← Eesti

2-08-27570/6

Obsah (7)§ 76§ 100§ 101§ 142§ 158§ 145§115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. novembril 2008.a Tallinnas Tsiviilasja numb

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue

§ 101

lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud ulatuses.

§ 142

järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 158

lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 145

kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§115

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 250 000 krooni ja viivis 30.06.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ning alates 01.07.2008.a. sissenõutavaks veel mitte muutunud viivis 0,2% tasumata summast päevas. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 32 754 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.