2-08-57178/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2008, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-57178 Tsiviilasi M H hagi R P vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise väljamõistmiseks Hageja: M H (i.k. xxx, elukoht xxx); Esindaja Peeter Johannson Kostja: R P (i.k xxx, elukoht xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Määrata M H ja R P kooselust sündinud alaealise lapse S H (ik. xxx) elukohaks lapse ema M H elukoht.
4. Välja mõista R P igakuine elatusraha 3176 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kuus) krooni xxx.a. sündinud S H ülalpidamiseks alates 02.09.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a., M H kasuks.
5. Välja mõista R P menetluskulud kokku summas 4200 ( neli tuhat kakssada) krooni, millest 4000 (neli tuhat) krooni on hageja esindaja tasu ja riigilõiv 200 (kakssada) krooni M H kasuks. RLS § 22 lg 2 kohaselt ei pea elatise nõudelt riigilõivu tasuma.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
7. Menetluse käik ja kohtuotsuse õiguslik põhjendus 02.09.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt alaealise S H ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 3176 krooni alates 01.09.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni S H õpingute lõppemiseni. Samuti palub hageja jätta kohtulud kostja kanda. Kohus võttis hagi menetlusse, väljastas kostjale hagiavalduse, selle lisad, asja menetlusse võtmise määruse koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega. Kostja on talle saadetu isiklikult kätte saanud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja on hagiavalduse ja selle lisad isiklikult 28.09.2008 kätte saanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud isiku kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 mõistab kohus elatise välja alates 02.09.2007.a., seega tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Lastekaitseseadus (LkS) § 3, sätestab, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses esiletoodud asjaoludega. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastuväiteid esitanud, millest tulenevalt loetakse nimetatud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud – hageja esindaja kulu 4000 krooni ja riigilõiv lapse elukoha kindlaksmääramise nõudelt 200 krooni, jätta kostja kanda. RLS § 22 lg 2 sätestatust elatise nõudelt riigilõivu tasuma ei pea. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks on kokku 4200 krooni. Piret Randmaa Kohtunik 2