2-08-59113/2

Tsiviilasi nr 2-08-59113 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-59113 Tsiviilasi K.H.’i avaldus täitemenetluse ajatamiseks Menetlustoiming avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja K.H. (isikukood xxx, xxx Puudutatud isik sissenõudja V.H. (isikukood xxx, xxxx esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta K.H.’i avaldus täitemenetluse ajatamiseks rahuldamata.
4. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud K.H. esitas Harju Maakohtule 15.09.2008 avalduse täitemenetluse ajatamiseks. Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3766, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 28.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-06-11702, millega on avaldajalt välja mõistetud sissenõudja V.H.’e kasuks 40 286,70 krooni ning menetluskulud. Avaldaja soovib nõude suuruses 49 669,20 krooni tasuda 1 000-krooniste osamaksetena. Avaldaja peab tema suhtes läbiviidavat täitemenetlust ebaõiglaseks, sest ta on töötu ja kasvatab üksi alaealist last. Sissenõudja seisukoht 29.10.2008 esitas sissenõudja kohtule vastuse, milles avaldab, et ei ole nõus avaldaja suhtes läbiviidava täitemenetluse ajatamisega. Avaldajat/võlgnikku on kohustanud nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus tasuma sissenõudjale maakleritasu ja menetluskulud, mida võlgnik siiani teinud ei ole. AS Julianuse Inkasso Agentuur on teinud 2008 märtsikuus võlgnikule maksegraafiku, mille tulemusena on sissenõudja saanud ainult ühe makse summas 330 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ning sissenõudja seisukohtadega, leiab, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 031/2007/3766 tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Sama seadustiku § 476 lg 2 sätestab, et seadusega ettenähtud juhul algatab 1 Tsiviilasi nr 2-08-59113 kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 ja lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning võib lahendada kohtuistungit pidamata. TsMS § 478 lg 1 järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 rakendamise üheks eelduseks on see, et täitemenetluse läbiviimine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. See tähendab, et kohus peaks tuvastama mingid erilised, harva esinevad ja tavalisest täitemenetlusest oluliselt erinevad asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetlust ajatada. Sissenõudja nõue on põhimõtteliselt põhiseaduse §-i 32 alusel kaitstud konstitutsiooniline põhiõigus ja sissenõudjal on seadusest tulenev õigus oma nõude rahuldamisele, s. h. kohesele rahuldamisele kogu võlgniku vara arvelt. Seega, kui kohus ajatab täitemenetluse võlgniku avalduse alusel, siis kahjustab see sissenõudja seadusega kaitstud õigusi. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema mingi väga eriline, selgelt esile toodud ja põhistatud asjaolu. Käesoleval juhul kohus selliseid põhjusi esitatud asjaoludest lähtuvalt ei näe. Kohus juhib siinkohal avaldaja tähelepanu asjaolule, et antud situatsioonis on avaldaja kohtu hinnangul temast endast sõltuvatel põhjustel, mille on tinginud tema enda käitumine. Olles võtnud endale lepingulise kohustuse, tuleb seda ka täita vastavalt lepingus kokkulepitule ning lepingu mittekohane täitmine on aluseks võlausaldaja poolt võlaõigusseaduse kohaselt õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Veel enam, sissenõudja on andnud avaldajale/võlgnikule võimaluse tasuda ositi AS’i Julianuse Inkasso Agentuur poolt koostatud maksegraafiku alusel, millest võlgnik ei ole kinni pidanud ning kohustus on siiani täitmata, mis ongi tinginud avaldaja suhtes läbiviidava täitemenetluse. Mis puudutab täitemenetlust täitedokumendi, antud juhul Harju Maakohtu 28.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-11702, alusel, siis üldjuhul realiseeritaksegi täitemenetluse käigus võlgniku vara ning täitemenetluse korral ei pea olema tagatud võlgniku senise elustandardi või sellele lähedase olukorra säilimine. Võlgniku hädapärase kaitse täitemenetluses tagab see, et täitemenetluse seadustiku kohaselt on sätestatud, millised varaesemed tuleb võlgnikule alles jätta ja seadusandja on sätestanud minimaalse elatusstandardi, mis peab võlgnikule täitemenetluse korral säilima. Käesoleval juhul soovib võlgnik täiendava ja seaduses sätestatust soodsama seisundi saamist. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja kohtule esitatud avalduse raames selliseid erilisi asjaolusid esile toonud ning põhistanud, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb K.H.’i avaldus täitemenetluse ajatamiseks jätta rahuldamata. Hannes Olev Kohtunik 2