Obsah (5)
§ 24§ 51§ 58§ 59§ 612-05-19499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2008, Tallinn Tsivii
§ 24
kohaselt võib kohus vabastada ühe abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu. Eestkosteasutuste arvamus Nõmme Linnaosa Valitsus ja Tartu Linnavalitsus leidsid, et poolte ühised lapsed peaksid jääma hageja hooldusele ja kasvatusele. J.O. T. soovib jääda elama ema juurde. Hageja sõnul oli J. O. pärast isa lahkumist pere juurest depressioonis, kuid on nüüd sellest üle saanud. Seda kinnitas ka lapse klassijuhataja. Kostja ei ole laste vastu huvi tundnud. Isa ei ole J. O.ile helistanud, kuigi tal on teada lapse mobiiltelefoni number. Kostja viidatud hageja vägivaldsust laste suhtes eestkosteasutus ei täheldanud. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt on lapsed igapäevaeluga rahul ja õnnelikud. Eestkosteasutused ei tuvastanud, et elades ema juures oleks laste elu ja tervis ohus või nende igapäevaelu mingil muul viisil selliselt häiritud, et tuleks kaaluda laste elukoha vahetust, so vahetada kodu, kooli, lasteaeda, klassikollektiivi. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis J.O. T. (ik XXXXXXXXXXX) ja S. O. T. (ik XXXXXXXXXXX) ema I. T. juurde. Kohus mõistis I. T.lt välja elatise poja J.O. T. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 4500 krooni ja poja S. O. T. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3000 krooni alates 07.11.2005 kuni laste täisealiseks saamiseni I. T. kasuks. Kohus jättis I. T. vastuhagi rahuldamata. Kohus mõistis I. T.lt I. T. kasuks välja kohtukuluna riigilõivu 60 krooni ja tasu õigusabi eest 6000 krooni. Vaidlus puudub, et poolte kooselu ajal tegelesid mõlemad vanemad laste hooldamise ja kasvatamisega. Pärast kostja lahkumist kodust 20.05.2005 jäid lapsed elama hageja juurde. Laste elukoha määramisel lähtub kohus eelkõige laste huvidest. Eestkosteasutuse töötajad vestlesid 2
(6)J.O. T.ga, kes avaldas soovi elada koos vennaga ema juures. Sellist arvamust avaldas J.O. T. ka kohtus. Lastel on välja kujunenud kindel elurütm, millest ilmajäämine ning teise elukeskkonda elama asumine tooks kaasa lastel depressiooni. Arvestades, et isa lahkumine pere juurest tekitas J.O. T.l depressiooni, sealjuures jäid alles teised pere liikmed, kodu, sõbrad, kool ja klassikaaslased, siis elama asumine võõrasse elukeskkonda, kus ainuke tuttav isik on isa, mõjub lastele traumeerivalt ning on vastuolus nende huvidega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et lapsed ei ole kaks aastat isaga kohtunud. Kostja väide, et hageja on laste kallal kasutanud füüsilist vägivalda, ei ole tõendatud. See ei nähtu ka eestkosteasutuste arvamustest. Kohtus ärakuulamisel väitis J.O. T., et kumbki vanematest ei ole teda löönud. Laste huvidest lähtuvalt on käesoleval ajal õiglane jätta lapsed elama ema juurde. Seetõttu on põhjendatud ka hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt. Kostja kinnitas, et pärast kodust lahkumist ei andnud ta hagejale laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Kuigi elatise mittemaksmiseks oli kostja arvates mõjuv põhjus, ei anna see alust lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eiramiseks. Kohus nõustus kostjaga, et hagiavalduses näidatud kulutused lastele on ülemäära suured. Ebamõistlikult suured on kulutused jalanõudele ja riietele 2500 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, huvivahendite ostmiseks ja sünnipäevade korraldamiseks 1200 krooni. Põhjendamata on taskuraha 1000 krooni kuus, huvialaringi, treeningu, kino, teatri jms summas 1600 krooni. Kohtule ei esitatud tõendeid, et lapsed osalevad huviringis. Ärakuulamisel väitis J.O. T., et kooli ajal käis ta jalgpalli treeningutel, kuid tõendeid selle maksumuse kohta ei esitatud. Tõendeid ei esitatud elukoha ja kommunaalteenuste kulude tõendamiseks, 5000 krooni kuus nimetatud kulude katteks on ebamõistlikult suur. Muud kulud 1000 krooni ei ole põhjendatud. Arvestades laste vanus, on kulutused J.O. T. (11.a) ülalpidamiseks suuremad kui S. O. T. (4.a) ülalpidamiseks. Elatise suuruse määramisel arvestas kohus, et laste vanemad on majanduslikult paremal järjel kui tavaliselt last kasvatavad vanemad ning on saanud teha suuremaid kulutusi lastele. Kohus pidas põhjendatuks ning laste vajadustele vastavaks elatise poja J. O.i ülalpidamiseks 4500 krooni kuus ja S. O.i ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kostja viidatud
§ 24
, ei kuulu kohaldamisele, kuna see käsitleb ühe abikaasa ülalpidamiskohustust teise abikaasa suhtes. Kuna kohus rahuldas hagi, välistab see vastuhagi rahuldamise. Apellatsioonkaebuse põhjendused I. T. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohus ei saanud otsuse tegemisel arvestada kostja Rahandusministeeriumi palgatõendit, kuivõrd kostja käesoleval ajal ei tööta, tal puudub regulaarne sissetulek. Esitatud tõenditest ei selgu, miks peaks poolte lapsed jääma hageja juurde ning miks tuleb kostjalt välja mõista elatis. Hageja sissetulekust piisab laste ülalpidamiseks, hageja on tööga hõivatud ja tal on vähe aega lastega tegelemiseks. Eestkosteasutuste esindajad kohtusid enne arvamuse andmist poolte ning lastega vaid ühel korral mõne tunni jooksul. Seda ei saa pidada piisavaks järelduste tegemiseks. Eestkosteasutused tuginesid arvamuses üksnes hageja seisukohtadele. Nõmme linnaosa lastekaitse spetsialist tunnistas kostjale, 3
(6)et ta ei saa olla objektiivne, kuna tal on kostjaga olnud isiklikul pinnal negatiivne kokkupuude. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei uurinud lastekaitseasutused hageja poolt laste suhtes toime pandud vägivalda. Maakohus jättis põhjendamatult kohtusse kutsumata ja üle kuulamata tunnistajad, kes puutuvad lastega igapäevaselt kokku ja oleksid saanud objektiivselt kirjeldada kujunenud olukorda. Ainus objektiivne tõend asjas oli J.O. T. arvamus, millest nähtub, et laps igatseb isa järele, kuid soovib elada emaga. Kohus peab arvestama lapse arvamusega, kuid ei pea sellest lähtuma. Laps võis arvamuses öelda seda, mida ema temalt nõudis. Poolte kooselu ajal tegeles laste hooldamise ja kasvatamisega kostja. Põhjendamatu on maakohtu väide, et teise elukeskkonda asumine mõjub lastele traumeerivalt. Seaduse mõttele ei vasta kohtu väide, et kui lapsed ei ole kaks aastat isaga kohtunud, tuleb nad jätta elama ema juurde. Seaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused. Kohtu seisukoht, et laste huvidest lähtuvalt on õige jätta lapsed elama ema juurde, ei ole põhjendatud. Kostjal on lastega tegelemiseks palju paremad eeldused ja võimalused. Selle kohta saaksid anda ütlusi tunnistajad, keda maakohtus üle ei kuulatud. Hageja pärsib süstemaatiliselt kostja õiguste ja kohustuste teostamist laste suhtes. Laste huvides ei ole elada pidevalt tuttavate ja sugulaste juures isa ja ema nägemata. Maakohus väitis, et hageja vägivaldus ei ole tõendatud. Kostja ütlus on tõend, kuid tema käest ei ole hageja vägivaldsuse kohta küsitud. Laste jätmine ema juurde ohustab laste tervist ja elu. Kohus ei arvetsanud, kas kostja on võimeline elatist tasuma ja kas hageja reaalselt elatist vajab. Kostja jättis poolte ühisvara jagamisel hagejale üle miljoni krooni ulatuses vara, millega luges kostja laste ülalpidamiskohustuse täidetuks. Hageja oli sellest teadlik, nõustudes kokkuleppega, mille kohaselt ta pidi võtma tagasi laste elukoha määramise ja elatise hagi. Kui hageja kokkuleppest taganes, taganes kostja kokkuleppest tasuda hagejale igakuiselt 4166 krooni laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole hageja käsutusse antud vara tagasi võtnud. Eksitav on kohtu väide, et kostja ei ole pärast kodust lahkumist vastustajale laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid andnud. Kostja ei saanud elatist tasuda, kuna tal puudub sissetulek. Kostja andis hagejale maja, mille turuväärtus on ligi 4 miljonit krooni. Apellant tasus S. O. T. lasteaiatasu veel 2006.a, samuti igakuiselt J.O. T. mobiiltelefoni arved, aastas kokku ca 2000 krooni. Hageja sissetulek küünib 40 000 kroonini. Saadud vara ja sissetulek võimaldavad vastustajal katta kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Kohtu poolt arvestatud lastega seotud kulutused ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostjal puudub vara, mida elatise tasumiseks müüa. Ühisvara jagamise tulemusel jäi apellandile ainsa varana maakodu Pärnumaal, mis on apellandi kodu. Apellant palus kohtul tõendina vastu võtta tema 2006.a tuludeklaratsiooni, millest nähtuvad tema poolt tasutud lasteaiamaks ning tema tulu. Vastus apellatsioonkaebusele I. T. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. 4
(6)Poolte vahel on vaidlus, kumma vanema juurde jäävad pärast lahutust elama lapsed ja kui suur on laste ülalpidamiseks väljamõistetav elatis. Kolleegiumi arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust, et jätta lapsed apellandi juurde elama. Maakohus on põhjendatult leidnud, et laste praeguse elukorralduse muutmine ei ole otstarbekas. Lastele on oluline turvatunne. Elukoha vahetus, millega kaasneb kooli või lasteaia vahetus, sõpradest eemaldumine ja muu taoline, on lapsele kindlasti traumeeriv. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused, kuid neid õigusi tuleb teostada ennekõike laste huvides. Poolte vahel ei ole vaidlust, et apellant oli enne pere juurest lahkumist hea isa ja tegeles väga palju oma poegadega, kuid apellandi väide, et tal on ka praegu paremad eeldused ja võimalused lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks, on tõendamata ja üldsõnaline.
§ 51
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
§ 58
järgi lähtub kohus vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Maakohus on
§ 59
järgi kaasanud menetlusse arvamuse andmiseks eestkosteasutused Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Tartu Linnavalitsuse. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte alaealiste laste huvidega kooskõlas on jätta nad ema juurde. Soovi elada ema juures on kohtule kinnitanud ka J.O. T.. Ebaõige on apellandi väide, et eestkosteasutused ei ole neile kohtu poolt pandud ülesande täitmisel olnud piisavalt põhjalikud. Eestkosteasutused on olnud kaasatud menetlusse algusest peale. 2006. a alguses on pooled teatanud, et nad on kokku leppinud, et lapsed jäävad elama ema juurde. Juhul, kui pooled on laste elukohas kokku leppinud, ei ole eestkosteasutusel vajadust sekkuda. 19.09.2006 on esitanud arvamuse laste elukoha osas Nõmme Linnaosa Valitsus (tlk 148-149 I köide) ja 20.09.2006 Tartu Linnavalitsus (tlk 154-155 I köide), millest tulenevalt on lastekaitsetöötaja külastanud laste elukohta ja vestelnud I. T.ga ja J.O. T.ga. I. T. ei olnud kokkulepitud ajal kodus, kuid telefonivestluses on I. T. olnud nõus, et lapsed jäävad emaga. Nõmme Linnaosa Valitsuse 20.02.2007 arvamuse täienduste (tlk 17-18 II köide) kohaselt on lastekaitsetöötaja veelkord külastanud I. T. kodu ja vestelnud nii I. T.ga kui J.O. T.ga. Samuti on lastekaitsespetsialistid võtnud ühendust kooliga, kus J. O. õpib. Tartu Linnavalitsuse 08.02.2007 arvamusest (tlk 19-20 II köide) tuleneb, et vesteldud on ka I. T.ga. Seega on eestkosteasutused tegelenud neile antud ülesande lahendamiseks poolte ja lastega piisavalt ja oma arvamuse kujundanud vastavalt tegelike asjaolude pinnalt kujunenud veendumusele. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et eestkosteasutuse töötajad oleksid apellandi suhtes erapoolikud. Samuti on kontrollitud apellandi väiteid I. T. vägivaldsuse suhtes. Need väited kinnitust ei leidnud. Kolleegium märgib, et apellandi vastavasisulised väited on konkretiseerimata, mistõttu oli neid raske kontrollida. Apellant on väitnud, et kohus oleks pidanud arvestama tema ütlustega vastustaja vägivaldsuse kohta. Kolleegium selgitab, et TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks ainult menetlusosalise vande all antud seletus, kuid taotlust poole ütluste andmiseks vande all ei ole esitatud. Maakohus on jätnud 04.05.2007 määrusega rahuldamata apellandi taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus oli õige, kuna apellandi taotluse kohaselt teadsid tunnistajad anda ütlusi poolte omavaheliste suhete kohta, mis ei ole käesolevas menetluses olulised, ja selle kohta, et I. T. tegeles enne pere juurest lahkumist lastega, milles ei olnud poolte vahel vaidlust. Maakohus on õigesti arvestanud J.O. T. arvamusega, kes selgitas, et ta soovib elada ema juures. Maakohus on mõistnud apellandilt poeg J.O. T. ülalpidamiseks elatise 4 500 krooni kuus ja S. O. T. ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Apellant on kaebuses leidnud, et kohus pole tuvastanud, kas apellant on võimeline elatist tasuma ja kas vastustaja reaalselt elatist vajab.
§ 61lg 1 sätestab, et 5
(6)kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ja lõige 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Laste vajaduste katteks kuluva raha arvestuse on vastustaja esitanud hagiavalduses, tuues välja arvestuse kululiikide lõikes, mille kohta on I. T. väitnud, et see on „hea fantaasia vili“ (tlk 144 I köide), kuid samas ei ole apellant esitanud vastuväiteid konkreetsetele kululiikidele, märkides ainult, et I. T. on varem tunnistanud, et lastele kulub umbes 10 000 krooni kuus, mida apellant on pidanud kohtule esitatud vastuse järgi tõepäraseks. Kohus saab otsust tehes lähtuda eelkõige poolte poolt esitatud väidetest ja vastuväidetest. Apellandi üldsõnalisi vastuväiteid kulude ülepaisutatuse kohta on maakohus arvesse võtnud ja lugenud muist kulusid mittevajalikeks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant näidanud, millised kulutused on vajalikud ja millised mitte. Eeltoodud tõttu ei ole kolleegiumil alust pidada ebaõigeks maakohtu poolt tuvastatud vajalikke kulutusi lastele, mis arvestades, et pooled tasuvad elatist võrdselt ja I. T. tasub saadud elatiselt tulumaksu, on ühes kuus ca 7 600 krooni poeg J. O.i ülalpidamiseks ja 5 000 krooni poeg S. O.i ülalpidamiseks. Maakohus on pidanud pooli võrdselt võimeliseks lapsi ülal pidama. I. T. sissetulek võimaldab lapsi ülal pidada, kuid see ei tähenda, et laste isa ei peaks selles osalema. Apellant on enne Tartusse elama asumist töötanud XXXXXXXXXXXXXX ja alates 2005 septembrikuust R. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX juhataja kohusetäitjana palgaga 28 900 krooni kuus. Eelnevast tuleneb, et apellant on oma erialal hinnatud ja pädev inimene. Maakohus on õigesti hinnanud apellandi võimet teenida endale tööga piisav sissetulek ja leidnud, et apellant on võimeline tasuma elatist võrdselt vastustajaga. Apellant ei ole kaebuses välja toonud põhjuseid, mille tõttu ta ei suuda teenida piisavalt ja on töötu. Apellant on koos kaebusega esitanud 2006. a tuludeklaratsiooni, mille kohaselt apellandi sissetulekud on minimaalsed. Kolleegiumi arvates ei anna tuludeklaratsioon alust maakohtu otsuse muutmiseks. Eelnevalt on kolleegium rõhutanud, et apellant on ennast ise asetanud olukorda, kus ta sissetulekud on väidetavalt vähenenud, ja see ei saa olla aluseks elatise väljamõistmiseks määras, mis ei kataks laste vajadusi. Apellandi väited ühisvara jagamisel sõlmitud kokkulepete kohta ei ole aluseks elatise vähendamisele, kuna elatise nõude üle otsustamisel ei ole määrav, milline osa ühisvarast kummalegi abikaasale jäi. Juhul, kui apellant on laste ülalpidamiseks elatist maksnud, nagu ta väidab kaebuses, on tal võimalik esitada seda tõendavad dokumendid kohtutäiturile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuleb käesoleva menetluse kulud kindlaks määrata vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud seadusele. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 6
(6)