Obsah (4)

§ 2§ 12§ 22§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1303 Haldusasi T.T.i kaebus Rae Vallavali

§ 2

lõike 6 punktile 2 on ehitamine muuhulgas ehitise laiendamine.

§ 2

lg 7 kohaselt toimub ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel.

§ 12

lg 2 kohaselt on ehitamiseks (ka juurdeehitamiseks) vajalik ehitusluba väljaarvatud väikeehitise ehitamise korral. Kuna tegemist on ridaelamu, 5 mitte aga väikeehitise juurdeehitusega, on nõutav ka ehitusluba.

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. 13.

1. Vastustaja leiab, et iga uue ehitise püstitamisel (juhul kui see toimuks ka kooskõlas detailplaneeringuga) tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 24 oktoobri 2004 määrusega nr. 315 „Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätteid. Selle määruse § 19 lg 2 kohaselt on tuleohutuskuja (ehitiste vaheline kaugus) laiuseks minimaalselt 8 meetrit. Kuivõrd garaaž on tuleohtlik ehitis ja käesoleval juhul toetub see vastu puitsõrestikuga eluhoonet, vajab selle püstitamine ka ehitusluba (kirjalikku nõusolekut) ja ehitusprojekti. Seda seisukohta toetab ka määruse § 19 lg 2, mille kohaselt juhul, kui hoonetevahelinse kuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega. 13.
2. Vastustaja leiab, et kaebaja on taotlenud ehitusõigust garaažile. Määruse nr. 315 § 11 lg 4 p 6 käsitleb garaaže eraldi. Päästeseaduse § 21 lg 9 järgi on garaaž ehitis, millele on olemas ehitiste tuleohutusnõuded. Sellise ehitise ehitamiseks peab olema eelnev kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba ja enne selle andmist peab selle heaks kiitma riigi või kohaliku omavalitsuse päästeteenistus. Väikeehitise mõte on selles, et see on ilma erinõueteta alla 20 m2 ehitis. Lisaks ei ole postvundamendi alusel võimalik hinnata ehitise tulevast ehitusalust pinda. Selle määrab valmis hoone projektsioon maapinnale. 13.
3. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusõigus on määratud ainult detailplaneeringu hoonestusalaga ja kuna osa lubatud ehituspinda on täitmata, siis võib sinna vabalt ehitada. 13.
4. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega nagu oleks krundile juba rajatud väikeehitisi. Vastustaja on seisukohal, et Vägeva 15 krundile on rajatud täiendavad panipaigad kõrgusega 2 m ja ehitusaluse pinnaga 8 m2 valla poolt kooskõlastatud piirdeaedade koosseisus ning need esindavad ennekõike kategooriat, kuhu kuuluvad omaotstarbelised laste mängumajad, koerakuudid, liivakastid, laste mänguväljakud jms. Kaebajal on võimalik taoline täiendav panipaik rajada. (t.l. 119). Sellist seisukohta esindab vastustaja arvates ka Xxxxxxxx esialgse projekti autori 4.01.2008 kaebaja poolt kohtule esitatud seissukoht (t.l. 120). 13.
5. Vastustaja leiab, et õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt on rikutud viimase õigust ärakuulamisele. Vastustaja seletab, et T.T. oln garaaži juurdeehitust puudutavates küsimustes suhelnud Rae Vallavalitsusega nii suuliselt kui kirjalikult alates 2007 aasta jaanuarist ja kõikidele tema avaldustele ja taotlustele on vastatud. 02.05.2007 ja 07.05.2007 ja ka varasemalt on toimunud suulised arutelud T.T.iga selgitamaks ehitustegevuse seaduslikkust. 13.10.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui avalike huvide kaitseks on vajalik viivitamatult tegutseda. Käesoleval juhul oli ettekirjutise tegemise eesmärgiks kaebaja omavolilise ehitustegevuse peatamine selleks, et tagada vallas toimuva ehitustegevuse seaduspärasus ja avalike huvide kaitse. Vastustaja leiab, et ridaelamu omavoliline juurdeehitis oleks vasutolus kehtestatud detailplaneeringuga ja ei sobiks arhitektuuriliselt piirkonda kahjustades terviklikult projekteeritud ja väljaehitatud elamurajooni üldmuljet ja rikkudes seeläbi avalikke huve. Kuna kaebajat oli korduvalt konsulteeritud ja informeeritud, puudus vajadus tema uuesti ära kuulamiseks. Kuna ehitati tuleohtlikku ehitist puitmaja külge, siis pidigi ehitusjärelevalve spetsisalist HMS § 40 lg 3 p 1 tulenevalt õigusrikkumise ärahoidmiseks viivitamatult sekkuma, kuna väikeehitised valmivad väga kiiresti. 6 13.11.Vastustaja leiab ka, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise 20.03.2007 korralduses nr. 453 toodud Rae Vallavalitsuse seisukoht on kaalutletud, igakülgselt motiveeritud ja põhjendatud. Vastustaja leiab, et kuivõrd Rae valla pädevuses on korraldada oma haldusterritooriumil muuhulgas elamupiirkondade arhitektuuriline lahendus, on tegemist diskretsiooniotsusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus käsitleb käesoleva kaebuse lahendamisel kõigepealt kaebuse põhinõuet (I) ja seejärel alternatiivnõuet. I
6. Kaebuse esitaja on kaebuse põhinõudena taotlenud Rae Vallavalitsuse 07.05.2007 ettekirjutuse nr 6-10/1484 tühistamist. Kohus leiab, et kaebuse põhinõude rahuldamiseks puudub seaduslik alus, jätab kaebaja põhinõude rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt.
7. Kõigepealt asub kohus seisukohale, et ettekirjutuse menetlemisel ei ole vastustaja rikkunud ärakuulamisõigust puudutavaid menetlusnorme ega jätnud põhjendamatult ärakuulamata kaebaja arvamust ja vastuväiteid. Nähtuvalt käesoleva kohtuvaidluse käigus kogutud tõenditest, taotles T.T. 15.01.2007 Rae Vallavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist Rae vallas Peetri külas asuvale ja talle kuuluvale Xxxxxxxx-7 ridaelamu boksile juurdeehitusena garaažiboksi ehitamiseks (t.l. 8-9). Taotlusele oli juurde lisatud kavandatava garaažiboksi eskiis (t.l. 10) ja Xxxxxxxx kaasomanike kirjalik nõusolek garaažiboksi ehituseks.(t.l. 11). 01.03.2007 vastuses teatas vastustaja, et Xxxxxxxx kinnistu on hoonestatud vastavuses kehtiva detailplaneeringuga ja kuna elurajoon on lahendatud detailplaneeringu kohaselt tervikuna, siis ei saa nõustuda küsitud juurdeehitusega. (t.l.12). 05.03.2007 esitas T.T. vastustajale täiendavad seisukohad juurdeehituse taotlemiseks (t.l.13). 20.03.2007 andis Rae Vallavalitsus välja korralduse nr 453, millega keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest juurdeehituse (garaaž) ehitusprojekti koostamiseks. Nimetatud korraldust kaebaja tähtaegselt ei vaidlustanud, kuid aprillis 2007 mõõtis välja Xxxxxxxx kinnistul asuva ridaelamu küljele talle kuuluva boksi 7 kõrvale väidetavalt alla 20 m2 garaažibokisi tarvis maa-ala ja paigaldas selle rajamiseks maasse postvundamendi. 02.05.2007 tuvastas Rae valla ehitusjärelevalve, et Xxxxxxxx kinnistul on alustatud hoone juurdeehitustöödega omamata selleks vastavat ehitusluba ja tegi 7.05.2007 lähtuvalt HMS § 40 lg 3 p 1 ja kooskõlas Ehitusseaduse § 60 lg 1 p 7 ja § 61 lg 1 p 5 T.T.ile ettekirjutuse ehitustööde peatamiseks ja kinnistul ebaseadusliku ehitustegevuse eelse olukorra taastamiseks 04.07.
8. (t.l. 16-17). Kohus leiab, et kaebaja enda seniste taotluste sisu, alustatud ehitise paiknemine vahetult ridaelamuboksi kõrval ning vajadus peatada kaebaja omavoliline ehitustegevus eesmärgiga tagada vallas toimuva ehitustegevuse seaduspärasus ja avalike huvide kaitse, lõid piisava aluse HMS § 40 lg 3 p 1 ettenähtud menetluse läbiviimiseks. Samuti ei arvesta selline ehitise paiknemine Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale estiatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 järgi üldreeglina ettenätud 8 meetrist tuleohutuskuja jätmise vajadusega. Lähtudes eelpooltoodust leiab kohus, et vastustaja ei ole ettekirjutuse andmisel rikkunund HMS § 40 lg 3 p 1 sätestatud ja jätnud põhjendamatult kaebaja ilma ärakuulamisõigusest.
9. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel omab tulenevalt rakendatud menetlusnormist tähtsust ka kaebaja taotlusel läbi viidud vaidemenetlus. Lähtuvalt asjaolust, et HMS § 40 lg 3 7 p1 alusel läbi viidava menetluse puhul on selle olemusest tulenevalt võimalik, et vaidemenetluses ilmnevad kaebajapoolsed uued asjaolud, ei ole seadust eesmärgipäraselt ja loogiliselt tõlgendades võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine lähtudes ainult selles toodud asjaoludest ja motivatsioonist. Sellises menetluses antud haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb vaidemenetluse läbiviimisel ja vaide rahuldamata jätmise korral hinnata haldusakti sisulist õiguspärasust koos vaideotsuses esitatud asjaolude ja vaideotsuse motivatsiooniga. Kohus leiab, et vastustaja on vaideotsuses piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks ta käsitleb ehitist juurdeehitisena ning asjaolu, et iga uue ehitise püstitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusest nr. 315 „Ehitisele ja selle osale estiatavad tuleohutusnõuded“ ja arvestada selle § 19 lg 2 ettenähtud tuleohutuskujast. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades reaalselt teostatud ehitustöid ja fotodel (t.l. 15 ja 48) fikseeritud vundamendipostide asukohta, on põhjendatud kavandatud garaažiboksi puhul rääkida juurdeehitusest, mitte iseseisvast väikeehitisest. Kohus leiab, et kaebaja väited justkui oleks alustatud ehitise puhul tegemist mitte juurdeehitise, vaid eraldiseisva väikeehtisega, on sisulist olukorda eiravad. Kohus on seisukohal, et kaebajapoolne positsioon garaažiboksi käsitlemisel iseseisva väikeehitisena on vastuolus nii tema tegevuse tegeliku eesmärgiga kui ka faktilise olukorraga ning tuleneb tegelikult soovist mööda hiilida seaduses juurdeehituse püstitamiseks ettenähtud regulatsioonist. Kaebaja tegelikku soovi näitavad kohtu arvates tema poolt juurdeehitise püstitamiseks esitatud taotlused ja ka kaebaja poolt kohtule 10.01.2008 esitatud taotluse tekst (t.l. 116). Oluliseks hindab kohus ka asjaolu, et kaebaja ei ole vaides ettekirjutuse peale toonud ära seisukohti, mis on esitatud 14.09.2007 kohtuni jõudnud seisukohtades ja käsitlevad selle punktis 3 kaebaja täiendavat teavet kavatsusest järgida tuleohutuseeskirju garaažiboksi ehitamisel. Kohus peab siinjuures oluliseks, et kaebaja tunnistab ka ise, et tuleohutuskujaks on ta planeerinud ca 50 cm ja et garaazi on kavas paigaldada suitsuandurid ja ühendada need maja üldise valvesüsteemiga. Kohus leiab, et nende tähtsate kaalutluste esitamine tagantjärgi kohtumenetluse käigus näitab selgelt, et nimetatud asjaolud ei olnud garaažiboksi ehitamise alustamisel ja vaide esitamisel ettekirjutusele kaebajale selged ja on esitatud hiljem tulenevalt kohtuasja õiguslikust analüüsist. See omakorda näitab, et ei ettekirjutuse ega vaideotsuse tegemisel saanud ega pidanudki vastustaja nendest lähtuma. Kohus möönab küll siinkohal, et vastustaja on jätnud oma ettekirjutuses ja vaideotsuses sisuliselt eraldi kajastamata vastuväited kaebaja seisukohale, et tegu on väikeehitise ehitamisega, kuid arvestades asjaolu, et vaideotsuses on vastustaja põhjalikult selgitanud, miks ta on seisukohal, et tegemist on juurdeehitisega, võib nimetatud selgituse lugeda ka sisuliseks vastuseks kaebaja poolt tõstatud garaažiboksi väikeehitusena käsitlemise seisukohale. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kavandatud garaažiboks vastab käesolevas asjas kogutud faktilisi tõendeid ja olukorda ning kaebaja tahet arvestades selgelt rohkem ehitusseaduse § 2 lg 6 ja 7 antud ehitise laiendamise teel rajatava juurdeehitise kui iseseisva väikeehitise tunnustele ja seetõttu puudub alus ettekirjutuse tühistamiseks.
10. Järgnevalt peatub kohus eraldi kaebaja seisukohtadel väikeehitise ja detailplaneeringu seostest ja kohaliku omavalitsuse pädevusel ehitusjärelvalve teostamiseks väikeehitiste püstitamise üle. Kohus on seisukohal, et vale on kaebaja arusaam, et planeerimisseadus ei sätesta piiranguid väikeehitiste püstitamiseks detailplaneeringuga kaetud aladel. Kaebaja vastava väite aluseks olev Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 1 jätab tõesti oma reguleerimisalast välja „üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned…“, kuid nimetatud seadusesäte käsitleb 8 detailplaneeringu koostamise kohustuslikkust, mitte ei välista nimetatud hoonete projekteerimise ja püstitamisega seotud küsimusi detailplaneeringute reguleerimisalast. Seadusandja on PlanS § 9 lg 2 p 2 ja 3 selgelt väljendanud, et detailplaneeringu eesmärkideks on nii krundi ehitusõiguse kui ka krundi hoonestusala määramine. Vastavalt PlanS § 9 lg 4 p 2 määratakse ehitusõigusega ära „hoonete suurim lubatud arv krundil“. Hoone definitsiooni annab

§ 2lg 2, mis käsitleb hoonet ehitisena, millel on katus, siseruum ja välispiire.

Vastavalt seaduse mõttele on ka väikeehitis hoone, mille püstitamisel on seadustes toodud erisused. Kohus peab siinkohal oluliseks märkida, et PlanS ei näe seoses detailplaneeringute sisuga erinorme väikeehitistele. Kohus on erinevalt kaebajast seisukohal, et hoonestusõiguse ulatuse määramisel lubatud hoonete arvu sätestamisel ei tule, kuigi võib, tingimata eraldi välja tuua väikeehitisi. Juhul, kui detailplaneeringus on antud krundil lubatud hoonete arv, hõlmab see kõiki hooneid s.t. ka väikeehitisi. Mõnevõrra erinev halduspraktika siinkohal ei ole aluseks seaduse normide erinevaks õiguslikuks tõlgendamiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et PlanS § 1 lg 2 järgi on planeerimisseaduse eesmärgiks tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. PlanS § 1 lg 3 sätestatakse muuhulgas ruumilise planeerimise demokraatlik iseloom, kui selle üks põhitunnuseid. Eelpooltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhul, kui detailplaneering on koostatud ja kehtestatud õiguspäraselt ning sellega on määratud hoonete arv krundil, puudub ilma detailplaneeringut muutmata õiguslik alus planeeringuga mitte ette nähtud hoonete, kaasa arvatud väikeehitiste, püstitamiseks. Arvestades käesoleva asja asjaolusid ja eelkõige asjaolu, et Xxxxxxxx suhtes kehtiv detailplaneering näeb hoonestusõigusena kinnistule ette ainult ühe hoone (vt. toimiku lisana detailplaneeringu toimiku joonis DP-2A „Vägeva maaüksuse planeerimisjoonis“), on sisuliselt õige ka vastustaja poolt nii 20.03.2007 korralduses kui ettekirjutuses tehtud viide detailplaneeringule, mis määrab krundi ehitusõiguse. Kuigi krundi hoonestusala ei ole täielikult olemasoleva hoonega hõivatud, ei tähenda see, et sellele võiks püstitada täiendavaid väikeehitisi, sest krundile lubatud hoonete arv 1 seda ei võimalda. Kohus on seisukohal, et väikeehitiste püstitamine detailplaneeringuga kaetud aladel väljaspool detailplaneeringuga kindlaksmääratud hoonestusõigust, on ilma detailplaneeringut muutmata ebaseaduslik. Seda argumenti toetab muuhulgas ka detailplaneeringu menetluse demokraatlik iseloom ja avalikkuse huvide kaitsmise vajadus. Juhul kui asuda seisukohale, et detailplaneeringuga kehtestatav ei puuduta väikeehitisi ja neid võib kontrollimatult püstitada, oleks ilmne, et kahjustada võib saada oluline avalik huvi, mille kaitsmises detailplaneeringu menetluses kokku lepiti. Selline avalik huvi võib seisneda muuhulgas näiteks piirkonna arhitektuurilises terviklikkuses (nagu käesoleval juhul vallavalitsuse poolt on väljendatud) aga ka naabrite mitmesugustes õigustes (vaated, päikesevalgus jne.). 18. Kohtumenetluses asus kaebaja positsioonile, et kohalikul omavalitsusel on õigus ehitusjärelvalve korras väikeehitiste ehitamisse sekkuda ainult pärast ehitise valmimist. Kaebaja küll möönab, et ettekirjutuse tegemise õigus on näiteks tuleohutusnõuete puhul, kuid asub seisukohale, et põhimõtteliselt saab väikeehitise lubatavuse kohalt seisukoha võtta alles pärast selle valmimist ja järelikult on vastustaja ettekirjutus juba seetõttu ebaseaduslik. Kohus kaebaja sellist seisukohta ei jaga. Kõigepealt leiab kohus, et põhimõtteliselt on kaebajal õigus selles osas, mis puudutab situatsiooni, kus alla 20 m2 suurune väikeehitis rajatakse detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse piires või PlanS § 4 lg 2 p 1 ettenähtut arvestades ehk alale, kus ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Juhul, kui eksisteerib detailplaneering, selles on määratud maksimaalne hoonete arv, valmis hooneid on sellele vastavalt ja ette ei ole nähtud täiendavat väikeehitiste püstitamise võimalust, ei ole väikeehitise püstitamine 9 seaduslik ehk tegemist on ebaseadusliku ehitamisega. Vastavalt

§ 61

lg 1 p 1 teeb ehitusjärelvalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust. Nimetatud sättest nähtub selgesti, et ka väikeehitise ehitamisel ei määrata ettekirjutuse tegemise ajana mitte ehitise valmimist, vaid sisuliselt ükskõik millist ehituprotsessi etappi, mil järelvalvet teostavale isikule on selge, et detailplaneeringust kinni ei peeta. Kuna käesoleva vaidluse lahendamisel asus kohus asjaolusid kaaludes sarnaselt vastustajaga seisukohale, et tegelikkuses ei olnud tegu mitte väikeehitise, vaid juurdeehitusega, siis on põhjendatud ja õige ka

§ 61lg 1 p 5, kui ettekirjutuse õiguslikule alusele, viitamine vastustaja poolt.

19. Oma põhimõttelt on siinkohal küll õige kaebaja tõlgendus päästeseaduse § 21 lg-le 9, mille kohaselt ei tulene nimetatud sättest nõue, et alla 20 m2 väikeehitiste püstitamisel on vaja eelnevalt saada päästeasutuse nõusolekut ja et nimetatud sätte tõlgendamisest koos Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale estiatavad tuleohutusnõuded“ § 11 lg 4 p 6 ei tulene nõuet, et garaaži ehitamiseks peab olema ehitusluba. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte pole antud juhul asjakohane, kuna ehitusloa nõue soovitud juurdeehituse rajamiseks tuleneb käesoleval juhul põhimõtteliselt

§ 12lg 2 ja § 2 lg 6 punktist 2.

II

1. Kaebaja on palunud kohtult alternatiivselt põhinõudele tuvastada Rae Vallavalitsuse 20.03.2007 korralduse nr 453 õigusvastasus põhjendas seda võimaliku kahjunõude esitamisega hilisemalt. Vastava nõude esitamine on lubatud HKMS § 6 lg 3 p 1 alusel ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et üheks õigustuseks taolise nõude esitamisel võib olla hilisem võimalik kahjunõude esitamine.
2. Kaebaja põhjendab seda nõuet eelkõige asjaoludega, et korraldus on motiveerimata, vald ei ole järginud uurimisprintsiipi jättes kaasamata kaasomanikud ja välja selgitamata parkimisprobleemi ulatuse ning on rikkunud head haldustava jättes kaebajale selgitamata, mida peaks tegema probleemi lahedamiseks. Kohus käsitleb kaebaja väiteid järgnevalt ükshaaval.
3. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus on motiveerimata ja vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust piisavalt hoolikalt. Kohus leiab, et nimetatud korraldus on piisavalt motiveeritud – selles on esile toodud vastustaja kaalutlused ning nende aluseks olevad dokumendid ning kaalutud kaebaja erahuvi saada endale täiendav garaažiboks võrrelduna avalikkuse huviga hoida ja säilitada Ülemiste elamurajoon niisugusena nagu ta ruumiliselt terviklikult projekteeriti ning detailplaneeringu kehtestamisega avalikkusega kokku lepiti. Kohus nõustub siinkohal küll põhimõtteliselt kaebaja kohtumenetluses väljendatud seisukohaga, et detailplaneering ei ole igavene dokument ja et inimeste huvidele tuleb võimaluse korral vastu tulla, kuid leiab, et vastutuleku küsimuse põhimõtteline lahendamine on kohaliku omavalitsuse, mitte kohtu pädevuses. Tänases majandussituatsioonis ja eriti arvestades, et paljud uuselamurajoonid on terviklikult planeeritud ja valmis ehitatud nende tegelike elanike (hilisemad ehitiste ostjad) soove ja vajadusi arvestamata, on normaalne ja põhjendatud, et elanike tekkivatesse vajadustesse tuleb planeeringu kehtestajal suhtuda suure tähelepanuga ja võimalusel nendele vastu tulla. Üheks selliseks vastutulekuks on kaheldamatult seaduslike väikeehitiste ja juurdeehitiste lubamine ja võimaldamine. Käesoleva kohtuvaidluse käigus on nimetatud teema üles tõusetunud seoses väidetavate väikeehitiste lubamisega nii naaberkruntidel kui ka xxxxxxxxx kinnistul endal. Kohus leiab siinkohal, et 10 käesoleval juhul ei ole kaebaja poolt sisuliselt ebavõrdsele kohtlemisele viitavad väited asjakohased. Nimelt on kõigi tõenditena esitatud ehitiste puhul tegemist mitte tänava ääres, vaid maja tagaküljel asuvate ehitistega. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et need on rajatud vastavalt vastustaja väidetele ühtse projektlahenduse käigus ja vastustaja ei käsitle neid mitte väikeehitisena, vaid panipaikadena, mis esindavad ennekõike kategooriat, kuhu kuuluvad eelkõige omaotstarbelised laste mängumajad, koerakuudid, liivakastid, laste mänguväljakud jne. (t.l. 119). Kuna selline tõlgendus on võimalik arvestades nende panipaikade väikest suurust ja vastustaja on selgitanud, et ka kaebajal on võimalik soovi korral vastav panipaik ehitada, siis ei näe kohus antud juhul vastustaja tegevuses ei seadusrikkumist ega võimalikku ebavõrdset kohtlemist.
4. Kaebaja on ühe peamise probleemina oma taotluse esitamisel ja käesoleva vaidluse lahendamisel tõstatanud parkimisküsimuse halva lahendamise krundil. Samas on nähtuvalt kaebaja enda taotluse täiendusest (t.l. 13) garaaž talle eelkõige vajalik pealt lahtise võistlusauto ja selle vedamiseks kasutatava treieleri turvaliseks hoidmiseks. Kohus on seisukohal, et siinkohal on õige vastustaja seisukoht, kaebaja oli või pidi olema elamuboksi ostmisel teadlik, et selline vajadus tal on ja ei saanud eeldada, et ta saab igal juhul garaažiboksi ehitada. Seega võttis kohtu arvates kaebaja endale ise vastava õigusliku riski ja ei saa tugineda omandiõiguse vaba teostamise õigusega seostuvale õiguspärasele ootusele oma omandi kasutamiseks. Kaebaja pidi olema teadlik, et juurdeehitamisega seotud küsimuste otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja viimasel on väga laialdane diskretsioon ja kohustus arvestada avalikkuse huve nimetatud küsimuse lahendamisel. Kohus leiab, st vastustaja on oma diskretsiooni teostanud õiguspäraselt, esitatud kaalutlused vajadusest säilitada elamuala arhitektuuriline terviklikkus ja vajadus tagada ehitamise seaduslikkus vallas on lubatavad, asjakohased ning põhjendatud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja viited tema parkimisala väljaehitamata jätmise kohta võivad küll õiged olla, kuid selle probleemi lahendamiseks on tal võimalik esitada tsiviilhagi arendaja vastu või selle aluse puudumisel ise detailplaneeringuga ettenähtud parkimisala vastavalt detailplaneeringus toodule valmis ehitada.
5. Kohus leiab samuti, et põhjendamata on kaebaja seisukoht, et vastustaja on jätnud menetlusse kaasamata teised Xxxxxxxx boksiomanikud ja arvestamata nende nõusoleku. Kohus leiab, et vastustaja on korralduses oma kaalutluse alusena toonud välja palju laiema avaliku huvi, kui ainult Xxxxxxxx elanike huvi ja seetõttu ei olnud teiste korteriomandite omanike menetlusse kaasamisel asja õigeks lahendamiseks olulist tähtsust. Lisaks juhib kohus siinkohal tähelepanu asjaolule, et Xxxxxxxx kinnistu kaasomanike nõusolek oli antud kohtule esitatud dokumentidest (nõusolek ja eskiis t.l. 10, 11) nähtuvalt juurdeehituse tegemiseks, mitte eraldiseisva väikeehitise püstitamiseks. Seega puudus kaebajal väikeeehitise püsttamiseks kaasomanike nõusolek.
6. Lõpuks võtab kohus seisukoha kaebaja väidete suhtes, et vastustaja on oma 07.01.2008 vastruses kaebaja 03.12.2007 taotlusele eiranud Xxxxxxxx projekti autori seisukohti garaaži põhimõttelise ehitamise võimalikkuse kohta ja seetõttu põhjendamatult projekteerimistingimuste väljastamisest keeldunud. Kõigepealt märgib kohus, et kaebaja käsitleb M. V. 4.01.2008 Rae Vallavalitsusele antud seisukohta (t.l. 120) ebatäpselt. Nimetatud seisukoha esimeses osas seletab M. V. põhimõtteliselt tingimusi ühisomandis olevale kinnistule täiendavate mõtteliste osade planeerimiseks. Kaebaja on neid väiteid ekslikult käsitlenud põhimõttelise nõusolekuna tema taotluse suhtes. Oma seisukoha sisulises osas väljendab M. V. erinevalt kaebaja väidetest arvamust, et „…üksikute täiendavate ehitiste ja/või juurdeehitiste rajamine tänavapoolsele küljele ei ole vastuvõetav, kuna see rikub 11 olemasoleva hoonestuse rütmi ja tundub selliselt üksiku ja juhuslikuna.“. M. V. ei välista oma seisukohas hoovi poole juurdeehitise tegemist, kuid seab selle tingimuseks ühtse projekti. Tänases kontekstis tähendab see tulenevalt reaalsest olukorrast krundil sisuliselt teiste püsitatud panipaikadega sarnase panipaiga loomise õiguse andmist kaebajale ja sellest ei ole vastustaja keelanud.
7. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et puuduvad alused kaebaja alternatiivse nõude rahuldamiseks ja jätab selle rahuldamata.
8. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul ei ole vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Daimar Liiv Kohtunik 12