§-de 174 ; 175 alusel M. S. poolt kantavaks menetluskulu suuruseks 3 540 krooni ning nimetatud summa välja mõista M. S. lt. Kostja on avaldusele lisanud menetluskulusid tõendavad dokumendid Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid arve ja AS Hansapanga toimingute väljavõtte (tl 79- 81). KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 30.juuli 2007 määrusega lõpetati menetlus M. S. hagis U. M. vastu U. M. poolt algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest hageja loobub hagist ( tl 7073). U. M. menetluskulud jäeti M. S. kanda. Määrus jõustus 31.augustil 2007.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut hagejale tähtaja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates hagejale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse kostja menetluskulude kohta ( tl 82). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on hagejale kättetoimetatud
Seega on hageja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Hageja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures vastavalt
Kostja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 3 540 krooni. Kohus on leidnud, et hageja poolt esitatud nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on mittevaraline nõue ning seega tuleb tsiviilasja hinna määramisel nimetatud nõudes lähtuda
lg 1, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000 krooni.
lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 15 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodut arvestades ja kuna hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus
alusel 3 540 krooni kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.