Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik Menetlusdokumendid on kostja isiklikult kätte saanud ja talle on eelmenetluses antud hagiavaldusele vastamise tähtaeg, kuid kostja ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus võib omal algatusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled on 27.oktoobril 2006.a. sõlminud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxxxx. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid ajavahemikus juuni 2007.a. kuni oktoober 2008.a. nõutud summades tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata mitmele hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletusele võlgneb kostja hagejale 6662.76 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on arvestanud seisuga 30.10.2008.a. viivist 1441.89 krooni.
§-st 367 tuleneb hageja õigus nõuda viivist protsendina põhinõudest. Seega on hageja nõue võla ja viivise saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 8104.65 krooni.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450.00 krooni ja lepingulise esindaja tasu (käibemaksuta) 2140.00 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.