lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning ei ole alust eeldada, et otsus kuuluks täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 3.mail 2007 müügileping, milles lepiti kokku, et kaubakoguseid käsitletakse eraldi ning nimetus, hind ja kogus märgitakse teistele dokumentidele. Kostja kohustus fikseeritud kauba eest tasuma hiljemalt 21 päeva pärast ning maksetähtaja ületamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,25 % päevas tähtajaks tasumata summalt. Kostja võlg hageja ees on 23.mai 2008 seisuga 279 664, 21 krooni, millest põhivõlg on 197 865 krooni ning viivis 81 799, 21 krooni. Neil asjaoludel nõuab AS Tartu Terminaal hagis OÜ Millacron vastu välja mõista VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p1, 6, lg 2; 208 lg 1 alusel kokku 279 664, 21 krooni, millest põhivõlg on 197 865 krooni ja viivis 81 799, 21 krooni ning alates 24.maist 2008 viivis 0,25 % tasumata põhivõlast päevas kuni võla täieliku tasumiseni. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6, lg 2; 108 lg 1; 208 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 279 664, 21 krooni ning arvestades
sätestatut viivis 0,25 % päevas tasumata põhinõudest, so 197 865 kroonilt alates 24.maist 2008 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtu poolt rakendatud hagi tagamine tuleb tühistada
lg 2 alusel kohtuotsuse täitmisel.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhineva otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 250 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb ( tl 40).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel vastavalt
lg 1, 2, RLS § 56 lg 1 hagihinnalt, so 197 865 kroonilt tasutud riigilõiv 10 250 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut, tuleb kostjalt OÜ-lt Millacron välja mõista AS Tartu Terminaal kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 10 250 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.