Obsah (6)

§ 113§ 1037§ 325§ 309§ 94§ 884

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15454 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2008, Tallinn Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Ulvi Loonurm, Iko Nõ

§ 113sätestatule.

Allrendilepingu p 1 kohaselt oli leping sõlmitud kolmeks aastaks. Kostja nõudis korduvalt ruumide vabastamist. 01.11.2004 teavitas kostja kirjaga hagejat, et soovib allrendilepingu lõpetada arvates 01.02.

1. Kuni selle kuupäevani oli kostja nõus jätkama hagejaga koostööd senistel tingimustel. Hageja võttis kostja pakkumise vastu, kasutas renditud ruume ning tasus renti kokkulepitud tingimustel edasi. 31.01.2005 teatas kostja hagejale, et ütleb arvates 01.05.2005 korraliselt üles temaga sõlmitud koostöölepingu. Seoses koostöölepingu lõpetamisega palus kostja hagejat tema kasutuses olevad tööruumid hiljemalt 01.05.2005 vabastada. Hageja lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ja hageja vabastas 13.06.2005 ruumid. Hageja nõustumist koostöölepingu lõppemisega tõendab keeldumine tasuda kostjale juunis ruumide kasutamise eest esitatud arvet, kuna sellel puudub lepingust tulenev alus. Kostja ei nõustu väitega, et ta palus hagejal ruumid vabastada seoses algava remondiga vaid paariks nädalaks. Kostja on nõudnud ruumide vabastamist alates novembrist
2. Hageja loobus tegelikust võimust asja üle 13.06.2005 s.o päevast, mil ta kolis vaidlusalustest ruumidest välja s.h viies ruumidest välja talle kuuluvad asjad. Vabatahtlik väljakolimine ruumidest ei ole vaadeldav mööduva takistuse või katkestusena tegeliku võimu teostamisel AÕS § 39 lg 2 mõttes. Hageja kolis välja vabatahtlikult, vara väljaviimises kostja ei osalenud. Hilisemat ruumide kasutamist kostja poolt ei saa käsitleda omavolina. Omavoli puudumisel on AÕS § 45 alusel esitatud hagi rahuldamine võimatu. Kostja on järginud koostöölepingu ülesütlemisel

§-de 311 lg 1 ja 312 lg 1 nõudeid, teatades koostöölepingu lõppemisest kolm kuud ette. Hageja ei ole seda vaidlustanud ja koostööleping lõppes 01.05.

1. Seega pooltevahelised rendisuhted olid lõppenud ajaks, mil hageja vabastas ruumid, s.o 13.06.
2. Hageja kasutas ruume pärast lepingu lõppemist 01.05.13.06.
3. Pärast 13.06.2005 on hageja oma vara renditud ruumist välja viinud ja ladustanud asjad kostja näituseruumi, mille kasutamiseks lepingut ei ole sõlmitud ja vabastas ruumid 22.12.
4. Kostja on esitanud hagejale arved, kuid neid ei ole tasutud.

§ 1037

lg 1 sätestab õiguse saada hüvitust valduse ja kasutamise õiguse rikkumise teel saadu harilikus väärtuses. Seega on kostjal hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kostja hindab hageja poolt saadu väärtuseks 9000 krooni kuus s.o summa, mis hageja maksis renditud pindade kasutamise eest lepingu kehtivuse ajal. Hageja on kasutanud ruume alates 13.06. - 22.12.2005. Seega on hageja säästnud 60 000 krooni. Kuna hageja ei ole tasunud ruumide kasutamise eest, palub kostja välja mõista viivist 13.07.31.10.2007 eest 12 830,22 krooni ja alates 01.11.2007 vastavalt

§-dele 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud intressimääras. Hageja vastuväited vastuhagile

1. Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja seisukoht on väär, et allrendilepingu kehtivuse viimane päev oli 01.11.
2. Tegemist on seltsingulepinguga ja selle ülesütlemise eelduseks on mõjuv põhjus, mida ei olnud. 31.01.2005 toimunud lepingu ülesütlemine oli tühine. Kui lugeda koostööleping pärast allrendilepingu võimalikku lõppemist antud üürisuhet edasireguleerivaks lepinguks, olnuks 31.01.2005 avaldus ülesütlemise kohta tühine

§ 325

lg 2 p-des 3 ja 4 ning § 325 lg 5 sätestatud alusel, mistõttu puudus ka sel juhul hagejal vajadus kohtus ülesütlemine vaidlustada. Hageja leiab, et tal on jätkuvalt ruumi valdamise õiguslikuks aluseks koostööleping ja seda isegi juhul, kui lugeda 2 allüürileping lõppenuks. Hageja leiab, et koostöölepingus oli poolte tahe suunatud just vaidlusaluse ruumi rentimiseks.

§ 1037reguleerib hüvitusnõuet, mis tuleneb isiku õiguste rikkumisest.

Hageja ei ole rikkunud kostja õigusi. Kuna inventariseerimisplaanil puudub 45 m2 keldrikorruseruum, siis saab kostja õigusvastast tulu linna jaoks olematu ruumi allrentimisest. Kohtuotsus

1. Kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 01.11.2001 koostöölepingu nr 2 ja mitteeluruumi allrendilepingu nr
2. Koostöölepingu p 3 kohaselt võimaldas kostja hagejal kasutada tööruume suurusega 45 m2 ja hageja pidi kostjale pakutud kommunaalteenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Koostöölepingu jõustumise eelduseks oli poolte vahel mitteeluruumi allrendilepingu sõlmimine. 01.11.2001 sõlmisid pooled mitteeluruumi allrendilepingu nr 2, mille p 1 kohaselt andis kostja hagejale allrendile kolmeks aastaks (kuni 31.10.2004) kohvikuruumid üldpinnaga 45 m2 asukohaga Vene 6 Tallinnas. Kohus leidis, et pooled sõlmisid lepingud, mis on sisustatud üürilepingule

§-s 271 sätestatud omadustega, et üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Kohus ei tuvastanud

§-s 580 sätestatud seltsingulepingule omaseid tunnuseid. Koostöölepingu nr 2 kohaselt pidi leping jõustuma koostoimes 01.11.2001 poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi allrendilepinguga nr 2. Tegemist on lepingutega, mis on omavahel seotud ja on sisustatud sarnase eesmärgiga, mistõttu leiab kohus, et koostööleping on käsitletav raamlepinguna allrendilepingu suhtes. Kuna lepinguid tuleb käsitleda koos, siis juhinduvalt mitteeluruumi allrendilepingu nr 2 p-st 1 asub kohus seisukohale, et tegemist on tähtaegsete lepingutega tähtajaga kuni 31.10.2004 vaatamata sellele, et koostöölepingus ei ole märgitud sõnaselgelt lõppemise aega. Eeltoodut tähtaega kinnitab ka tõend, mille kohaselt on kohviku ruumide kasutusluba väljastatud ajutiselt 2 aastaks. Vastavalt

§ 309lg-le 1 tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega.

Koostöölepingu p-s 9 leppisid pooled kokku, et koostööleping on jõus kuni mõlema osapoole kohustuste täitmiseni ja seda võidakse jätkata osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Kostja teavitas 07.10.2004 kirjalikult hagejat soovist mitte pikendada 01.11.2001 sõlmitud allrendilepingut ja palus hagejat ära viia 01.- 02.11.2004 oma asjad ja tagastada võtmed. 01.11.2004 teavitas kostja kirjaga hagejat, et soovib allrendilepingu lõpetada arvates 01.02.

1. Kuni selle kuupäevani oli kostja nõus jätkama hagejaga koostööd senistel tingimustel. Hageja võttis kostja pakkumise vastu, kasutades renditud ruume ning tasudes renti kokkulepitud tingimustel edasi. 31.01.2005 teatas kostja hagejale, et ütleb arvates 01.05.2005 korraliselt koostöölepingu üles. Kostja palus hagejat tema kasutuses olevad tööruumid hiljemalt 01.05.2005 vabastada. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et koostöö jätkumise eeldus on täitmata ja mõlemad lepingud tuleb lugeda lõppenuks hiljemalt 01.05.
2. Kohus ei tuvastanud

§ 325

lg 2 p 3, 4 rikkumisi, mille alusel saaks lugeda üürilepingu ülesütlemist tühiseks. Vaidlust ei ole, et hageja vabastas lepingu alusel kasutusel olnud ruumid 13.06.2005 vabatahtlikult. Seega puudub omavoli kostja poolt ja hagi ei kuulu rahuldamisele.

1. Kohus rahuldas vastuhagi ja tunnustas, et pooltevahelised suhted on lõppenud alates 13.06.
2. Vaidlust ei ole, et hageja kasutas lepingujärgseid ruume pärast lepingu lõppemist 01.05- 13.06.
3. Pärast 13.06.2005 on hageja oma vara välja viinud renditud ruumist ja ladustanud asjad kostja näituseruumi, mille kasutamiseks lepingut ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja palus hagejal ka need ruumid vabastada, mida hageja tegi alles 28.12.
4. Kostja on esitanud hagejale arved selle perioodi eest, kuid hageja neid ei ole tasunud. Kohus nõustus kostjaga, kes hindab hageja poolt õiguse rikkumise teel saadu väärtuseks 9000 krooni kuus s.o summa, mis hageja maksis renditud pindade kasutamise eest lepingute kehtivuse ajal. Hageja on kasutanud ruume, tasumata selle 3 kasutamise eest alates 13.06 - 22.12.2005 ja seega säästnud kokku 60 000 krooni. Kohus leidis, et kostja on õigustatud saama hüvitist 60 000 krooni. Hageja seisukoht, et vaidlusalused ruumid kuuluvad Tallinna linnale ja neid ruume ei ole kostjale rendile antud, ei ole kooskõlas tõenditega. Maakohus rahuldas viivise nõude, tuginedes

§ 113

lg-le 1 ja mõistis hagejalt välja perioodi 13.07.-31.10.2007 eest 12 830,22 krooni ja alates 01.11.2007 viivist vastavalt

§ 94lg-le 1 ja 113 lg-le 1 sätestatud intressimääras. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda kuni 01.01.2006 kehtinud Ts

MS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 2 järgi ja mõistis hagejalt välja kostja poolt kantud kulud riigilõivule 4550 krooni ja õigusabile 33 789,20 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsus osas, milles kohus rahuldas kostja vastuhagi ja mõistis hagejalt välja alusetult säästetud 60 000 krooni, viivise 12 830,22 krooni ja alates 01.11.2007 viivitusintressi protsendina põhinõudest 60 000 krooni kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Apellant ei vaidlusta kohtuotsust osas, milles kohus leidis, et pooltevahelised rendisuhted olid lõppenud 13.06.2005. Kostjal puudus õigus nõuda hagejalt tasu asjade hoidmise eest Vene tn 6 keldris, kuivõrd puudus hoiuleping. Kostja ise palus seoses Vene 6 äripinna remondiga alates 13.06.2005 paariks nädalaks vabastada ruum ja viia asjad üksnes remondi ajaks Vene tn 6 keldrisse. Koos seda ka tehti. Hiljem selgus, et hageja tegelik soov oli kostjast lahti saada.

§ 884

lg 1 kohaselt on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Poolte vahel ei olnud tasulist hoiulepingut või kokkulepet asjade hoidmiseks Vene tn 6 keldrikorrusel tasu eest. Pigem oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. 08.07.2005 väljastas hageja kostjale arve, milles küsis lisaks varasemalt nõutud renditud ruumide tasule ka keldriruumides inventari hoidmise eest hoiutasu. Hageja seda ei aktsepteeri, sest arve esitamine ei tähenda, et teenuse osas on sõlmitud kokkulepe. Isegi kui nõustuda kohtuga selles, et kostjal oli õigus tasu saada, siis kindlasti ei ole keldrikorruse ruumide kasutamise tasu sama suur, kui apellandi poolt hagejale makstud renditasu 9000 krooni kohvikuruumide eest. Kuivõrd põhinõue on alusetu, on põhjendamatu ka viivisenõue. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Hageja ei ole maakohtus tuginenud tasuta kasutamise lepingule ega sellele, et tasu ei saa olla sama suur kui renditasu kohvikuruumide eest. Kostja palub jätta uued väited tähelepanuta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus kostja vastuhagi nõuded rahuldas. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 4 Vastavalt 01.11.2001 sõlmitud allrendilepingu p-le 1 oli leping sõlmitud kolmeks aastaks ja lõppes 01.11.
3. Kostja on nõudnud allrendilepingu kehtivuse viimasest päevast alates korduvalt hagejalt ruumide vabastamist seoses lepingu lõppemisega. Väär ja tõendamata on hageja väide, et kostja palus tal ruumid vabastada seoses algava remondiga vaid paariks nädalaks. Tõendamist leidis, et hageja vabastas renditud ruumid 13.06.2005 ja viis vara kostja poolt Tallinna linnaga sõlmitud rendilepingu alusel kasutatavasse keldriruumi (näituseruumi) Vene tn
4. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid asjade keldrikorrusel hoidmiseks sõlminud hoiulepingu või kokkuleppe vara tasuta kasutamiseks. Tõendamist leidis, et kostja on ka nende ruumide vabastamist pidevalt nõudnud, kuid hageja keeldus ja vabastas ruumid alles 22.12.
5. Hüvitise suurusele 9000 krooni kuus ei ole hageja maakohtus vastuväiteid esitanud ja ringkonnakohus jätab uued väited TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel apellandi kanda. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 5