). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lgga 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning § 108 lg-ga 1 ning korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-ga 4. Antud tsiviilasjas puuduvad
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 06.11.2008 e-kirjaga andis kohus hageja esindajale tulenevalt
lg-st 3 mõistliku tähtaja (5 päeva alates vastavasisulise teate kättesaamisest) menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esindaja sai kohtu 06.11.2008 e-kirja kätte 10.11.2008. Hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja ainukeseks menetluskuluks riigilõiv summas 2 250.00 krooni (13.08.2008 maksekorraldus nr 139).
lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
Sama sätte lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõlgnevusena summat 34 308.00 krooni ning viivistena summat 5621.20 krooni. Seega on antud hagi puhul hagi hinnaks 34 308.00 krooni ning vastavalt RLS Lisale 1 tuleb sellise hagihinna puhul riigilõivu tasuda 2000.00 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 250.00 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 2000.00 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 250.00 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisuline avaldus.
lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.