ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-865 Haldusasi OÜ Rakovla Metall kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida 28.12.2007 maksu-ja maksuotsuse tollikeskuse nr.12-5/214 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.november 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja OÜ Rakovla Metall, vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskus (edaspidi MTA Ida MTK või maksuhaldur) tegi 28.12.2007 maksuotsuse nr.12-5/214, millega kohustas OÜ-t Rakovla Metall (edaspidi kaebaja) tasuma riigieelarve tulude arvele 609 073.00 krooni tollimaksu ja 109 571.00 krooni käibemaksu. MTA Ida MTK 07.09.2007 korralduse nr.12-2.1/6032 alusel teostas 3-08-865 maksuhaldur järelkontrolli, mille eesmärgiks oli välja selgitada kaebaja poolt ajavahemikul 01.07.2006 kuni 31.12.2006 imporditud kaupade tolliväärtuse õigsus, impordimaksude arvestuse, tasumise ning sellega seotud asjaolude õigsus. 06.12.2007 kontrolliaktis nr.123/146 jõudis maksuhaldur järeldusele, et kaebaja poolt esitatud tollideklaratsioonides deklareeritud andmed on vigased (vale kaubakood ja tolliväärtus), mis põhjustas tasumisele kuuluvate maksude valearvestuse. Kaebaja 17.12.2007 eriarvamuses nr.26 toodud vastuväited ei muutnud maksuhalduri seisukohta 06.12.2007 kontrolliaktis nr.12-3/146 toodud järelduste osas ning 28.12.2007 koostas MTA Ida MTK maksuotsuse nr.12-5/214. Kaebaja esitas 28.02.2008 vaide MTA Ida MTK 28.12.2007 maksuotsuse nr.12-5/214 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 01.04.2008 vaideotsusega nr.6-1/48 otsustati jätta vaie rahuldamata. Esitatud kaebusest ja vaideotsusest nähtuvalt ei järginud maksuhaldur maksumenetluse põhimõtteid, rikkus uurimispõhimõtet, hindas ebaõigesti tõendeid ning ei võimaldanud maksukohustuslasel realiseerida tema seadusest tulenevat ärakuulamisõigust. Kaebaja arvates on maksuhaldur kaebaja poolt imporditud kauba valesti klassifitseerinud ning õiged kaubakoodid sisalduvad tollideklaratsioonidel. Maksuotsuses ei ole kinni peetud tolliseaduse (edaspidi TS) § 25 lg-s 2 sätestatud tähtajast ning selle tõttu on otsus õigusvastane. Tolli poolt korduv TS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtajast kinnipidamata jätmine pika aja kestel on tolli viga, mistõttu kuulub rakendamisele ühinenud tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art 220 lg 2 punkt b ja järelarvestuskannet teha ei saa. Tolli veana saab tõlgendada ka asjaolu, et toll aktsepteeris kaebaja poolt esitatud tollideklaratsioone. Euroopa Kohtu otsuse nr.C-153/94 ja nr.C-204/94 p-st 11 tulenevalt ei saa järelarvestuskannet teha ka juhul, kui isik on ÜTS art 220 lg 2 punkt b nõuetest kinni pidanud ja esitanud tollile ebaõiget või mittetäielikku informatsiooni tingimusel, et see oli ainus info, mida ta võis mõistlikul viisil oodata või saada. Kaebuses on viidatud asjaolule, et deklaratsioonide esitamise ajal puudus MTA kodulehel üheselt mõistetav info kaupade klassifitseerimise kohta ning seega oli maksukohustuslasel alus eeldada, et nomenklatuur kaupade kirjelduse kohta on õiguspärane. Lähtudes grammatilisest tõlgendamisest ei ole maksukohustuslane kauba klassifitseerimisel eksinud ning ta ei ole vastutav nomenklatuuri sõnastuse ja mittemõistetavuse eest. Hilisemalt esitatud selgitused ja arvutused ei saa tekitada maksukohustuslasele tagantjärele kohustusi. Maksuhaldur tugines maksuotsuses maksu määramisel süsinikekvivalentväärtuse (edaspidi CEV) koefitsendi sisaldusele. Kaebaja märgib, et imporditava kauba deklareerimiseks koodiga 7304399230 oleks ta pidanud teadma CEV koefitsenti, kuid päritolusertifikaatidel on märgitud ainult toote keemiline koostis. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et kaebaja oleks kohustatud teostama toote keemilist analüüsi või arvutama CEV koefitsenti rahvusvahelise keevitusinstituudi valemi järgi. Kaebaja märgib, et seaduses peab olema üheselt selgitatud, millised kohustused on maksukohustuslasel maksusumma arvutamisel. Vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja arvates märgitud, mil moel pidi kaebaja kontrollima metallide keemilist koostist. Pärast kontrollakti koostamist pöördus ta korduvalt maksuhalduri poole sellekohase küsimusega, kuid konkreetset vastust talle ei antud. Eeltoodu on piisav põhjendamaks, et OÜ Rakovla Metall käitus heauskselt. Deklaratsioonide esitamise ajal ei olnud tal võimalik kontrollida, milline kaubakood tuleb deklaratsioonile märkida. Kaebajale ei ole siiani selge, mille alusel oli tal kohustus kontrollida metallide keemilist koostist ja kuidas oleks olnud võimalik seda reaalselt läbi viia. Kaebaja viitab Riigikohutu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 03.05.2001 otsusele nr.3-4-1-6/01, kus on leitud, õigusaktid peavad olema kodanikule kättesaadavad. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrus on küll Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kuid valemit, mille alusel saaks ettevõtja iseseisvalt kontrollida CEV koefitsendi suurust, ei ole eesti keeles avaldatud ning puudub igasugune teave selle kohta, kas ja kus kohas selline teave on avaldatud. Eeltoodust teeb kaebaja järelduse, et valemi tõlke puudumise tõttu ei saa temalt nõuda CEV koefitsendi kontrollimist. Kaebaja ei ole 2
(8)3-08-865 deklaratsiooni esitamisel ja kauba klassifitseerimisel eksinud, kuna ta ei teadnud ega pidanudki teadma kauba keemilist koostist. Samuti on kaebaja käitunud heauskselt ning tuginenud kauba päritolusertifikaatidele ning kaubakirjeldustele. Ühtlasi leiab kaebaja, et kuna maksu määramise aluseks olevad dokumendid ei ole avaldatud ning nad ei olnud talle vaidlusaluste deklaratsioonide esitamise ajal kättesaadavad, siis maksuotsus ei ole kontrollitav ning ainuüksi see on aluseks maksuotsuse tühistamiseks. Enne kauba importimist esitas kaebaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile järelevalve dokumendi, milles on märgitud kauba kirjeldus ja kood ning kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sellega nõustunud, siis räägib see kaebaja heausksusest. Kaebaja arvates on antud juhul tegemist tolli veaga, sest toll on deklaratsioonid aktsepteerinud. Toll oli kohustatud koheselt võtma tarvitusele meetmed kaupade õigeks klassifitseerimiseks. Teabe avaldamata jätmine toimus tolli süül ja tegemist on õigusselguse printsiibi rikkumisega, mistõttu täiendav maksusumma tuleb jätta määramata. Kaebaja viitab ÜTS art 220 lg 2 punktile b, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Samuti märgib kaebaja, et deklaratsioonide täitmise käigus konsulteeris ta ise ja tema deklarant AS Narva Auto korduvalt Ida MTK ametnikega Narvas, kelle poolt olid deklareeritud kaubakoodid kontrollitud ja heakskiidetud. Vastavalt ÜTSRS artiklile 199 esitas kaebaja deklaratsioonis õiged andmed, tagas nimetatud dokumentide ehtsuse ja kõikide kohustuste täitmise, mis on seotud kõneallolevale kaubale asjassepuutuva tolliprotseduuri kohaldamisega. Vaidlusalused deklaratsioonid esitas deklarant AS Narva Auto. Tollivõla puhul on võlgnikuks deklarant ja kauba klassifitseerimise õigsuse eest vastutab deklarant. Kooskõlas TS § 25 lg-ga 1 määrab deklarant vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt tollitariifistikule 10 päeva jooksul arvates päevast, millal deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajalikkusest. Seega pidi toll võtma vajalikud meetmed koheselt tarvitusele, et tagada kauba õige klassifitseerimine. Toll ei ole pikendanud ÜTS artiklis 218 nimetatud kahepäevast tähtaega järelarvestuskande tegemiseks ÜTS art 219 sätestatud korras. Juhul, kui järelarvestuskanne on tehtud hiljem, kui ÜTS artiklis 218 ettenähtud kahepäevase tähtaja möödumist, siis saab tähtaega pikendada ainult ÜTS art 219 sätestatud põhjustel. Seoses tolli poolt tähtaja pikendamata jätmisega on toll minetanud õiguse järelarvestuskande tegemiseks. Kaebaja leiab, et ta ei ole esitanud tollile valeandmeid, vaid tal puudus võimalus kontrollida CEV koefitsendi suurust, kuna sellekohast valemit ei ole kusagil avaldatud. Vaidlusalustele toodetele ei ole teostatud analüüsi, mistõttu ei ole toodete keemiline koostis tegelikult teada. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja Oleg Smirnov kaebuses toodu juurde ja palus tühistada MTA Ida MTK 28.12.2007 maksuotsuse nr.12-5/214. Vastustaja Maksu-ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pea OÜ Rakovla Metall kaebust õigeks ning leiab, et 28.12.2007 maksuotsusega nr.12-5/214 kohustati põhjendatult kaebajat tasuma MTA riigieelarve tulude arvele tollimaksu 609 073.00 krooni ja käibemaksu 109 571.00 krooni. Haldusasja materjalidest nähtuvalt teostas vastustaja oma 07.09.2007 korralduse nr.12-2.1/6032 alusel järelkontrolli, et selgitada välja kaebaja poolt ajavahemikul 01.07.2006 kuni 31.12.2006 imporditud kaupade tolliväärtuse õigsus, impordimaksude arvestuse, tasumise ning sellega seotud asjaolude õigsus. Läbiviidud kontrolli tulemuste kohta koostati 06.12.2007 kontrollakt nr.12-3/146, millest nähtuvalt tehti kontrollimise käigus kindlaks, et tollideklaratsioonides deklareeritud andmetes esinevad vead (vale kaubakood), mille tõttu olid valesti arvestatud tasumisele kuuluvad maksud. OÜ-l Rakovla Metall oli võimalus esitada taotlus tollideklaratsioonide muutmiseks viie kalendripäeva 3
(8)3-08-865 jooksul kontrollakti kättesaamisest arvates, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja esitas 17.12.2007 eriarvamuse kontrollakti kohta. Maksuhaldur on seisukohal, et eriarvamuses toodud seisukohad ei anna alust MTA Ida MTK 06.12.2007 kontrollakti muutmiseks. Kontrollaktist nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et tulenevalt TS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödalaskmisest puudub maksuhalduril õiguslik alus tollimaksu sissenõudmiseks. Vastustaja eeltooduga ei nõustu ja väidab, et TS § 25 lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti Tollitariifistikule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadustest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaeg olla pikem. Samas TS § 25 lg 2 ei sätesta, millise ajavahemiku jooksul on tollil õigus kontrollida tariifse klassifitseerimise õigsust, vaid on sätestatud tähtaeg (10 päeva peale tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest teadasaamisest), millal toll peab määrama kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti Tollitariifistikule. Antud juhul selgus asjaolu, et deklarandi poolt määratud tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale alles järelkontrolli käigus. Arvestades, et järelkontrolli kohta 06.12.2007 koostatud kontrollakti tutvustati viivitamatult kaebajale ning kontrollakti väljavõtte osas, mis puudutas kauba klassifitseerimise kontrolli, edastati ka AS-le Narva Auto, siis olid tolli poolt täidetud TS § 25 lg-s 2 sätestatud tingimused. ÜTS art 221 lg 3 kohaselt ei teatata võlgnikule tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud 3 aastat. Järelikult tollimaksu sissenõudmise aeg käesoleval ei ole möödunud ning kaebaja sellekohane väide on alusetu. 28.12.2007 tegi MTA Ida MTK maksuotsuse nr.12-5/214, millele kaebaja esitas vaide ning MTA 01.04.2008 vaideotsusega nr.6-1/148 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Maksuhaldur ei nõustu kaebajaga selles, et ta ei ole järginud maksumenetluse põhimõtteid, on rikkunud uurimispõhimõtet, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega ole taganud maksukohustuslasele ärakuulamisõigust. Vastustaja arvates ei ole kaebaja esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, millega maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja arvates on ainuüksi sellega, et kohtule esitatud kaebuses pole kaebaja toonud välja uusi seisukohti võrreldes eriarvamuses tooduga, tõendatud, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlusalane kaup tuleb klassifitseerida KN alamrubriiki
- Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ning leiab, et kaup oli õigesti deklareeritud alamrubriiki 7304395899 „muud“, millelt tollimaks tasumisele ei kuulunud. Ühtlasi märgib vastustaja, et maksuhalduri poolt kaebajale esitatud kontrollaktis ega maksuotsuses pole kordagi kasutatud sõna „päritolusertifikaat“. Samuti ei ole maksuhaldur järelkontrolli käigus kasutanud kaubakoodi 7304395899, millele viidatakse kaebuses. Eeltoodust teeb maksuamet järelduse, et kaebaja on kopeerinud teise isiku poolt analoogses maksuasjas Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse, kuid ei ole pööranud tähelepanu faktiliste asjaolude erinevusele võrreldes käesoleva vaidlusega. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et nii kontrollaktis kui maksuotsuses vaidlustas maksuhaldur ka teise deklareerimisel kasutatud kaubakoodi 7304103080 ja tõi välja õige kaubakoodi, milleks on
- Tollideklaratsioonis ei piisa kauba deklareerimisel KN koodist, vaid määrata tuleb kauba tariifne klassifikatsioon, ehk TARIC kood koos klassifitseerimisreeglitega. Alarubriiki „muud“ saab klassifitseerida üksnes neid kaupu, millised ei ole klassifitseeritavad teistes eelnevates alamrubriikides. Käesoleval juhul oleks saanud klassifitseerida alamrubriigis „muud“ ainult neid tooteid, mille CEV on üle 0,
- Kaebaja poolt imporditud kauba deklareerimisel kasutatud kauba tariifne klassifikatsioon oli õige üksnes teatud ulatuseni, s.o KN koodi (kaubakoodi 8 esimest kohta) osas, kaubakoodi viimased 2 kohta sõltuvad otseselt torude süsinikekvivalentväärtusest ning torude õigeks klassifitseerimiseks pidi kaebaja teadma enda poolt imporditavate torude süsinikekvivalentväärtust. Kuigi otseselt ei tulene ühestki seadusest kaebaja kohustus valemi arvutamiseks või keemilise analüüsi teostamiseks, on deklarandil TS-st tulenev kohustus määrata kooskõlas õigusaktidega õige 4
(8)3-08-865 kauba tariifne klassifikatsioon ning nii deklarant kui ka isik, kelle eest deklaratsioon esitatakse, peavad hoolsuskohustusest tulenevalt tegema kõik endast oleneva, et vastav kaubakood määrata. Vastustaja on seisukohal, et kuna antud juhul sõltus kauba tariifne klassifikatsioon torude CEV-st, siis pidi kaebaja kauba ainuimportijana ning isikuna, kelle eest tollideklaratsioon esitati, astuma samme torude CEV-st teadasaamiseks isegi juhul, kui tal need andmed puudusid. Kaebaja pöördus süsinikekvivalentväärtuse valemit puudutava küsimusega tolliorganite poole alles pärast kontrollakti saamist ning vastustaja arvates kinnitab see importija hooletut suhtumist kauba klassifitseerimisse. Vastustaja viitab asjaolule, et maksuhalduri kodulehel on info dumpinguvastase tollimaksu kohta avaldatud ning isegi juhul, kui maksuhalduri kodulehel oleksid puudunud selged määratlused kaupade klassifitseerimise kohta vastavalt nende süsinikekvivalentväärtusele, aga samuti viited rahvusvahelise keevitusinstituudi valemile, siis deklarant on kohustatud ise õigusaktidega tutvuma ning neid nõuetekohaselt täitma. Pärast EÜ Nõukogu 27.06.2006 määruse nr.954/2006 avaldamist oli vastav meede integreeritud ka Eesti Tollitariifistikku ning kaubakoodidele, millele kehtestati dumpinguvastane tollimaks, lisatud allmärkus TN079: süsinikekvivalentväärtus määratakse kindlaks kooskõlas rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding) avaldatud tehnilise aruandega. Vastustaja leiab, et rahvusvahelise keevitusinstituudi tehnilise aruande mittekättesaadavus internetis ei oma tähtsust, sest antud tehniline aruanne on avalikustatud selle trükis avaldamise kaudu ning sellega on võimalik tutvuda avalike raamatukogude vahendusel. Tähtsust ei oma ka see, et maksuhalduri kodulehel puuduvad andmed torude keemilise koostise arvutamise kohta. Kõnealloleva valemi avaldamine ei ole tolli ülesanne ning selle puudumine maksuhalduri kodulehel ei ole käsitatav eksimusena hea halduse tava vastu. Kuigi täitmiseks saavad olla vaid avaldatud aktid, on aktsepteeritav õigusaktides viitamine ka teistele allikatele, mida kasutatakse laialdaselt (tehnilised standardid, jms). Allikale viitamine õigusaktis tähendab iseenesest juba seda, et tegemist on avalikustatud allikaga. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on kontrollitav. Maksuotsusega oli tollile kättesaadavate andmete põhjal tehtud kindlaks, milline saab lähtuvalt CEV valemist olla kaebuse esitaja poolt imporditud torude maksimaalne süsinikekvivalentväärtus ning maksuotsus on piisavalt motiveeritud. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 150 lg-st 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit selle kohta, et tema poolt imporditud torude süsinikekvivalentväärtus oleks olnud üle 0,86, milline asjaolu õigustaks maksuotsuses kajastatud tollideklaratsioonides tariifsete klassifikatsioonide kasutamist. Vastustaja ei pea kaebaja poolt väljatoodud asjaolusid piisavaks selleks, et eeldada OÜ Rakovla Metall heausksust. Heauskne käitumine tähendaks käesoleval juhul seda, et kaebaja oleks püüdnud välja selgitada torude süsinikekvivalentväärtuse ning määranud kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt sellele. Käitumist, kus kaebaja poolt imporditud kauba kohta esitatud tollideklaratsioonis on märgitud suvaline kaubakood, ilma, et deklarant või isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, oleks püüdnud teha kindlaks kauba õigeks klassifitseerimiseks olulised asjaolud, ei saa lugeda heauskseks käitumiseks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja poolt deklareeritud kauba tariifne klassifikatsioon on õige. Kaebaja väitel kontrollib toll enne kauba importimist Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvedokumenti, milles on märgitud kauba tootja, kogus, kirjeldus ja kood. Vastustaja leiab, et see kontroll piirdub võrdlemisega, kas imporditud kauba andmed saatedokumentides ühtivad Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvedokumendis olevate andmetega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalvedokumendi esitamine on kohustuslik nii kaubakoodide puhul, mida kaebaja on kasutanud kauba deklareerimisel, kui ka nende kaubakoodide puhul, mis on määratud maksuhalduri poolt järelkontrolli käigus. Kauba koodi 5
(8)3-08-865 õigsuse kontroll toimub aga üksnes tollideklaratsiooni kontrollimisel, mis võib toimuda kas dokumentaalse või kauba kontrollina vastavalt ÜTS art-le
- Käesoleval juhul ei ole toll tollivormistuse käigus kaubakoodi õigsust kontrollinud ning tollideklaratsiooni aktsepteerimine (ÜTS art 63) ei tähenda selle kontrollimist. Siinkohal vastustaja nõustub kaebajaga, et ÜTS art 220 lg 2 punkt b kohaldamisel peab olema täidetud 4 kumuleerivat tingimust: 1.toll peab olema teinud vea
- seda viga poleks isikul endal võimalik olnud avastada
- isik on olnud heauskne
- isik on järginud kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta Arvestades, et antud juhul puudusid andmed torude süsinikekvivalentväärtuse kohta nii tollideklaratsioonides kui ka tollile esitatud lisadokumentides, siis ei saanud toll kauba tariifse klassifikatsiooni ebaõigsust tuvastada ainuüksi tollile esitatud dokumentide pinnalt tollideklaratsiooni aktsepteerimise käigus. Tegemist ei ole tolli veaga. Isegi kui tolli viga oleks tõepoolest esinenud, poleks täidetud teine järelarvestuskande mittetegemist võimaldav nõue - seda viga ei olnud võlgnikul võimalik avastada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pole näidanud üles piisavalt kohusetundlikkust, jättes välja selgitamata kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajaliku informatsiooni ning asjaolu, kas kaubale laieneb dumpinguvastase maksu tasumise nõue. Kaebajal oli kohustetundliku suhtumise korral võimalik avastada, et kauba suhtes on kohaldatud vale tariifset klassifikatsiooni. Vastustaja peab tõendamatuks kaebaja väidet, mille kohaselt on ta korduvalt konsulteerinud Ida MTK ametnikega ning deklareeritud kaubakoodid olid tolliametnike poolt kontrollitud ja heaks kiidetud. Kauba klassifitseerimise õigsuse eest vastutab deklarant, aga samuti ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. Samuti kannab isik, kelle eest deklaratsioon esitatakse, vastustust kauba vastavuse eest tollideklaratsioonile kooskõlas TS §-ga
- ÜTS art 201 p 3 kohaselt on võlgnikuks nii deklarant kui isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. ÜTS art 213 näeb ette, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, siis vastustavad nad solidaarselt. Kaebaja viide TS § 25 lg-s 2 ettenähtud tähtajale ei ole kohane, kuna nimetatud õigusnorm käsitleb kauba tariifse klassifikatsiooni muutumist üksnes tollivormistuse käigus, mitte aga tollideklaratsiooni hilisemal kontrollimisel järelkontrolli käigus. ÜTS artiklis 218 sätestatud arvestuskande kahepäevane tähtaeg reguleerib kande tegemist tollideklaratsiooni alusel ning käesoleval juhul see ei kohaldu. Järelarvestuskande tegemist reguleerib antud juhul ÜTS art 220 lg
- Samas ei mõjuta järelarvestuskande tegemise tähtaeg isikut, kelle suhtes maksuotsus tehti, sest nimetatud tähtajad reguleerivad arvestuskande tegemist haldusorgani siseselt. ÜTS art 220 lg-s 1 nimetatud juhul hakatakse kahepäevast tähtaega arvestama maksuotsuse väljastamisest. Tulenevalt TS § 65 lg-st 2, kui tollivõla tekkimise aluseks ei ole tollideklaratsioon, või kui on alust arvata, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, määrab toll impordi ja ekspordi maksude summa ning teatab sellest võlgnikule MKS-s sätestatud korras. Seega ei ole toll arvestuskande tegemise tähtaega ignoreerinud. Eeltoodule tuginedes maksuhaldur leiab, et kaebaja on maksuotsuses nimetatud tollideklaratsioonide osas esitanud tollile valeandmeid, mis seisnesid kauba ebaõige tariifse klassifikatsiooni kasutamises. Kaebajal oli võimalik kontrollida toote süsinikekvivalentväärtust, pöördudes selleks kas toote müüja või tootja poole või tellida kauba laboratoorse analüüs. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole käitunud heauskselt, jättes välja selgitamata kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks olulised asjaolud ning kaebaja väited korduvate pöördumiste kohta maksuhalduri poole seoses informatsiooni taotlemisega deklaratsioonide täitmiseks ei ole kontrollitavad. Tollideklaratsioonide aktsepteerimine tolli poolt ei ole käsitatav tolli veana ning ei anna alust maksusumma määramata jätmiseks. 6
(8)3-08-865 KOHTU PÕHJENDUSED 28.12.2007 Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr.12-5/214 kohustati OÜ-t Rakovla Metall tasuma ÜTS art 221 lg 1 alusel ja TS § 66 lg 1 alusel täiendavalt tollimaksu 609 073.00 krooni ning MKS § 95 lg 1 alusel täiendavalt käibemaksu 109 571.00 krooni. Vaidlustatud maksuotsus on tehtud maksuhalduri poolt MTA Ida MTK 07.09.2007 korralduse nr.12-2.1/6032 alusel läbiviidud järelkontrolli tulemusena, mille kohta vormistati 06.12.2007 kontrollakt nr.12-3/146 (t.lk.13). Kaebaja esitas 17.12.2007 eriarvamuse kontrollakti kohta. Kohus leiab, et maksuhaldur on põhjendatult seisukohal, et eriarvamuses toodu ei anna alust MTA Ida MTK 06.12.2007 kontrollakti muutmiseks. Kontrollaktist nähtuvalt leiab kaebaja, et tulenevalt TS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödalaskmisest puudub maksuhalduril õiguslik alus tollimaksu sissenõudmiseks. TS § 25 lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti Tollitariifistikule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadustest. Käesoleval juhul kaebaja deklareeris kaubad elektroonselt, mis tähendab, et tolliametnik ei ole tollideklaratsioonide aktsepteerimisel vastavaid tollideklaratsioone kontrollinud ning tollideklaratsioonid on aktsepteeritud tolli elektroonilise andmesüsteemi poolt. Ka ei nähtunud tollideklaratsioonil oleva kauba kirjelduse ja kaubakoodi võrdlusest, et tollideklaratsioonil deklareeritud kauba kood on vale. Vale kaubakoodi tuvastamiseks oleks tollideklaratsioonil pidanud sisalduma andmed ka terase süsinikekvivalentväärtuse kohta, mida käesoleval juhul ei olnud tollideklaratsioonil ega ka selle lisadokumentidel. See, et kaubad olid tollideklaratsioonidel deklareeritud valesti, selgus alles järelkontrolli käigus. TS § 25 lg 2 rakendub ainult juhtumitel, kui toll avastab klassifitseerimise alase vea tollivormistuse käigus ning kaupa ei ole veel vabastatud. Ülejäänud juhtumitel kohaldub ÜTS art 78, mis annab tollile õiguse teostada tollideklaratsioonide järelkontrolli. Nimetatud õigusnorm sätestab, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Eeltoodust järeldub, et kui kaup on vabastatud, siis puudub tollil (sh kaubakoodi suhtes) teostatava järelkontrolli osas ajaline piirang. Ainsaks piiranguks on ÜTS art 221 lg 3 kohaselt aegumine 3 aastat alates tollivõla tekkimisest. Samas TS § 25 lg 2 ei sätesta, millise ajavahemiku jooksul on tollil õigus kontrollida tariifse klassifitseerimise õigsust, vaid on sätestatud tähtaeg (10 päeva pärast tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest teadasaamisest), millal toll peab määrama kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti Tollitariifistikule. Arvestades, et järelkontrolli kohta 06.12.2007 koostatud kontrollakti tutvustati viivitamatult kaebajale ning kontrollakti väljavõtte osas, mis puudutas kauba klassifitseerimise kontrolli, edastati ka deklarandile AS-le Narva Auto, siis olid tolli poolt täidetud TS § 25 lg-s 2 sätestatud tingimused. ÜTS art 221 lg 3 kohaselt ei teatata võlgnikule tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud 3 aastat. Järelikult tollimaksu sissenõudmine ei ole aegunud ning kaebaja sellekohane väide on alusetu. Õige ei ole kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole järginud maksumenetlust läbi viies maksumenetluses kehtivaid põhimõtteid, st rikkus uurimispõhimõtet, hindas ebaõigesti tõendeid ega taganud maksukohustuslasele ärakuulamisõigust. Ühtegi sellekohast konkreetset asjaolu ei ole kaebaja maksumenetluse käigus ega ka kohtumenetluse käigus välja toonud. Maksuotsuses tuginetakse EÜ Nõukogu 27.06.2006 määrusele nr.954/2006, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Horvaatiast, Rumeeniast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmbluseta torude impordi suhtes, samuti tunnistatakse kehtetuks EÜ Nõukogu määrused nr.2320/97 ja nr.348/2000, lõpetatakse muuhulgas teatavate 7
(8)3-08-865 Venemaalt ja Rumeeniast pärit rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised ja aegumise läbivaatamised ja muuhulgas teatavate Venemaalt ja Rumeeniast ning Horvaatiast ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealsed läbivaatamised. Dumping on kauba müümine välismaal alla selle normaalhinna (ei laiene siseriiklikule alla kauba väärtuse müümisele), dumping on keelatud, kui sellega põhjustatakse kaupa vastu võtvale riigile materiaalset kahju ja kui seda on võimalik tõestada, on riigil õigus kehtestada dumpinguvastane toll või makse (vt GAT 1994 VII artikli rakendamise leping). Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei näidanud kaebaja piisavalt üles kohusetundlikkust, kuna jättis välja selgitamata kauba tariifseks klassifitseerimiseks vajaliku informatsiooni, aga samuti selle, kas kaubale laieneb dumpinguvastase maksu tasumise nõue. Õige on vastustaja seisukoht, et kohusetundliku suhtumise korral oli kaebajal võimalik endal avastada, et kauba suhtes on kohaldatud ebaõiget tariifset klassifikatsiooni. Kooskõlas ÜTS art 201 p-ga 3 on võlgnikuks nii deklarant kui isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. Kauba klassifitseerimiseks vajalike andmete esitamise ning õigsuse eest vastutab ka isik, kelle eest deklaratsioon esitatakse ning samuti kannab isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, vastutust ka kauba vastavuse eest tollideklaratsioonile tulenevalt TS §-st
- OÜ Rakovla Metall deklarant AS Narva Auto esitas tollile tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mis seisnesid ebaõige kauba tariifse klassifikatsiooni kasutamises. Süsinikekvivalentväärtuse osakaalu kontrollimiseks oli kaebajal võimalik pöörduda kas toote müüja või tootja poole. Samuti oli võimalik tellida laboratoorne analüüs, kuid kaebaja seda ei teinud. Seega ei käitunud ta heauskselt ega teinud kõike endast olenevat selleks, et selgitada välja kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks vajalikud asjaolud. Kontrollaktist nähtub, et maksuhaldur andis kaebajale võimaluse esitada taotlus tollideklaratsioonide korrigeerimiseks seoses nendes esinevate vigadega, kuid maksumaksja sellekohast taotlust ei esitanud. Maksuhalduri poolt läbiviidud maksumenetluse tulemusena tuvastas maksuhaldur, et tollis deklareeritud ja ettevõttes kajastatud tolliväärtuse andmed on omavahel vastavuses. Tollideklaratsioonidega 06EE1000090743394 – 16.08.2006 ja 06EE1000091056573 – 02.10.2006 deklareeritud kaup oli õigesti klassifitseeritud. Tollideklaratsiooniga 06EE1000090561293 – 21.07.2006 deklareeritud kaup oli klassifitseeritud vale kaubakoodi 7304399299 alla. Imporditud torud olid valmistatud terasest margiga 20 ning antud terasemargi süsinikekvivalentväärtus ei ületa 0,86% , vaid on alla selle (0,86-0,5)/0,86x100%) 41,8 % võrra. Sellest tulenevalt deklareeritud kaubale oli rakendatud vale TARIC alamrubriik. Õige kaubakood on
- Tulenevalt 27.06.2006 EÜ Nõukogu määrusest nr.954/2006 on antud juhul kaubakoodile 7304399230 kehtestatud dumpinguvastane tollimaksumäär 35,8 %. Sellest tulenevalt tollideklaratsiooni 06EE51000090561293 – 21.07.2006 alusel tasutud maksud kuuluvad ümberarvestamisele. Kohus leiab, et maksuhaldur on antud juhul välja selgitanud kõik maksuotsuse andmist põhistavad asjaolud ja kohaldanud õigesti seadust. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 30.12.2008 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 8
(8)