Kohtu seisukoht Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtule on esitatud tühistamiskaebus ja kaebaja seda õigusvastasuse tuvastamise taotluseks ümber formuleerinud ei ole. Seega puudutab vaidlus siiani teoreetiliselt kolmanda isiku seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Viimast ei muuda ka asjaolu, et tühistamiskaebus jääks haldusakti täieliku eesmärgi saavutamise tõttu (hankelepingu sõlmimine) ilmselt rahuldamata. Kolmanda isiku kõrvaldamisel menetlusest jääks viimane ilma õigusest menetluskulude hüvitamisele, mis aga oleks ilmselges vastuolus ühe olulisema protsessiõiguse põhimõttega. 2. Taotlus menetlusest loobumiseks 01.12.2008 saabus Tallinna Halduskohtule AS Eesti Ehitus avaldus kaebusest loobumiseks.
lg 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.
lg-s 10 on ette nähtud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja leiab, et
lg 10 on analoogia korras kohaldatav ka kaebusest loobumise korral.
Kaebaja leiab, et Kaitseministeeriumi kulusid välisele õigusabile ei saa antud juhul käsitada vajalike ega põhjendatutena
Kaebuse esitaja palub Kaitseministeeriumi kohtukulud käesolevas asjas jätta tema enda kanda. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole samuti põhjendatud ega õiglane (
Ka kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kolmas isik saavutas oma eesmärgi ja õigusliku eelise juba enne asja sisulist lahendamist. Kui kohus siiski leiab, et kolmanda isiku menetluskulud tuleb mingis ulatuses kaebajalt välja mõista, saab see kaebaja arvates põhjendatud olla vaid vajalike ja mõistlike kulude osas, mis seonduvad esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega. Vastustaja Kaitseministeerium ei esita oma 02.12.2008 seisukoha kohaselt vastuväiteid kaebusest loobumise kohta. Vastustaja palub kaebajalt mõista välja vastustaja menetluskulud. Vastustaja leiab, et välise õigusabi kasutamine oli antud juhul õigustatud, kuivõrd vaidlus puudutas mitmeid teoreetilisi küsimusi seoses äriühingute õigusjärglusega ning selle tähendusega riigihanke menetluses. Vaidluse keerukust ilmestab asjaolu, et analoogilistes vaidlustes on riigihangete vaidlustuskomisjon analoogilised kaebused rahuldanud ning vastavad otsused lükati ümber alles nende vaidlustamise järgselt Tallinna Ringkonnakohtus. Vastustaja on käesoleva asjaga seoses kandnud menetluskulusid summas 42 090,60 krooni. Kolmas isik AS Merko Ehitus ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu. Kaebaja taotles menetlusest loobumise avalduse esitamise hetkeni haldusaktide tühistamist, millest tulenesid õigused kolmandale isikule. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt oli seega põhjustatud otseselt seoses kaebaja poolt esitatud pahauskse ja põhjendamatu kaebusega ning kolmas isik omab õigust nõuda kulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik avaldab, et ta on käesolevaks hetkeks kandnud kõnealuse kohtumenetlusega seoses kulutusi õigusabile summas 89 543, 40 krooni ning ta jääb oma taotluse juurde mõista see välja kaebajalt. 2 Kohtu seisukoht
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et loobumine kaebusest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Kaebuse esitaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega peab halduskohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasjas menetlus vastavalt
lg 1 p-le 2.
Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Üldjuhul on õige kaebaja seisukoht, mille järgi peab haldusorgan ise olema võimeline oma õigusi kohtus kaitsma. Kuid konkreetsel juhul nõustub kohus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt oli välise õigusabi kasutamine õigustatud, kuivõrd vaidlus puudutas mitmeid keerulisi õigusteoreetilisi küsimusi seoses äriühingute õigusjärglusega ning selle tähendusega riigihanke menetluses. Samuti ei pea kohus õigeks kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda. Kolmandal isikul on menetluslik õigus õigusabikulude hüvitamisele ning kolmanda isiku menetluskulude kasvamisele aitas kaasa kaebuse esitaja ise, taotledes kaebusest loobumise avalduse esitamiseni kaevatud haldusaktide tühistamist, mitte nende õigusvastasuse tuvastamist. Seejuures on oluline kolmanda isiku poolt toodud märkus, mille kohaselt esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse alles 01.12.2008, so 1 päeva enne teise kohtuistungi toimumist, samal ajal kui kaebuse eesmärkide (hankelepingu sõlmimine kaebajaga) saavutamise võimatus sai kaebajale teatavaks peatselt pärast esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse tegemist. Nii vastustaja kui ka AS Merko Ehitus õigusabikulude osas peab kohus õigusabikulusid põhjendamatult suurteks.
Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on esitatud vastus kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele ning samas ei ole toimunud ühtegi istungit), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks vastustaja puhul 20 000 krooni. Kohus arvestab siinkohal haldusorgani kohustust võimalikult suures osas oma ülesannete täitmisega ise toime tulla ja õigusabikulusid võimaluse korral vältida. Kulude kandmine vastustaja poolt on tõendatud advokaadibüroo vastava kinnitusega ja kuulub summas 20 000 krooni rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb aga taotlus rahuldamata. Kolmas isik AS Merko Ehitus puhul peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 40 000 krooni, mis tuleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kulude kandmine nimetatud summas on tõendatud advokaadibüroo vastava kinnitusega ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb taotlus rahuldamata. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.