← Eesti

2-07-50715/12

Obsah (4)§ 150§ 149§ 152§ 146

2-07-50715 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2008 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50715

§ 150

lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hiljemalt 23.05.2001.a. oli hageja teadlik enda väidetavast regressnõudest kostja vastu. Hageja väidetav nõue aegus seega hiljemalt

  1. juuliks 2005.a. Kostja leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendamatu. Hageja väide, et sõidukil puudus kahju tekitamise ajal liikluskindlustuse leping, on väär. 30.11.2000 kehtis auto suhtes kindlustuspoliis nr L051571277T, mille periood oli 06.11.00-05.12.
  2. Nimetatud asjaolu kinnituseks esitas kostja Eesti Liikluskindlustuse Fondi infosüsteemist tehtud väljatrüki. Hageja oma 17.01.2008.a. vastuses kostja vastusele (tl 23-24) avaldab, et kostja sõlmis kindlustusandjaga kindlustuspoliisi 05.11.2000.a. ning poliisi kehtivusajaks oli 06.11.200005.12.2000.a. 08.11.2000.a. toimus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroos kindlustamisele kuuluva sõiduki omaniku vahetus, mille kohaselt sai sõiduki uueks omanikuks Rait Kuusik. Järelikult ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostja tsiviilvastutus kindlustatud, mistõttu on hagejal õigus esitada regressnõude LkindlS § 38 lg 2 p 4 alusel. Hageja peab vajalikuks lisada, et 01.07.1995.a. jõustunud LkindlS redaktsiooni kohaselt ei astu kindlustamisele kuuluva objekti omandaja kindlustuslepingu suhtes kindlustusvõtja kohale. 2 Hageja ei nõustu kostja väitega, et esitatud kahjunõude aegumistähtaeg on möödunud. Kostja on ekslikult viidanud

§ 150

lg-le 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tegelikkuses kohaldub antud juhul

§ 149

, mis sõnastab seadusest tuleneva nõude aegumistähtajaks kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Nimelt on hageja nõue seadusest tulenev nõue, mille tekkimise aluseks LkindlS § 38 lg 2 p

  1. 22.04.2008.a. istungil väitis kostja (tl 40), et ta ei ole kunagi midagi maksnud ja on Liikluskindlustuses võlas. Auto on registreeritud teise inimese nimel, kasutus oli olemas, kindlustus oli kostja nimel, auto märge oli teise inimese nimel. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et nõue on aegunud. Hageja jäi seisukohale, et asi ei ole aegunud ning aegumistähtaeg on 10 aastat. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada nõudele aegumist on põhjendatud. VÕSRS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  3. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  4. juulist
  5. Hageja on viidanud (tl 24)

§-le 149, mis on üldine norm.

§-st 150, mis on erinorm

§ 149

suhtes, tuleneb kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõude aegumistähtaeg.

§ 152

lg-st 1 tuleneb, et kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut. Teine jagu käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumist.

§ 146lg 1 kohaselt on aegumistähtajaks kolm aastat.

Hagiavalduse kohaselt (tl 4) saatis hageja kostjale regressinõude juba

  1. mail 2001.a., paludes kostjat teostada tagasimakse hiljemalt
  2. juunil 2001.a. Kuna kostja ei täitnud oma kohustust, oleks hageja pidanud esitama kohtusse hagi 3 aasta jooksul. Hagiavaldus on esitatud
  3. detsembril 2007.a. ning kuna

§ 146

lg-st 1 tulenevalt on aegumistähtaeg 3 aastat, siis on hageja nõue kostja vastu aegunud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus aegumise kohaldamiseks hageja nõudele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 järgi Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.