, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, va kui kahju et tekitati rakse hooletuse võttu või tahtlikult. Korteriühistuseaduse §-st 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
ja 620 lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema oma teadmisele ja võimetele käsundiandja jaoks parimal viisil ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale.
lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
lg 2 ja 132 lg 1,2 alusel on varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, asja kahjustumise korral selle asja parandamise mõistlikud kulud. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26 000 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174. 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.