) § 291 ja § 647 alusel. Kordusenampakkumine on täitetoiming, kuid hagejatele kirjalikku täitekutset ei saadetud. Selle nõude rikkumise tõttu hagejate suhtes ei olnud tagatud hagejatel õigus viibida enampakkumise juures. Korteriomandi alghinnaks määratud 250 000 krooni ei vastanud sel ajal kehtinud turuhindadele. 3-toalise kinnistatud korteriomandi turuhind 2004. aastal oli vähemalt 650 000 krooni.
lubab küll kordusenampakkumisele pandud vara alla hinnata, kuid see ei ole kohustuslik. Vara müügihind 303 000 krooni ei katnud kõiki sissenõudjate nõudeid ning kostja oleks pidanud leidma muu viisi sissenõudjate nõuete rahuldamiseks. Hagejad on seisukohal, et hagi aegumise küsimus tuleb lahendada koos asja sisulise läbivaatamisega. Lisaks sellele on hagejatele teatavaks saanud, et OÜ HelMel Investment on kinnistu võõrandanud ning võib tekkida vajadus täpsustada kostjate ringi. 2
kohaselt oli lubatud esitada kohtule avaldust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast. Hagi on esitatud pärast selle tähtaja möödumist. Hagejad on tuginenud hagiavalduse õigusliku alusena alates 01.03.2001 kehtetuks muutunud
§-le 647, mille kohaselt tõepoolest enampakkumise kehtetuks tunnistamine oli lubatud viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kuid mis reguleeris vallasvarale sissenõude pööramist. Hagejad on teadlikud kinnisasja sundenampakkumisest ja 28.04.2004 kinnisasja enampakkumise aktis on selgelt viidatud
§-le 6644. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagiavaldus on põhjendamatu, võlgnike nõuded on tõendamata ning aegunud.
kohaselt võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud võivad esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjustel. Hagejad ei ole enampakkumise vaidlustamisel järginud nimetatud tähtaega (hagi on esitatud 31.05.2005), mistõttu on nad kaotanud õiguse vaidlustada kinnisasja hinda kui ka õiguse vaidlustada enampakkumise toimingut. Kohtutäitur käis 28.04.2004 hagejate kodusel aadressil, et toimetada kätte kinnisasja enampakkumise akti, kuid Olga Tross keeldus kinnisasja enampakkumise akti vastuvõtmisest, mis on fikseeritud täitetoimikus. Võlgnikud esitasid kohtutäiturile kaebuse seoses korteri hindamisega ning palusid 28.04.2004 enampakkumise tulemused tühistada, mille kohtutäitur jättis 04.06.2004 otsusega rahuldamata. Võlgnikud ei ole kohtutäituri otsust kohtus vaidlustanud. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts toetas OÜ HelMel Investment taotlust hagi aegumise kohaldamiseks ja selle kohta vaheotsuse tegemiseks. Kolmandate isikute hageja poolel seisukoht Kolmandate isikutena hageja poolel kaasati Harju Maakohtu 08.08.2007 määrusega menetlusse sissenõudjad KÜ Punane 31, Alexander Ryazanov, Aleksandra Ryazanova ja Viivika Olop. Enne seda (alates 06.06.2005) olid nimetatud isikud olnud kaasatud menetlusse kohtu algatusel kostjatena. 06.08.2007 jättis kohus Olga Trossi ja Villiam Trossi hagi KÜ Punane 31, Alexander Ryazanovi, Aleksandra Ryazanova ja Viivika Olopi vastu TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna hagejad võtsid hagi tagasi. KÜ Punane 31, Alexander Ryazanov, Aleksandra Ryazanova olid seisukohal, et nemad ei saanud mõjutada kinnisasja sundenampakkumise käiku ja ei vastuta kohtutäituri tegevuse eest enampakkumise läbiviimisel. Kinnisasja alghinna 250 000 krooni määras kohtutäitur Kaire Põlts ja väitis, et hinnale lisandub hagejate võlg 124 496 krooni, mistõttu kõrgemat hinda ei saa määrata. KÜ Punane 31 leidis, et alusetu hagi esitamisega on hagejad asunud võlgade sissenõudmist viivitama. Viivika Olop avaldas, et tema nõue hagejate vastu on täitemenetluse käigus rahuldatud ning tal puudub õiguslik huvi käesoleva tsiviilasja menetluses osalemiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 27.03.2008 otsusega Olga Trossi ja Villiam Trossi hagi kohtutäitur Kaire Põltsi ja OÜ HelMel Investment vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata seoses hagi aegumisega. 3
kohaselt võivad võlgnik, sissenõudja, isik, kelle kasuks oli sundtäitmise märke sissekandmise hetkel sissekantud õigus või õigust tagav kanne, ostja, maksmiseks kohustatud kolmas isik ja enampakkumisel hinnapakkumisi teinud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks käesoleva seadustiku §-s 647 nimetatud põhjusel.
järgi on nendeks põhjusteks asja müümine isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või teisiti enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. Hagejad esitasid hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Seadusega on kehtestatud kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalane tähtaeg, arvates enampakkumise päevast. Enampakkumine toimus 28.04.2004. Võlgnikud Olga ja Villiam Tross esitasid hagi kohtusse 31.05.2005, s. o pärast rohkem kui aasta möödumist enampakkumise toimumisest. Kohus asus seisukohale, et antud tsiviilasjas tuleb rakendada
§-s 6444 sätestatud kahenädalast nõude aegumistähtaega, millest tulenevalt on hagejate nõue aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 143 leidis kohus, et Olga Trossi ja Villiam Trossi hagis kohtutäitur Kaire Põltsi ja OÜ HelMel Investment vastu tuleb kostjate taotlusel kohaldada aegumist ning antud kohtuotsust tuleb käsitleda lõppotsusena. Kohus ei pidanud vajalikuks asja sisuliselt arutada. Kuna TsÜS § 142 lg 1 alusel kaotab isik aegumise kohaldamisel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis protsessiökonoomiast lähtuvalt ning kooskõlas TsMS § 449 lg-ga 3 ja §-ga 2 ei ole otstarbekas asja sisuliselt arutada ning seejärel kohaldada hagi aegumist. Oma versiooni toimunust on hagejad esitanud kirjalikus hagiavalduses ning hagejate huvid ei osutu enam kaitstuks ka hagiavalduses esitatu suulise väljendamise korral kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hagejad paluvad tühistada Harju Maakohtu 27.03.2008 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus esimese astme kohus menetlusõiguse norme, kui leidis, et on tõendatud Olga Trossi ja Villiam Trossi hagi aegumine. Kohus ei selgitanud piisavalt välja 28.04.2004 toimunud Tallinnas Xxxxxx xx-xx asuva korteriomandi enampakkumisega seotud asjaolu, millal said hagejad teada enampakkumise toimumisest ja hinnast. Ebapiisavate juriidiliste teadmiste tõttu vaidlustasid hagejad enampakkumise tulemused vales organis. Kohus lahendas tsiviilasja, ilma et oleks pidanud ühtegi istungit, kus asja sisuliselt arutatakse. Hagejatel puudus võimalus esitada vahetult kohtule oma seisukohti vaidlusaluses küsimuses. Hagejad pöördusid kohtusse, et saada õiguslikku hinnangut enampakkumise toimumise seaduslikkuse kohta, kuid sisulist otsust nad ei saanud. Hagejad on seisukohal, et kohus on ennatlikult teinud kohtuotsuse ning asi tuleks lahendada sisuliselt. Hagejate hinnangul on kohus rikkunud TsMS § 435 lg 1 nõudeid, mille kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. 4
. Nimetatud sätte kohaselt oli enampakkumist võimalik vaidlustada kohtus kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast. Maakohus tuvastas, et hagiavaldus esitati kohtusse enam kui aasta möödumisel enampakkumise toimumisest. Arvestades hagejate endi poolt märgitud enampakkumisest teadasaamist 06.mail 2004, on hagiavaldus esitatud aegumistähtaega eirates ning nõue on aegunud. Asjaolu, et hagejatel puudusid õigusteadmised ning nad ei kasutanud õigeaegselt vastavat õiguskaitsevahendit, ei saa olla aluseks aegumise taotluse rahuldamata jätmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.02.2007 otsuses antud tsiviilasjas on asunud seisukohale, et
§-s 6444. olev tähtaeg on aegumistähtaeg ning kui nõue on aegunud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus, tuvastades, et nõue on aegunud, on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Seega puudus vajadus hinnata toimikus olevaid tõendeid, kas hagejate õigusi enampakkumise läbiviimisel on rikutud või mitte. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.