← Eesti

2-08-21102/5

Obsah (8)§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 133§ 177

2-08-21102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.september 2008 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 407 lg 1, 3, 5 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna on alust eeldada, et otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja on hagiavalduse koos selle lisadega kätte saanud ja seega on kostjale teatavaks tehtud hagiavalduses kirjas olev hageja nõudmine kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 138 918, 96 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.detsembril 2006 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale väikelaenu sumas 150 000 krooni intressiga 14 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtajaga

  1. jaanuar
  2. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati lepinguga iga kuu
  3. kuupäev. Seisuga
  4. mai 2008 on kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 126 517, 55 krooni ( põhiosa võlgnevus 117 292, 86 krooni; intressivõlgnevus 7 768, 70 krooni; leppetrahv 1 252, 55 krooni; viivised põhiosalt 203, 44 krooni). 11.novembril 2004 sõlmisid pooled Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses. Lepingujärgseks Ego järelmaksu püsimakseks määrati 400 krooni kalendrikuus ning intressimääraks fikseeriti Ego lepinguga 16 % aastas. Kostja kohustus igal maksepäeval Ego lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti pangale tagasi maksma. Kostja Ego lepingust tulenev võlgnevus hageja ees seisuga 22.mai 2008 on kokku 2

(4)12 401, 41 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 10 142, 28 krooni; püsimakse võlgnevus 2 000 krooni; intressivõlgnevus 5, 07 krooni, menetlustasu 50 krooni, leppetrahv 203, 85 krooni ja viivised põhiosalt 0, 21 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS Hansapank hagis E. S. vastu välja mõista võlgnevus kokku 138 918, 96 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (127 435, 14 krooni) alates 23.maist 2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0, 030 % päevas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 103; 113 lg 1; 108 lg 1; 396 lg 1; 397; 401 lg 1 millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS §-dele 396 lg 1; 397 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 138 918, 96 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 127 435, 14 kroonilt alates 23.maist 2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja poolt kantud menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv põhinõudelt 6 750 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel vastavalt

§ 133lg 1, 2, RLS § 56 lg 1 hagihinnalt, so 127 435, 14 kroonilt tasutud riigilõiv 6 750 krooni. 3

(4)

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on koos hagiga kostjale kättetoimetatud, tuleb kostjalt E. S. lt välja mõista AS Hansapank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 6 750 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.