selle kohta vastava materjali.
6. Kohus tutvunud kaebusega, kaebuse käiguta jätmise määrusele esitatud vastustega, leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
7. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 7, mille teise lause kohaselt võib haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega pöörduda halduskohtu poole isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. 2 Kohus leiab, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebuse esitaja on kaebuses küll märkinud, milles tema väidetav põhjendatud huvi seisneb, ent asjaoludest nähtuvalt ei saa sellist põhjendatud huvi isikul ilmselgelt olla. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: 1) isikul saab toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle toiminguga mingisugune isiklik puutumus; 2) peab soovitud tuvastus andma isikule õigusliku kasu ehk eelise. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel.
8. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja mitmel korral ise võtnud kokku kaebuse eesmärgi ja selleks on soov, et Otepää vallas Kääriku külas asuva kaebajale tagastamisele kuuluva Jaasi A306 talu maadele ehitatud M.P.le (käesolevalt L.P.le) kuuluvate ehitiste juurde ei oleks määratud teenindusmaad nii nagu seda tehti Tammemäe maaüksuse osas. Kaebaja ühtlasi loodab, et teenindusmaa muutub väiksemaks ning et ta saab esitada teistmisavalduse kohtuotsuste muutmiseks. Kohus on kaebajale eelnevalt selgitanud, et teenindusmaa määramise aluseks oli Otepää Vallavalitsuse korraldus, mille õiguspärasust kontrolliti Tartu Ringkonnakohtus, kui M.H. vaidlustas sama vallavalitsuse 10.03.04.a. korralduse nr 2-4-
9. Kohus jättis 08.02.06.a. apellatsioonkaebuse rahuldamata otsusega nr 3-05-26 ja Riigikohus ei pidanud kaebaja kassatsioonkaebust põhjendatuks. Õiguslikuks aluseks, miks moodustati Tammemäe katastriüksus ning teostati selle maakatastris registreerimine, on nähtuvalt asja materjalidest (tlk 10 ) Otepää vallavalitsuse 28.06.06.a. korraldus nr 2-4-
10. Kaebaja märgib, et ta on pöördunud „teenindusmaa määramise asjas Euroopa Inimõiguste kohtu poole“, mille kohta kohtul lähemad andmed puuduvad. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja sai kaitsta omandireformis õigustatud subjektile antud õigusi teisele isikule jäetud teenindusmaa määramisel seaduses ettenähtud korras ja kohtud on asja menetlenud, menetlus selles asjas on lõppenud. Kohtu hinnangul on ilmne, et keskkonnaministri poolt antud vastustele õigusliku hinnangu andmisega ja toimingute õigusvastasuse vaidlustamine kaebuse esitajat eelnimetatud eesmärkide saavutamisel aidata ei saa, seega ei saaks käesoleva kaebusega taotletav tuvastus anda kaebuse esitajale mingisugust õiguslikku kasu. Küsimused, kas õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine on võimalik, millises ulatuses on see võimalik ning missugune kõlvikuline koosseis tuvastatakse omandireformi õigustatud subjektidele maa tagastamisel, ei ole põhjuslikus seoses Tammemäe maaüksusele teenindusmaa määramise ja kõlvikulise koosseisu küsimustega. M.H.ile tuleb tagastada maa seaduses ettenähtud suuruses, moodustada katastriüksus ettenähtud korras. Õiguslikud küsimused, mis puudutasid P. suvila juurde teenindusmaa määramist, lahendati vastavalt ringkonnakohtu otsusele selle haldusasja raames ja kaebajal oli võimalik selles menetluses kõik teda huvitavad küsimused, sh kõlvikute tegelik koosseis, kui ta pidas seda küsimust määravalt tähtsaks. Teenindusmaa määramise küsimuse lahendamiseks ei ole vaja läbi viia täiendavat menetlust halduskohtus. Hilisemad Keskkonnaministri või Maa-ameti väidetavalt väärad seisukohad ei saanud mõjutada teenindusmaa määramist P. suvila juurde. See, kas keskkonnaminister ja Maa-amet toimisid hiljem õiguspäraselt või mitte, kas kontroll-aktis on vigu, ei saa mõjutada P. suvila ümber teenindusmaa määramist ja kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamise protsessi.
11. Haldusmenetluse toiminguid saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, sest kuni haldusakti andmiseni ei ole kohtul enamasti võimalik hinnata, kas 3 menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist. Erandina on Riigikohtu seisukohast tulenevalt menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane või ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (näiteks haldusasi nr 3-3-1-8-02). Käesoleval juhul ei nähtu ka seda, et Keskkonnaministri või Maa-ameti seisukohad saaksid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda sõltuvalt kaebajale tagastamisele kuuluva maa küsimuste ringiga. Seejuures ei ole ka piirimärkide kohtkindluse küsimustes antud väidetavalt väär hinnang maa tagastamist kuidagi mõjutav küsimus. Väide, et tagamist vajab metsapiiri tegelikkusele vastav kajastamine seoses sihtkaitsevööndis asuvatele metsadele makstava majandustegevusest hoidumise toetuste saamisega, on kaebajal jäänud täpsustamata, kas see on seotud tema õiguste kaitsega või esitatud üldistes huvides. Kuna kaebaja leidis, et kohus jättis selle väite tähelepanuta, siis märgib kohus, et kaebusest ei nähtunudki, missugust õigust antud juhul kaebaja kaitseb või missugust huvi ta siinkohal silmas peab. Kohus jääb seisukohale, et toetuste küsimus ei seondu kaebaja kaebuse eelmärgitud põhihuviga ning muud huvi määrusele antud vastusest ei nähtu. Võimalik preventiivne huvi ei ole mõeldav, kuivõrd on vähetõenäoline, et kaebaja konstrueeritud või sarnane olukord tekib, mida saaks etteulatuvalt tõrjuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole Keskkonnaministri ja Maa-ameti õigusvastaste kirjade või tegevuse, samuti kontroll-akti väidetavate vigade vaidlustamine kaebuse esitaja poolt näidatud eesmärkide saavutamiseks ja sellega seotud õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi loeb kohus, et see tähendab, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks ega nn uueks järelvalveks ettekirjutuse/kohustuse panemiseks ning seega puudub ilmselgelt kaebeõigus. Karin Kalmiste kohtunik 4