2-08-65350/4

Tsiviilasi nr 2-08-65350 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2008.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-65350 Tsiviilasi Oxxxxx Dxxxxxxxxx avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Oxxxxx Dxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isikud Axxx Nxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ExxxAxxx Vxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Gxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja GxxxVxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2008.a RESOLUTSIOON Rahuldada Oxxxxx Dxxxxxxxxx avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Tuvastada Kxxxx Dxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, sünniakt nr 10 on koostatud 17.06.2002.a Torma Vallavalitsuses) põlvnemine xxxxxxxxxx.a surnud Sxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Saata määruse ärakiri 10 päeva jooksul määruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub Kxxxx Dxxxxxxxxx sünniakt. Menetluskulud jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu abikaasa, täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus. Avalduse sisu 07.10.2008.a. esitas Oxxxxx Dxxxxxxxxx avalduse, milles palub tuvastada oma poja, xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxx Dxxxxxxxxx põlvnemine surnud isikust Sxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Avalduse ja lisade kohaselt elas avaldaja koos SxxxxVxxxxxxa alates oktoobrist 1998.a kuni viimase surmani xxxxxxxxxx.a. Kooelu ajal, xxxxxxxxxx.a sündis Kxxxx Dxxxxxxxxx. Kuna avaldaja ja Sxxx Vxxxxx ei olnud seaduslikus abielus, ei kantud xxxxVxxxxxxx lapse isana sünniakti. Vanemad ei osanud arvata, et sellest võiks tekkida probleeme. Isaduse tuvastamise küsimus on kerkinud seoses lapsele toitjakaotuspensioni taotlemise vajadusega. Kohtuistungil avaldaja selgitas, et Sxxx Vxxxxx oli lapsele nime paneku ajal tööl Soomes ja seetõttu käis avaldaja üksi last registreerimas. Puudutatud isiku te ExxxAxxxxVxxxxxxxja Axxx Nxxxxxxxx seisukoht Puudutatud isikud selgitasid, et on Kxxxxxxxx alati suhtunud kui oma pojapoega ja ka Sxxx Vxxxxx pidas teda oma pojaks. Kxxxx käis varem ja käib ka nüüd pidevalt vanavanemate juures. Mingeid kahtlusi isaduse osas puudutatud isikutel ei ole. Puudutatud isikute GxxxMxxxxx ja GxxxVxxxxxx seisukoht Puudutatud isikud kinnitasid, et peavad Kxxxx Dxxxxxxxxxx oma poolvennaks ja isa, Sxxx Vxxxxxx pojaks. Mingeid kahtlusi neil isaduse osas ei ole. Eestkosteasutuse seisukoht Jõgeva linn teatas, et ei oma avaldusele vastuväiteid ja leidis, et isaduse tuvastamine on lapse huvides. Eestkosteasutusele teadaolevalt oli kogu pere alates 01.11.2006.a sisse kirjutatud xxxxxx linna aadressile xxxxxxxxxxxx. Isa kohta õige kande tegemata jätmine oli ajendatud Oxxxxx Dxxxxxxxxx hetkeajest. Pärast SxxxxVxxxxxxx surma on perekonna majanduslik olukord halvenenud- kuna Oxxxxx Dxxxxxxxxx ei ööta, on pere sissetulekuteks vaid peretoetused. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, avalduse alusel. Lõike 3 kohaselt märgitakse avalduses asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Koopiaga sünnitunnistusest (t lk 6) on tõendatud, et Kxxxx Dxxxxxxxxx sündis xxxxxxxxxxx.a, mille kohta on Torma vallavalitsus koostanud 17.06.2002.a akti nr 10. Sünnitunnistusele on emana märgitud avaldaja Oxxxxx Dxxxxxxxxxx isa kande kohta on tühi. Sxxx Vxxxxx suri xxxxxxxxxx.a, mida tõendab koopia surmatunnistusest (t lk 7). Avaldaja ja puudutatud isikud kinnitasid, et Sxxx Vxxxxx oli Kxxxx Dxxxxxxxxx bioloogiline isa. Kaudselt kinnitab seda ka asjaolu, et avaldaja ja Sxxx Vxxxxxxelasid mitmel aastal enne lapse sündi ühise perena- nad üürisid koos korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (t lk 8-9, 10). Kohtule esitatud fotode koopiatest (t lk 11-12) nähtub, et avaldaja, Sxxx Vxxxxx ja Kxxxx Dxxxxxxxxx käitusid perekonnana, Sxxx Vxxxxr on ka sünnitusmajas lapsele ja emale vastu läinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb asuda seisukohale, et esinevad asjaolud, mille alusel võib xxxxxxxxxxxa sündinud Kxxxx Dxxxxxxxxxxisaks pidada xxxxxxxxxxx.a surnud SxxxxVxxxxxxx. Mingeid kahtlusi isaduse osas kohtul ei tekkinud. Avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Kohtukulud jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Maimu Laumets Kohtunik