KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-25581 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2008, Tallinn Tsiviilasi T. L.i hagi M. K.u vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.03.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K.u apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. L. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXX), esindaja adv Martin Traat Kostja M. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX), esindaja adv Siiri Malmberg RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 20.03.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja M. K.u kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Poolte kooselust sündisid XX.XX.XXXX tütar L. K. ja XX.XX.XXXX tütar M. K.. Poolte kooselu lõppes
- Lapsed elavad koos emaga. 2 Kostja võõrandas hagejale 25.08.1998 korteri XXXXXXXXX, XXXX-XXXX XX-XX, mida pooled käsitlesid laste elatusraha ettemaksuna summas 400 000 krooni, ning pooled allkirjastasid sellekohase kokkuleppe. 12.07.2007 kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 6032 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 12.07.
- Laste vajadused on nende vanemaks saades oluliselt kasvanud ning hagejal kulub laste ülalpidamiseks oluliselt rohkem raha kui seda oli 1998 kokkulepitud elatise ettemaks. Laste ülalpidamiskulud moodustavad kokku 24 129 krooni kuus. Igakuised kulud keskmiselt kahele lapsele kuus moodustasid 2007.a 11 kuu jooksul 17 080 krooni ning kulud koosnevad järgmistest kuluartiklitest: kulutustest eluasemele 3088,55 krooni (so 2/3 kogu elamu ülalpidamiskulust), kulutustest toidule 5900 krooni, kulutustest riietele 1800 krooni, kulutustest transpordile 1096,40 krooni (sisaldab ka 2/3 kogu pere bensiinikulust summas 754,40 krooni) ja kulutustest tervishoiule 1400 krooni ning kulutustest huvialaringides ja treeningutel osalemisele ja taskurahale kokku 3795 krooni. Lisaks igakuistele kulutustele on hageja väidetel kulunud 2007.a 11 kuu jooksul veel laste reisidele 60 964 krooni ning muud suuremad kulutused moodustavad summa 9399 krooni. Hageja töötab AS-s A. K. ajakirja A. peatoimetaja ametikohal ja vastavalt esitatud palgatõendile ning tuludeklaratsioonidele oli tema 2005 maksustatav tulu 379 779 krooni ehk 31 648,25 krooni kuus ning 2006 oli maksustatav tulu 441 996 krooni ehk 36 833 krooni kuus. Kostja oli seisukohal, et tema on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud ja seega puudub hagi rahuldamiseks alus. Korteri müügihind 400 000 krooni katab laste ülalpidamiskulud vähemalt kuni 01.07.2009, võttes aluseks aastate lõikes minimaalselt maksmisele kuuluva elatise perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 kohaselt. Hageja poolt nõutav elatusraha on põhjendamatult suur ja laste väidetavad kulud hagiavalduses on ülepaisutatud. Elatise suurus peab vastama laste tegelikele vajadustele. Elatis hagetavas suuruses on kaugelt üle laste tegelike vajaduste tänapäeva Eestis. Lisaks hagejaga sündinud lastele on kostjal veel 2 alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar B. K. ja XX.XX.XXXX sündinud poeg H. K.. Need lapsed ei tohi jääda varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saavad teised lapsed. Kostja sissetulek on olnud keskmiselt 14 870 krooni kuus. Sellest rahast peab ta ülal pidama oma 4 alaealist last, toetama oma 77-aastast isa (peale kostja seda keegi teine ei tee, sest kostja õde elab USA-s), maksma õppemaksu Akadeemias Nord 25 500 krooni aastas ning toetama ka oma 82-aastast tädi, kellel endal lapsi ei ole. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuiselt elatusraha tütre L. K.u ja tütre M. K.u ülalpidamiseks T. L.i kasuks 7260 krooni alates 12.07.2007 kuni 27.01.2010, so kuni vanema tütre täisealiseks saamiseni, ja sealt edasi 3630 krooni kuni 07.05.2011, so kuni noorema tütre täisealisuseni. Menetluskulud jäid kummagi poole enda kanda. Kohus juhindus PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja 2 ning § 70 lg 1 sätetest. Kostja seisukoht, mille kohaselt peaks ettemaksuna makstud elatise tasutuks lugema minimaalse elatise suuruse järgi, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit tõendamaks, et tema varanduslik olukord oli aastatel 1998 – 2007 niivõrd vilets, et ta ei saanud oma lastele rohkem elatist maksta kui miinimumsummas. Kuna aga poolte kokkulepe, mille kohaselt 400 000 krooni elatise ettemaksu tehti, ei sisalda kokkulepet selle kohta kui pikaks ajaks nimetatud summast laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks peaks jätkuma ja poolte ütlused sellest olid kohtuistungil erinevad (hageja väidetel ei räägitud sellest üldse, kostja väidetel pidi aga jätkuma 30 aastaks), on õiglane ettemaksuna tasutud elatis jaotada selliselt nagu oleks kostja maksnud kummagi lapse ülalpidamiseks kuus elatist 2 2
(8)3 minimaalset elatise määra ehk kummalegi lapsele 1 kehtinud miinimumpalk. Seega perioodil 01.09.1998 kuni 12.07.2007 kokku 446 320 krooni. Kuna kostja oli maksnud elatist ettemaksuna 400 000 krooni, lõppes ettemaksuna tasutud elatis
- jaanuariks
- Eeltoodust saab teha järelduse, et hagi esitamine hageja poolt 12.07.2007 elatise väljamõistmiseks laste ülalpidamiseks on õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd pooled ei olnud elatise ettemaksu kokkuleppes kokku leppinud kui pikaks ajaks pidi jätkuma hagejal 400 000 kroonisest elatise ettemaksust, mille kostja laste ülalpidamiseks ette tasus, pidi hageja esitama kostja vastu nõude täiendavaks elatise saamiseks kui ta leidis, et see summa on ära kulunud. Kuna hageja esitas nõude 12.07.2007, jõudis ta tõenäoliselt just siis järeldusele, et ettemaksuna tasutud elatis 400 000 krooni on ära kulunud ja põhjendatud oleks esitada täiendav elatisenõue kostja vastu. On ebaloogiline, et hageja leidis juba 2006 suvel, et ettemaksuna makstud elatis on küll ära kulunud, kuid nõude esitas ta alles aasta pärast 2007 juulikuus. Eeltoodust tulenevalt kuulubki elatis kostjalt väljamõistmisele just alates hagi esitamisest 12.07.
- Poolte alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Põhjendatud on laste eluasemega seotud kulude hulka arvestada kulutused veele, prügiveole, küttele, telefonile, internetile ja elektrile, s.o. kulud milliste suurus sõltub sellest kui palju on elamus tarbijaid, kuid põhjendamatu on jagada laste eluasemekuludeks tasu elamu valveteenuse eest, maamaks ja eluaseme kindlustus. Viimatinimetatud kulud kannab hageja sõltumata sellest kas lapsed selles elamus elavad või mitte, seega ei sõltu need kulud majas elavate inimeste arvust ega kuulu laste ülalpidamiskulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud laste eluaseme kasutamisega seotud kuluks kuus 2600 krooni. Hageja poolt väidetav kulu lastele toidu ostmiseks kuus kokku 5900 krooni on põhjendatud arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, pidevalt kasvavaid esmaste toidukaupade hindu ning seda, et poolte lapsed on 15- ja 16-aastased kasvueas teismelised, kes vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu; Hageja poolt väidetud kulutused laste riiete ja jalanõude ostmiseks 1800 krooni kuus ei ole ülepaisutatud, vaid on põhjendatud ning tõendatud ostutšekkide ja kviitungitega. Põhjendatud laste transpordikuluks on vaid laste ühistranspordikulu kokku 342 krooni. SA Tallinna Hambapolikliinik arvetest ja apteekide ostutšekkidest nähtub, et suur osa laste tervishoiule minevatest kulutustest koosnevad M. K. breketite hooldamise kuludest ja need kulutused on küllalt suured, kuid mitte alalised. Seega on põhjendatud laste tervishoiule ja hügieenile tehtavateks kulutusteks 1000 krooni kuus. Arvesse võttes hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad laste osavõttu erinevatest ringidest, tänapäevast elatustaset ja kultuurikeskkonda, laste vanust, põhjendatud soovi veeta vaba aega oma sõpradega ning suhelda nendega ka mobiiltelefoni vahendusel, on põhjendatud kuluks laste huvialaringides osalemiseks, sõpradega suhtlemiseks ja taskurahaks kokku 3195 krooni. Kohus vähendas hageja poolt märgitud summat taskuraha osas ja pidas põhjendatud taskuraha suuruseks kummalegi lapsele 500 krooni kuus. Põhjendatud on võimaldada lastel ka osaleda välisreisidel, mida korraldatakse kas kooli poolt või võetakse ette koos perega, kuid samas ei saa pidada mõistlikuks, et nimetatud reisid toimuksid 6 korda aastas. Vähemalt ei saa nõuda kostjalt nii sagedaste laste reiside poolte kulude kompenseerimist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kuluks laste reisidele aastas 30 000 krooni, mis jagatuna kuude lõikes moodustab 2500 krooni. Muude suuremate lisakulude tegemiseks lastele, mis seisnevad kas muusikariistade, sporditarvete või mööbli ostmises, on põhjendatud 500 krooni kuus. Eeltoodu alusel moodustavad poolte alaealiste laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku 17 837 krooni. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, seda, et kohus pidas põhjendatud poolte alaealiste laste kuluks kuus 17 837 krooni, et hageja 3
(8)4 sissetulek on kostja sissetulekust ligikaudu 1,5 korda suurem, samuti seda, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga sündinud kahele alaealisele lapsele veel 2 alaealist last: 18.02.2000 sündinud tütar B. K. ja 03.08.2005 sündinud poeg H. K., kes ei või elatise väljamõistmisel jääda varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, kuid ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, kuulub poolte kooselust sündinud laste ülalpidamiseks kostjalt väljamõistmisele elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21%. Kostja väited sellest, et ta toetab oma 77-aastast isa ja 82-aastast tädi, jäid paljasõnalisteks ja tõendamata, mistõttu nende väidetega elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Ka ei arvestanud kohus kostja väitega, et tal kulub õppemaksu tasumiseks Akadeemias Nord 25 500 krooni aastas. Oma elamiskulud on ka hagejal, mis ometigi ei vabasta pooli oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja viiteid Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-05 ei ole asjakohased, sest selles Riigikohtu lahendis on viidatud Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003, mis ei ole võrreldavad kulutustega käesoleval ajal. Pealegi on poolte lapsed juba 15- ja 16-aastased. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus on arvestanud elatist põhjendamatult suures ulatuses. Riigikohtu lahendis 3-2-1-7-05 kasutatud Sotsiaalministeeriumi uuring on aktuaalne ka tänapäeval, kui elatise kindlaksmääramisel arvestada inflatsiooni kasvu. Elatise kindlaksmääramise põhimõtted ja arvutused jäid samaks. Lähtudes eeltoodust on PkS-s sätestatud elatise määr ühele lapsele kuus piisav, arvestades keskmisi laste vajadusi. Suuremas ulatuses oleks elatise välja mõistmine põhjendatud, kui lastel oleks mingil põhjusel keskmiselt suuremad vajadused (nt tingitud haigusest). Käesolevas menetluses ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid elatise välja mõistmise keskmisest suuremas osas. Maakohus ei ole otsuse tegemisel lähtunud mitte hageja ja kostja reaalsest majanduslikust olukorrast (ning olemasolevatest kohustustest) ja riiklikust statistikast, vaid hageja objektiivselt tõestamata nõudmistest. Kohus on võtnud arvesse põhjendamatuid kulutusi: • 5900 krooni kuus lastele toidu ostmiseks ei ole põhjendatud ja mõistlik. Statistikaameti andmetel olid leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsete jookidele kuus keskmiselt 1070,6 krooni. Järelikult kulub 2 lapse toidule viimase aja ametlikust statistikast lähtuvalt umbes 2000 krooni kuus. Kuna hageja pole põhjendanud, nagu vajaksid lapsed eritoitumist (gluteeni- või laktoosivaba dieet vms) või toitmist eriasutustes (nt tipprestoranid), siis pole olemas ka ühtegi objektiivset põhjendust, miks peaks kuluma rohkem. Jaanuaris 2008 avalikustatud toidukorviuuringu kohaselt on 4-liikmelise pere nädalased keskmised kulutused toidule 833 krooni. • Hambaravi on alaealistele lastele Eesti Vabariigis tasuta. Seega SA Hambapolikliiniku arved ei kuulu arvesse võtmisele. • Kulud vabaaja sisustamisele ja reisidele on põhjendamatud. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Eesti Statistikaameti andmetel moodustasid Eesti elaniku keskmised kulud kogu vabale ajale (sh lisaks reisimisele ka näiteks raamatud ja perioodika ning restoranide külastus) 2007.a 381,4 krooni kuus ehk 4576,8 krooni aastas. Seetõttu ei saa kuidagi põhjendatuks lugeda, et hageja algkoolilaste laste kulutused reisimisele peaksid olema keskmise Eesti inimese kulutustest üle 3 korra suuremad. • Kulutused riietele ja jalanõudele on põhjendamatult suured. Eesti Statistikaameti andmetel olid leibkonnaliikme kulutused riietele ja jalanõudele 293,5 krooni kuus. Teisisõnu on 4
(8)5 kulutused riietusele 2 lapse puhul kuus keskmiselt 600 krooni, mitte 1800 nagu hageja on väitnud ja kohus kinnitanud. Sellest johtuvalt on kohus hinnanud hageja igakuiseid kulutusi laste riietusele üle 3 korra kõrgemaks kui reaalne elu ja riiklik statistika seda näevad. • Eluaseme kulutuste puhul oleks kohus pidanud arvesse võtma kõiki nimetatud pinnal elavaid isikuid. Lisaks on väljamõistetud elatis selles osas põhjendamatult suur. Kohus on teinud arvestused lähtuvalt sellest, et pinnal elab vaid 3 inimest (st hageja koos kahe lapsega). Teadaolevatel andmetel elab seal aga reaalselt ka hageja elukaaslane ja hageja ema. See tähendab, et kõik elamiskulud tuleb jagada viieks. • Eesti Statistikaameti andmete põhjal olid leibkonnaliikme kulutused eluasemele keskmiselt 625,2 krooni kuus (2 lapse kohta 1250,4 krooni kuus). Seetõttu ei saa kuidagi põhjendatuks lugeda otsust, et hageja lastel kokku kulub eluasemele (mis kuulub pealegi hageja omandisse) elamiskuludeks 2600 krooni ehk üle 2 korra rohkem kui riiklik statistika seda näitab. Samuti ei saa nõustuda väitega, nagu oleksid kulutused laste toidule ja riietele tšekkidega põhjendatud: esitatud tšekkidel on reeglina vaid ostetud kaupade nimistu, hind ja ostukuupäev. Mitte miski ei tõenda seost kaupade, nende hinna ja reaalse tarbimise vahel hageja hooldatavate laste poolt, st et lapsed oleksid ostetud kaubad ka tõepoolest ära tarbinud. Ka riietuse ostmist tõendama pidavatelt tšekkidest ei kajastu, kas hageja on ostnud riided tõepoolest lastele või hoopis endale. Sarnase sisuga ja samas ulatuses tšekke on võimalik vaevata hankida näiteks ükskõik millise supermarketi kassaletist või prügikastist (eksperimendiga tõestatav). Veelgi enam: mõnel tšekil, millel on nimi isegi olemas, ei kattu see nimi kuidagi ei laste, hageja ega nende teadaolevate lähikondsete omaga. Kohus pole elatise kulumetoodika määramisel 1998-2007 arvestanud seda, et kostja oli veebruarist 2004 kuni maini 2005 vaatamata aktiivsetele tööotsingutele ametlikult töötu, st tal puudus igasugune sissetulek. Sellises olukorras on õigustamata nõuda, et ta oleks toetanud iga last 1 miinimumpalga (st 4 last kokku 4 miinimumpalga) ulatuses. Samuti pole kohus arvestanud asjaolu, et kostja töötas kõnealusel perioodil põhiliselt riigiasutustes ja -ettevõtetes (E., E. T., R. M. K.), mille palgatase on tunduvalt madalam kui erasektoris. Laste võrdse kohtlemise korral pidanuks nende ülalpidamiseks kogu perioodil 1998-2007 kuluma 4 miinimumpalka kuus, aga see ongi sisuliselt riigiasutuste keskmine palgatase. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta elatise arvestusest, mille kohaselt oleks õiglane jaotada ettemaksuna tasutud elatis selliselt nagu oleks kostja maksnud kummagi lapse ülalpidamiseks kuus elatist 2 minimaalset elatise määraja hilisema perioodi eest mõista kostjalt välja vähem kui 1 elatise minimaalne määr. Selles osas on kohtuotsus elatise arvestuses vastuoluline. Kohus oma otsuses asus seisukohale, et enne hagi esitamist peab kostja maksma kummalegi lapsele ühe kehtinud miinimumpalga ja alates hagi esitamisest kummalegi lapsele 3000 krooni kuus. Kohtuotsuse tegemisel ajal on miinimumpalgaks 4350 krooni. Kohus mõistis kostjalt välja 68,9 % Eesti Vabariigis kehtivast miinimumpalgast. Lähtudes eeltoodust on põhjendamatu elatise arvestamise varase perioodi eest suuremas ulatuses. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kostja esitatud väidete osas. Kostja jättis hagejale ja lastele koos korteriomandiga (väärtus 400 000 krooni) kogu korteri sisustuse ja tehnika, mille väärtuseks oli vähemalt 100 000 krooni. Lisaks enne hagi esitamist toetas kostja oma lapsi materiaalselt, makstes kinni neile erinevaid koolitarbeid, suvelaagri jne. Eeltoodut tuleb samuti elatise määramisel arvesse võtta. Uue otsuse tegemisel peab ringkonnakohus lähtuma järgmisest arvutusest: 1) 1998 miinimumpalk 1100 krooni, seega ühe kuu elatis kahele lastele oleks ka 1100 krooni, kuna elatis ei tohi olla vähem kui ½ miinimumpalgast; aastal 1998 elatis tuleb arvestada alates 01.09.1998 ehk 4 kuu eest, mis moodustub 4400 krooni; 2) 1999 miinimumpalk 1250 krooni, elatis kahele lapsele 1250 krooni ja elatis aasta 1999 eest kokku on 15 000 krooni; 5
(8)6 3) 2000 miinimumpalk 1400 krooni, elatis kahele lapsele 1400 krooni ja elatis aasta 2000 eest kokku on 16 800 krooni; 4) 2001 miinimumpalk 1600 krooni, elatis kahele lapsele 1600 krooni ja elatis aasta 2001 eest kokku on 19 200 krooni; 5) 2002 miinimumpalk 1850 krooni, elatis kahele lapsele 1850 krooni ja elatis aasta 2002 eest kokku on 22 200 krooni; 6) 2003 miinimumpalk 2160 krooni, elatis kahele lapsele 2160 krooni ja elatis aasta 2003 eest kokku on 25 920 krooni; 7) 2004 miinimumpalk 2480 krooni, elatis kahele lapsele 2480 krooni ja elatis aasta 2004 eest kokku on 29 760 krooni; 8) 2005 miinimumpalk 2690 krooni, elatis kahele lapsele 2690 krooni ja elatis aasta 2005 eest kokku on 32 280 krooni; 9) 2006 miinimumpalk 3000 krooni, elatis kahele lapsele 3000 krooni ja elatis aasta 2006 eest kokku on 36 000 krooni; 10) 2007 miinimumpalk 3600 krooni, elatis kahele lapsele 3600 krooni ja elatis aasta 2007 eest kokku on 43 200 krooni (21 600 krooni, so kuni 01.07.2007 hagi esitamine). 11) 2008 miinimumpalk 4350 krooni, elatis kahele lapsele 4350 krooni ja elatis aasta 2008 eest kokku on 52 200 krooni. Seega lähtudes eespool toodud arvutusest maksis kostja ajavahemikul 01.09.1998 kuni 01.07.2007 elatist kahele lapsele kokku 223 160 krooni. Siit võib järeldada, et kostja poolt hagejale tehtud elatisraha ettemaksust 01.07.2007 kuupäeva seisuga jääb veel üle 176 840 krooni. Elatise ettemaksust jäänud osa maksmine tulevikus: 1) 31.12.2007 seisuga elatise ettemaksust jääb 155 240 krooni, so 176 840 - 21 600 = 155 240 krooni (ajavahemik 01.07.2007 kuni 31.12.2007); 2) 31.12.2008 seisuga elatise ettemaksust jääb 103 040 krooni (arvestades 2008 miinimumpalga), so 155 240 - 52 200 = 103 040 krooni; 3) 31.12.2009 seisuga elatise ettemaksust jääb 45 040 krooni (arvestades miinimumpalga tõusu tendentsi ja keskmist suurust võib oletada, et aastal 2009 miinimumpalgaks on 4830 krooni), so 103 040 - 58 000 = 45 040 krooni; 4) seega elatise ettemaksu jääki 45 040 krooni peaks piisama vähemalt kuni 01.07.
- Uue otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta lisaks elatise ettemaksule ka korteri kogu sisustuse ja tehnika, mille väärtuseks on vähemalt 100 000 krooni. Kui jagada 100 000 krooni 9 aastaks, siis ajavahemikul 01.09.1998 - 01.07.2007 ei saanud iga laps elatist minimaalses suuruses, vaid on igakuiselt saanud umbes 500 krooni võrra rohkem. Seega ei saa väita, et kostja maksis elatist minimaalses suuruses. Elatise ettemaksu tegemisel nõustus kostja heauskselt hageja sooviga, et kui hageja ei saa mingil põhjusel (vajadusel) saadud elatist koheselt seaduses ettenähtud korras deklareerida ja selle pealt vastavalt seadusele tulumaksu maksta (mille siis kostja seaduses ettenähtud korras ka tagasi saaks), oli kostja nõus hagejaga edaspidi kokku leppima, kuidas või millal nimetatud elatise tuluna deklareerimine edaspidi toimub (kas osade kaupa, nt vastavalt elatisest lastele reaalselt tehtud kulutustele, või täies ulatuses mingil hilisemal ajahetkel, kui hagejal oleksid olnud materiaalselt paremad võimalused saadud elatiselt tulumaksu tasumiseks). Ehkki elatise saaja maksab elatiselt TuMS § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, ei ole hageja avaldanud soovi ei eelmainitud kokkuleppe raames juba saadud elatise tuluna deklareerimise asjaolude asjus kostjaga kokku leppida ega ole seda tuluna deklareerinud ka iseseisvalt (st on tulumaksu tasumisest kõrvale hoidunud) - vaatamata sellele, et tal on elatise deklareerimise asjaolude asjus olnud aega kokku leppida ligi 10 aastat. Kokku on hageja jätnud tasumata tulumaksu 104 000 krooni ulatuses ja vastavalt on kostjal jäänud tagasi saamata tulumaks makstud elatiselt sama summa ulatuses, mis kallutab tegelikku olukorda veelgi hageja kasuks 208 000 krooni võrra. Väär on kohtu seisukoht, et elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest 12.07.
- Kohus jagas elatise ettemaksu ebaõiglaselt ja põhjendamatult, hagi esitamise 6
(8)7 kuupäeva seisuga ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.03.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg 6 korrata. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel 25.08.1998 sõlmitud elatisraha ettemaksu lepingus ei leppinud pooled kokku, milline on lastele makstava elatisraha igakuine suurus ja sealt ei nähtu ka, kui kauaks pidi nn ettemaksust jätkuma laste ülalpidamiseks (t.l.16). Seega oli pooled jätnud hageja otsustada, millised on laste vajadused. Hageja on kinnitanud hagiavalduses, et lepingus nimetatud summat 400 000 krooni pole ta saanud laste vajaduste katteks kasutada, kuna see oli majaosa rahaline väärtus, millesse ta lastega elama jäi. Nimetatud majaosa oli ta sunnitud müüma, kuna seal polnud elada võimalik. Müügist sai ta vaid 280 000 krooni, mille kasutas uue eluaseme soetamiseks. Seega ei ole kostja hagejale reaalselt elatisraha ette tasunud nagu kostja väidab. PkS § 72 lg 1 kohaselt ei kuulu elatis tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Nimetatud sättest tuleneb, et kostjal puudub seaduslik alus väita, et ta on igakuuliselt laste ülalpidamiseks tasunud vastavalt laste vajadustele elatisraha, kui jättis hagejale majaosa. Selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud, millest nähtuks, et ta on elatist laste ülalpidamiseks reaalselt tasunud, seda pole kostja isegi väitnud. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, siis kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest 12.07.2007. Seega kostja vastuväited maakohtu poolt teostatud arvestustele elatisraha suuruse kohta kuni 12.07.2007 ei anna alust arvestuste muutmiseks. Maakohus on andnud kõigile asjas esitatud tõenditele hinnangu ja piisavalt põhjendanud, millised on laste vajadused ja vanemate võimalused. Maakohus on arvestanud, et kostja sissetulekud on väiksemad kui hageja omad ja on ka arvestanud, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt võiks kulutused lastele olla keskmisest suuremad vaid siis, kui lapsel on midagi tervisel viga. Selline kostja seisukoht ei ole kooskõlas perekonnaseaduse sätetega. Kulutusi on vaja teha ka tervetele lastele vastavalt nende vajadusele, et nad haigeks ei jääks. Põhjendatult on ka kohus arvestanud elatise väljamõistmisel kulutusi laste hammaste ravile. Hageja ei olegi väitnud, et tegemist oleks tavalise raviga. Hageja seletuse kohaselt on olnud ravi vajalik, kuna lastel on liiga väike lõualuu, mis on põhjustanud ebakorrapärase hambumuse. Neid kulutusi aga riik ei kompenseeri. Kostja pole hageja neid väiteid ümber lükanud ja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid. Hageja on tõendanud kulutusi nii toidule kui ka riietele ja jalanõudele. Kostja on kaebuses esitanud vastuväited otsusele tuginedes vaid statistilistele keskmistele. Kolleegiumi arvates ei ole kostja tuginemine elatise suuruse tuvastamisel vaid statistilistele keskmistele põhjendatud. Hageja on tõendanud poolte teismelise eas laste vajadusi. Hageja poolt esitatud tõendeid ei ole kostja ümber lükanud. Asjasse puutumatud on kostja väited tulumaksu tasumise või mitte tasumise kohta. Kuna kostja pole reaalselt raha elatise ettemaksuks tasunud, siis pole ta ka tulumaksus kaotanud midagi nagu väidetakse kaebuses. Peale selle tuleb maksta tulumaksu vaid elatiselt, mis on kohtu poolt välja mõistetud. Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise 7
(8)8 notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel. Seega ei ole asjakohased ka kostja väited selle kohta, et hageja pole tasunud tulumaksu. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 8
(8)