KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2008, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-07-1303 Tarmo Toomi kaebus Rae Vallavalitsuse 07.05.2007 ettekirjutuse nr 6-10/1484 tühistamiseks või alternatiivselt Rae Vallavalitsuse 20.03.2007 korralduse nr 453 õigusvastasuse tuvastamiseks Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus ringkonna- Tarmo Toomi apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Tarmo Toom Vastustaja Rae Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta Tarmo Toomi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1303 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T. Toomile kuuulub mõtteline osa Rae vallas Xxxxxx xxxxx Xxxxxx xxx xx asuvast kinnistust ja reaalosana ridaelamus asuv sektsioon nr
- 15.01.2007 esitas T. Toom Rae Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Xxxxxx xxx xx ridaelamu juurdeehituse tegemiseks. Kavandatavaks ehitustegevuseks märgiti taotluses ridaelamu otsaseina külge garaažiboksi ehitamine. Taotlusele lisati juurdeehituse esialgne eskiis ja Xxxxxx xxx xx kaasomanike nõusolekud garaažiboksi ehitamiseks sektsiooni nr 7 välisseina taha. 3-07-1303 Rae Vallavalitsus vastas projekteerimistingimuste taotlusele 01.03.2007 kirjaga, et ei nõustu juurdeehitusega; Xxxxxx xxx xx kinnistu on hoonestatud vastavuses kehtiva detailplaneeringuga ja selle täienduseks oleva hoonestuskavaga; viidatud aktide ja ridaelamu ehitusprojekti kohaselt on parkimine lahendatud hoone ees asuvate parkimiskohtadega. 05.03.2007 kirjas vallavalitsusele selgitas T. Toom, et erinevalt teistest kuulub tema sektsiooni juurde vaid üks parkimiskoht ning ta omandaski 15.12.2006 ridaelamu kõige äärmise boksi just eesmärgiga ehitada selle juurde garaaž, mida ta vajab lahtise võistlusauto ja selle vedamiseks kasutatava treileri turvaliseks hoidmiseks. Samuti palus T. Toom vallavalitsuse arvamust ehitusseaduse (EhS) § 16 kohta, mille järgi võib alla 20 m2 väikeehitise ehitada ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ja projekti esitamata. Rae Vallavalitsus keeldus 20.03.2007 korraldusega nr 453 projekteerimistingimuste väljastamisest Xxxxxx xxxx Xxxxxx xxx xx maaüksusele ridaelamu juurdeehituse (garaažiboksi) ehitusprojekti koostamiseks. Korralduse põhjenduste kohaselt on krundi ehitusõigus määratud Xxxxxx xxxx Vägeva ja Uusmaa detailplaneeringuga (kehtestatud Rae Vallavolikogu 13.04.2004 otsusega nr 225) ning kõik ehituslikud nõuded on täiendavalt sätestatud Xxxxxx xxxx Vägeva elamukvartali hoonestuskavaga (kinnitatud Rae Vallavalitsuse 08.02.2005 korraldusega nr 145). Tuvastades, et Xxxxxx xxx xx krundil on alustatud ehitustöid, tegi Rae Vallavalitsus 07.05.2007 ettekirjutuse nr 6-10/1484, millega kohustas T. Toomi peatama koheselt ridaelamu juurdeehitustööd kinnistul ja taastama olukord, mis valitses enne ebaseadusliku ehitustegevuse alustamist. Ettekirjutuse tegemise õiguslike alustena viidati HMS § 40 lg 3 p-le 1 ning EhS § 60 lg 1 p-le 7 ja § 61 lg 1 p-le
- T. Toom esitas ettekirjutuse peale vaide, mille Rae Vallavalitsus jättis 22.05.2007 korraldusega nr 799 rahuldamata. T. Toomi kaebuses ja selle kohtumenetluses esitatud täpsustustes paluti ettekirjutus nr 610/1484 tühistada ja kohustada Rae Vallavalitsust hoiduma edasisest takistavast tegevusest seoses Xxxxxx xxxxx Xxxxxx xxx xx krundile alla 20 m2 garaažiboksi ehitamisega, või alternatiivselt tuvastada Rae Vallavalitsuse 20.03.2007 korralduse nr 453 õigusvastasus. Tuvastamisnõude põhjendatud huvina märkis kaebaja võimaliku kahjunõude esitamist. Kaebuse kohaselt on Rae Vallavalitsuse 07.05.2007 ettekirjutus nr 6-10/1484 õigusvastane. Ettekirjutus on tehtud EhS § 61 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata. Kaebaja poolt postvundamendile kavandatud garaažiboks on EhS § 15 lg 1 tähenduses alla 20 m2 suurune väikeehitis, mille ehitamiseks pole EhS § 16 lg 1 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse nõusolekut ega ehitusluba vaja. Kaebaja soovis küll esialgu ehitada garaaži ridaelamu juurdeehitusena, kuid muutis oma seisukohta rajatava ehitise mahu ja olemuse suhtes pärast Rae Vallavalitsuselt eitava otsuse saamist märtsis
- Aprillis 2007 mõõdistas kaebaja maa ning alustas juurdeehituse asemel väikeehitise ehitamist. Kuna alla 20 m2 väikeehitise püstitamiseks polnud vallavalitsuse nõusolekut vaja, siis väikeehitise püstitamise küsimuses kaebaja vallaga ei suhelnud. Enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist ei antud kaebajale võimalust selgitada, mida on tal kavas tegelikult ehitada. Rikutud on kaebaja õigust olla ära kuulatud ning see tõi kaasa ka ebaõige ettekirjutuse tegemise. Kaebajal on kavas ehitada garaažiboks tuleohutusnõudeid silmas pidades ning vastavaid materjale ja detaile kasutades. Samuti on kaebajal kavas jätta garaažiboksi ja ridaelamu 2
(8)3-07-1303 vahele ca poole meetrine tuleohutuskuja ning paigutada garaaži suitsuandurid ja ühendada need maja üldise valvesüsteemiga. Kavandatud väikeehitis vastab tuleohutusstandardile ning piirkonnas kehtivatele arhitektuurilistele nõuetele. Detailplaneering ei välista krundi hoonestusala piiridesse jäävat kuni 20 m2 suuruse väikeehitise püstitamist. Ka teistele kinnistutele on ehitatud väikeehitisi, kus hoitakse nt murutraktorit, ning vald pole selleks takistusi teinud. Alternatiivse nõudena palub kaebaja tuvastada Rae Vallavalitsuse korralduse nr 453 õigusvastasuse, leides, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks ei olnud alust. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas ja millist nõuet rikuks kaebaja kavandatav juurdeehitus. Olukorras, kus kõik kinnistu kaasomanikud on andnud oma nõusoleku ridaelamu juurdeehituseks ning kaebaja on täiendavalt selgitanud vallavalitsusele, miks on garaažiboksi ehitamine vajalik, on vastustaja üldsõnaline põhistus ilma ühegi konkreetse viiteta detailplaneeringu või mõne muu akti sättele kaebaja õigust õiglasele haldusmenetlusele riivav. Rae Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on vaidlusalused ettekirjutus ja korraldus õiguspärased. Ehitusõigus Xxxxxx xxx xx kinnistul sätestati detailplaneeringuga ning vallavalitsuse poolt on kinnitatud täiendavalt kruntide hoonestuskava. Ehitamine peab toimuma kooskõlas planeerimisseadusega (PlanS) ning juurdeehituseks on vaja ehitusluba. Ridaelamu ehitusloata laiendamine on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Põhjendatud pole kaebaja väide, et kavandatava garaažiboksi näol on tegemist väikeehitisega. Kohapeal tehtud fotodelt nähtub selgelt, et kaebaja poolt omavoliliselt rajatud postvundament asetseb vastu ridaelamu väliskülge, mistõttu on tegemist mitte eraldi ehitise püstitamisega, vaid olemasoleva hoone laiendamisega. Ka kaebaja ise on varasemalt mitu korda avaldanud soovi ehitada garaaž ridaelamu juurdeehitusena. Vallavalitsus pole ridaelamu juurdeehituseks ehitusluba andnud ning kaebaja poolt ehitustööde alustamine on ebaseaduslik. Uue ehitise püstitamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 24.10.2004 määrusega nr 315 kinnitatud „Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 315). Selle määruse § 19 lg 2 kohaselt on tuleohutuskuja laiuseks minimaalselt 8 m. Garaaž on tuleohtlik ehitis ja toetub antud juhtumil vastu puitsõrestikuga eluhoonet. Ka seetõttu vajab kaebaja soovitud gaaraži ehitamine ehitusprojekti ja ehitusluba (kirjalikku nõusolekut). Rikutud pole kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja on garaaži juurdeehitust puudutavas küsimuses suhelnud Rae Vallavalitsusega nii suuliselt kui ka kirjalikult alates 2007. a jaanuarist. Kirjalikele avaldustele/taotlustele on vald vastanud kirjalikult; samuti toimusid kaebajaga 02.05.2007 ja 07.05.2007 ja ka varasemalt suulised arutelud, selgitamaks ehitustegevuse seaduslikkust. Kuna kaebajat oli korduvalt konsulteeritud/informeeritud, puudus vajadus tema uuesti ära kuulamiseks enne ettekirjutuse tegemist. Rae valla otsustuspädevuses on korraldada oma haldusterritooriumil muuhulgas elamupiirkondade arhitektuuriline lahendus. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise 20.03.2007 korralduses nr 453 toodud Rae Vallavalitsuse seisukoht on kaalutletud ja põhjendatud. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Ettekirjutuse tegemisel ei ole HMS § 40 lg 3 p 1 rikutud ega kaebajat ärakuulamisõigusest ilma jäetud. Kaebaja enda avalduste sisu (15.01.2007 taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks ning 05.03.2007 vallavalitsusele esitatud täiendavad seisukohad), alustatud ehitise paiknemine vahetult ridaelamuboksi kõrval ning vajadus peatada kaebaja omavoliline ehitustegevus eesmärgiga tagada vallas toimuva ehitustegevuse seaduspärasus 3
(8)3-07-1303 ja avalike huvide kaitse, lõid piisava aluse HMS § 40 lg 3 p 1 ettenähtud menetluse läbiviimiseks. Samuti ei arvesta kaebaja kavandatud ehitise paiknemine vastustaja viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 315 § 19 lg-s 2 sätestatud 8 meetri tuleohutuskuja jätmise vajadusega. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel omab tähtsust ka kaebaja taotluse alusel läbi viidud vaidemenetlus. Lähtuvalt asjaolust, et HMS § 40 lg 3 p 1 alusel läbi viidava menetluse puhul on selle olemusest tulenevalt võimalik, et vaidemenetluses ilmnevad kaebajapoolsed uued asjaolud, ei ole seadust eesmärgipäraselt ja loogiliselt tõlgendades võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine lähtudes ainult selles toodud asjaoludest ja motivatsioonist. Vastustaja on vaideotsuses piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks ta käsitleb kaebaja kavandatud ehitist ridaelamu juurdeehitusena, samuti asjaolu, et uue ehitise püstitamisel tuleb arvestada VV määrusega nr 315 ettenähtud tuleohutuskuja. Arvestades reaalselt teostatud ehitustöid ja fotodel fikseeritud vundamendipostide asukohta, on põhjendatud vastustaja väide, et kavandatud garaažiboksi puhul saab rääkida juurdeehitusest, mitte iseseisvast väikeehitisest. Kaebaja väited, justkui oleks alustatud ehitise puhul tegemist eraldiseisva väikeehitisega, on tegelikku olukorda eiravad ja vastuolus nii tema tegevuse tegeliku eesmärgiga kui ka faktilise olukorraga ning tulenevad tegelikult soovist mööda hiilida seaduses juurdeehituse püstitamiseks ettenähtud regulatsioonist. Asjas tähtsate väidete (kavandatud tuleohutuskuja on 50 cm ja garaaži on kavatsetud paigaldada suitsuandurid ning ühendada need maja üldise valvesüsteemiga) esitamine mitte haldus- ega vaidemenetluses, vaid tagantjärgi kohtumenetluse käigus näitab selgelt, et viidatud asjaolud ei olnud garaažiboksi ehitamise alustamisel ja vaide esitamisel kaebajale selged ja esitatud hiljem tulenevalt kohtuasja õiguslikust analüüsist. See näitab omakorda, et ettekirjutuse ega vaideotsuse tegemisel ei saanud ega pidanud vastustaja nendest lähtuma. Vaideotsuses on kaebajale põhjalikult selgitatud, miks vastustaja seisukoha järgi on tegemist juurdeehitusega, ning seda selgitust võib lugeda ka sisuliseks vastuseks kaebaja poolt tõstatatud garaažiboksi väikeehitisena käsitlemise seisukohale. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kavandatud garaažiboks vastab asjas kogutud tõendeid ja faktilist olukorda ning kaebaja tahet arvestades selgelt EhS § 2 lõigetes 6 ja 7 antud ehitise laiendamise teel rajatava juurdeehituse, mitte iseseisva väikeehitise tunnustele. Ekslik on kaebaja arusaam, et PlanS ei sätesta piiranguid väikeehitiste püstitamiseks detailplaneeringuga kaetud aladel. Seadusandja on PlanS § 9 lg 2 punktides 2 ja 3 selgelt väljendanud, et detailplaneeringu eesmärkideks on nii krundi ehitusõiguse kui ka krundi hoonestusala määramine. Vastavalt PlanS § 9 lg 4 p 2 määratakse ehitusõigusega ära hoonete suurim lubatud arv krundil. Hoone definitsiooni annab EhS § 2 lg 2, mis käsitleb hoonet ehitisena, millel on katus, siseruum ja välispiire. Seaduse mõtte kohaselt on ka väikeehitis hoone, mille püstitamisel on seadustes toodud erisused. PlanS ei näe seoses detailplaneeringute sisuga erinorme väikeehitistele. Juhul, kui detailplaneeringus on antud krundil lubatud hoonete arv, hõlmab see kõiki hooneid, st ka väikeehitisi. Võimalik erinev halduspraktika ei ole aluseks seaduse normide erinevaks õiguslikuks tõlgendamiseks. Juhul kui detailplaneering on koostatud ja kehtestatud õiguspäraselt ning sellega on määratud hoonete arv krundil, puudub ilma detailplaneeringut muutmata õiguslik alus planeeringuga mitte ette nähtud hoonete, kaasa arvatud väikeehitiste, püstitamiseks. Arvestades asja tehiolusid ja eelkõige asjaolu, et Xxxxxx xxx xx krundi suhtes kehtiv detailplaneering näeb hoonestusõigusena kinnistule ette ainult ühe hoone (vt detailplaneeringu toimiku joonis DP-2A „Vägeva maaüksuse planeerimisjoonis“), on sisuliselt õige ka vastustaja poolt nii 20.03.2007 korralduses kui ettekirjutuses tehtud viide detailplaneeringule, mis määrab krundi ehitusõiguse. Kuigi krundi hoonestusala ei ole täielikult olemasoleva hoonega hõivatud, ei tähenda see, et sellele võiks püstitada täiendavaid väikeehitisi, sest krundile lubatud hoonete arv 1 seda ei võimalda. 4
(8)3-07-1303 Väikeehitiste püstitamine detailplaneeringuga kaetud aladel väljaspool detailplaneeringuga kindlaksmääratud hoonestusõigust on ilma detailplaneeringut muutmata ebaseaduslik. Seda argumenti toetab muuhulgas ka detailplaneeringu menetluse demokraatlik iseloom ja avalikkuse huvi kaitsmise vajadus. Kui asuda seisukohale, et detailplaneeringuga kehtestatav ei puuduta väikeehitisi ja neid võib kontrollimatult püstitada, oleks ilmne, et kahjustada võib saada oluline avalik huvi, mille kaitsmises detailplaneeringu menetluses kokku lepiti. Selline avalik huvi võib seisneda muuhulgas piirkonna arhitektuurilises terviklikkuses (nagu käesoleval juhul vallavalitsuse poolt väljendati) aga ka naabrite mitmesugustes õigustes (vaated, päikesevalgus jne). Põhimõtteliselt on kaebajal õigus osas, mis puudutab situatsiooni, kus alla 20 m2 suurune väikeehitis rajatakse detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse piires või PlanS § 4 lg 2 p 1 ettenähtut arvestades, ehk alale, kus ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Juhul kui eksisteerib detailplaneering, kus on määratud maksimaalne hoonete arv krundil ja valmis ehitatud hooneid on sellele vastavalt ja ei ole ette nähtud täiendavat väikeehitise püstitamise võimalust, on sellise väikeehitise ehitamine ebaseaduslik. Vastavalt EhS § 61 lg 1 punktile 1 teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust. Sellest sättest nähtub selgelt, et ka väikeehitise ehitamisel ei määrata ettekirjutuse tegemise ajana mitte ehitise valmimist, vaid sisuliselt ükskõik millist ehitusprotsessi etappi, mil järelevalvet teostavale isikule on selge, et detailplaneeringust kinni ei peeta. Põhjendatud pole kaebaja seisukoht, et korraldus nr 453 on motiveerimata ja vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust piisavalt hoolikalt. Korraldus on piisavalt motiveeritud – selles on esile toodud vastustaja kaalutlused ja nende aluseks olevad dokumendid ning kaalutud kaebaja erahuvi saada endale täiendav garaažiboks võrrelduna avalikkuse huviga hoida ja säilitada Ülemiste elamurajoon niisugusena nagu ta ruumiliselt terviklikult projekteeriti ning detailplaneeringu kehtestamisega avalikkusega kokku lepiti. Õige on kaebaja seisukoht, et detailplaneering pole igavene dokument ja inimeste huvidele tuleb võimaluse korral vastu tulla, kuid vastutuleku küsimus on kohaliku omavalitsuse, mitte kohtu pädevuses. Terviklikuna planeeritud ja valmisehitatud uuselamurajoonides võib selliseks vastutulekuks olla sinna elama asunud isikutele seaduslike väikeehitiste ja juurdeehituste lubamine ja võimaldamine. Kaebaja viidatud väikeehitised - laste mängumajad, liivakastid, koerakuudid - naaberkinnistutel on vastustaja selgituste kohaselt rajatud ühtse projektlahenduse käigus, asuvad maja tagaküljel ning vastustaja ei käsitle neid väikeehitistena. Parkimisega seotud probleem pidi kaebajal teada olema elamuboksi ostmisel ja ta ei saanud eeldada, et ta võib igal juhul garaažiboksi ehitada. Kaebaja pidi olema teadlik, et juurdeehitamisega seotud küsimuste otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja viimasel on väga laialdane diskretsioon ja kohustus arvestada avalikkuse huve nimetatud küsimuse lahendamisel. Kaebaja viited tema parkimisala väljaehitamata jätmise kohta võivad küll õiged olla, kuid selle probleemi lahendamiseks on tal võimalik esitada tsiviilhagi arendaja vastu või selle aluse puudumisel ise detailplaneeringuga ettenähtud parkimisala vastavalt detailplaneeringus toodule valmis ehitada. Xxxxxx xxx xx kaasomanike haldusmenetlusse kaasamine/kaasamata jätmine ei oma asja õigeks lahendamiseks olulist tähtsust. Pealegi nähtub asja materjalidest, et kaasomanikud on andnud nõusoleku ridaelamu juurdeehitusele. Väikeehitise püstitamiseks puudus kaebajal kaasomanike nõusolek. Xxxxxx xxx xx ehitusprojekti autori M. Vainu seisukohti garaaži ehitamise võimalikkusest krundile käsitleb kaebaja ebatäpselt. M. Vainu arvamuse kohaselt „..üksikute täiendavate ehitiste ja/või juurdeehitiste rajamine tänavapoolsele küljele ei ole vastuvõetav, kuna see rikub olemasoleva hoonestuse rütmi ja tundub selliselt üksiku ja juhuslikuna“. Seega ei 5
(8)3-07-1303 välista M. Vain ridaelamu juurdeehitust hoovipoolses küljes, kuid seab selle tingimuseks ühtse projekti olemasolu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES T. Toomi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, so tühistada Rae Vallavalitsuse 07.05.2007 ettekirjutus või alternatiivselt tuvastada Rae Vallavalitsuse 20.03.2007 korralduse nr 453 õigusvastasus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas kohus vääralt asjas kogutud tõendeid ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kohtuotsuse põhistused on vastuolulised ja puudulikud. Ettekirjutus tuleb tühistada põhjusel, et kaebaja rajatav ehitis on EhS § 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt alla 20 m2 suurune väikeehitis, mille püstitamiseks pole vaja valla nõusolekut ega luba. Seadusandja tahteks on olnud välistada alla 20 m2 ehitised eelkontrolli alast. Järelkontrolli ei ole aga võimalik teostada enne, kui on selge, millise ehitisega on tegemist ja see selgub alles ehitise valmimisega. Eelkontrolli nõue ei tulene ühestki eriseadusest, sealhulgas ka mitte kohtuistungil viidatud päästeseadusest. Seega on põhjendamatu ja ebaseaduslik ettekirjutus nr 6-10/1484 (ehitustegevuse peatamiseks ja algse olukorra taastamiseks), mis rajaneb EhS § 60 lg 1 p-le 7 ja EhS § 61 lg 1 p-le 5, sest kaebajal puudub ehitusseaduse järgi kohustus ehitusloa hankimiseks ning vallavalitsusel puudub pädevus kõne all oleva ehitistegevuse osas eelkontrolli teostamiseks. Kohtu seisukoht, et käesoleval juhul on tegemist juurdeehitusega, mitte kaebaja väidetud väikeehitisega, on ekslik. Kohtule esitatud fotodelt nähtub selgelt, et kavandatav garaažiboks rajatakse iseseisvale postvundamendile ja seda ei kinnitata ridaelamu külge ning hoone ja väikeehitise vahele on jäetud ka 50 cm laiune tuleohutuskuja. Iseseisva väikeehitse eristamisel juurdeehitusest on esmatähtis see, kas rajatav ehitis moodustab funktsionaalselt iseseisva terviku, mitte aga see, kas rajava ehitise ja olemasoleva ehitise vahele jääb sentimeeter, meeter või mitukümmend meetrit. Apellant kavatses rajada funktsionaalselt iseseisva väikeehitise, mis ei kvalifitseeru ridaelamu laiendamiseks. Kaebaja ei saanud anda oma selgitusi selle kohta, kas ta alustas väikeehitise või juurdeehituse ehitustöödega, sest enne ettekirjutuse tegemist temalt seda ei küsitud. Arusaamatuks jääb, kuidas saab vastustaja teha lammutamisettekirjutuse olukorras, kus ta pole välja selgitanud, kas tegemist on juurdeehitusega või eraldiseisva väikeehitisega. Kaebaja suhtles vallametnikega juurdeehituse teemal, kuid mitte väikeehitise püstitamist puudutavalt. Detailplaneeringust ei tulene ühtegi keeldu, mida väikeehitise rajamine otseselt riivaks. Krundi täisehitusprotsent võimaldab kaebaja soovitud väikeehitise rajamist ning vastupidiselt kohtu arvamusele on apellant seisukohal, et planeeringus sätestatud hoonete arv krundil ei arvesta väikeehitisi. Seda kinnitab PlanS § 3 lg 2 p 1, mille kohaselt ei reguleeri planeerimisseadus väikeehitiste rajamist, ning seda kinnitab ka asjaolu, et alla 20 m2 suuruse väikeehitise rajamiseks pole vaja ei ehitusluba ega valla eelnevat nõusolekut. Ka vald tõlgendab PlanS § 3 lg 2 punkti 1 samamoodi kui kaebaja, kuna on lubanud nii kõrvalkinnistutel kui ka kõnealusel Xxxxxx xxx xx kinnistul teistel elanikel väikeehitisi ehitada. Valla korraldus nr 453, millega keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, on samuti õigusvastane, sest on motiveerimata, olemasolevad põhistused on vald kohtumenetluse käigus (07.01.2008 vastus) ise ümber lükanud, menetlusse ei kaasatud kaasomanikke, selgitamaks kinnistul parkimisprobleemi olemasolu. Korralduses esitatud põhjendused ei saa olla projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise õigustuseks. Vald ei märgi oma vastustes ühtegi õiguslikku alust, miks kaebaja soovitud garaažiboksi ehitada ei saa. Vastustaja kohtumenetluses antud lubadustest järeldab kaebaja, et tänasel päeval võiks ta 6
(8)3-07-1303 väikeehitisena garaažiboksi rajada. Valla poolne ühtsele terviklahendusele tuginemise väide on vastuolus tegelikkusega, sest väikeehitisi on kinnistule juba rajatud ning selles ei ole näinud probleemi ka projekti autoriks olnud arhitekt. Rae Vallavalitsuse vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuses esitatud seisukohtade ja põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Alusetu on apellandi etteheide, et halduskohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise nõuet. Kohtuotsuse põhjendavas osas on märgitud kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud. Apellandi poolt halduskohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda seda, et tema esitatud tõenditega ja seletustega ei oleks arvestatud või et kohtuotsuses oleks esitatud puudulikud ja vastuolulised põhistused. Käesolev vaidlus on ajendatud kaebaja soovist ehitada Rae vallas Xxxxxx xxxxx Xxxxxx xxx xx kinnistule garaažboks kas ridaelamu otsaseina juurdeehitusena või eraldi asetseva kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonena. Vaidlusaluse 20.03.2007 korraldusega nr 453 keeldus vallavalitsus ridaelamu juurdeehituse ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest ning vaidlusaluse 07.05.2007 ettekirjutusega nr 610/1484 peatas valla ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ridaelamu juurdeehitustööd ja kohustas taastama kinnistul olukord, mis oli enne ehitustegevuse alustamist. Vaidlusalusest objektist tehtud fotode ja kaebaja selgituste põhjal nõustub ringkonnakohus apellandiga, et kõnealust hoonet saab käsitleda mitte ridaelamu juurdeehitusena, vaid väikeehitisena ning vastustaja ja esimese astme seisukoht, et rajatav ehitis on juurdeehitus, on ekslik. Vaidlusalused haldusaktid on hoone olemuse ekslikule käsitlusele vaatamata sisuliselt õiguspärased ning kohus jättis õigesti korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle muutmiseks alust. Põhjendatud pole apellandi väide, et vallavalitsuse korraldus on õigusvastane selle motiveerimatuse tõttu ning selles esitatud sisulised argumendid ei saa olla projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks. Asja materjalide kohaselt asub Xxxxxx xxx xx kinnistu Rae Vallavolikogu 13.04.2004 otsusega nr 225 kehtestatud Xxxxxx xxxx Vägeva ja Uusmaa detailplaneeringuga kaetud alal. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Planeerimisseaduse mõtte kohaselt peab koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kõnealuse detailplaneeringuga on kooskõlas PlanS §-ga 9 sätestatud planeeringualale jäävate kruntide täpne ehitusõigus, selle hoonestus, ehitise arhitektuur, hoonete paiknemine ja arv krundil. Detailplaneeringu ja ridaelamu ehitusprojekti kohaselt on parkimine Xxxxxx xxx xx krundil lahendatud hoone ees asuvate parkimiskohtadega ning ühtegi garaažiboksi ridaelamu otsaseina ette nähtud pole. Projekteerimistingimuste taotluses märgitud andmetele tuginedes järeldas vastustaja õigesti, et juurdeehitus on olemasoleva planeeringujärgse hoone laiendamine, mille rajamine on vastuolus kehtestatud planeeringuga. Vastuolu kehtiva detailplaneeringuga on asjakohane põhjendus ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebaja soovitud olemasoleva hoone laiendamine selle otsa ehitatava garaažiboksi võrra ei sobi antud piirkonda arhitektuuriliselt ning kahjustab terviklikult projekteeritud ja välja ehitatud elamurajooni üldmuljet ja rikub seeläbi avalikke huve. Ka see põhjendus on asjakohane projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. 7
(8)3-07-1303 Nõustuda ei saa apellandiga, et vastustaja on vaidlusaluse korralduse põhistused oma hilisemate seletustega ise ümber lükanud ja et Xxxxxx xxx xx projekti autor M. Vain ei näe takistusi kaebaja soovitud garaažiboksi ehitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 31.12.2007 uue projekteerimistingimuste taotluse garaažiboksi 8,7 x 4 x 3 m ridaelamu boksi nr 7 välisküljele juurdeehituseks, märkides, et see jääb ehitusruumalast välja. Rae Vallavalitsuse 07.01.2008 vastuses viidatud taotlusele selgitas vald, et kaebajal on võimalik rajada valla poolt kooskõlastatud piirdeaedade koosseisus naabritega analoogne panipaik, milleks on omaotstarbeline laste mängumaja, koerakuut, liivakast jne. Sellest kirjast ei saa järeldada, et vald on viidatud panipaikade ehitamise lubamisega taganenud oma seisukohast elamukvartali ühtse terviklahenduse osas. Xxxxxx xxx xx esialgse projekti autor on 04.01.2008 kirjas selgelt välistanud garaaži ehitamise tänavapoolsele küljele (nii nagu kaebaja seda soovib) ning öelnud, et hoovi poole on see mõeldav juhul, kui seda tehakse ühtse projekti alusel, mille aluseks on detailplaneering ning juurdeehituse puhul lisaks veel ka projekteerimistingimused. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus esimese astme seisukohaga, et Rae Vallavalitsuse 20.03.2007 korraldus nr 453 on sisuliselt õiguspärane. Kaebaja väidab, et pärast projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist muutis ta oma soovi ehitada garaaž ridaelamu juurdeehitusena (mis nõuab ehitusprojekti ja ehitusluba) ning otsustas rajada selle alla 20 m2 suuruse väikeehitisena, mille ehitamise alustamiseks pole EhS §-de 15 ja 16 kohaselt valla nõusolekut/ehitusluba vaja. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja esimese astme kohtuga, et kaebaja soovitud väikeehitise rajamine Xxxxxx xxx xx kinnistule ei ole kooskõlas kehtiva Xxxxxx xxxx Vägeva ja Uusmaa detailplaneeringuga, mis lubab Xxxxxx xxx xx krundile ehitada vaid ühe hoone. Käesoleval juhul on krundil üks hoone – ridaelamu – olemas ning veel ühe ehitise püstitamine oleks krundi ehitusõigusega vastuolus. Kohus on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks ka alla 20 m2 suuruse väikeehitise ehitamine väljaspool detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusõigust saab toimuda vaid detailplaneeringu muutmise kaudu. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Kaebaja väide, et planeeringuga sätestatud hoonete arv krundil ei arvesta väikeehitisi, on ekslik ning apellandi viidatud PlanS § 3 lg 2 punktist 1 sellist järeldust ei tulene. Samuti on eksitav apellandi väide, et vald on lubanud paljudel kõrvalkinnistutel väikeehitisi rajada ning nõustunud seega kaebaja väitega, et väikeehitiste rajamist PlanS ei reguleeri. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et ei ole vastu ühtselt lahendatud ridaelamu piirdeaedade koosseisus selliste ehitiste, mida saab käsitleda panipaikadena, rajamisele. Kaebaja soovitud garaaž on väikeehitis, mida eelpoolnimetatud kategooriasse kuuluvate ehitistega võrdsustada ei saa. Kuna kaebajal polnud ehitusluba olemasoleva hoone juurdeehituseks ning detailplaneering nägi hoonestusõigusena kinnistule ette vaid ühe hoone, siis oli kaebaja poolt Xxxxxx xxx xx kinnistul garaaži rajamisele suunatud ehitustööde tegemine omavoliline ja ebaseaduslik. Vaidlusaluse ettekirjutusega ehitustööde peatamine ja kinnistul enne ehitustegevuse alustamist olnud olukorra taastamiseks kohustamine on õiguspärane. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 8
(8)