s ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud
s, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise
(edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete
l võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise
kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise
kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud
s teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. Tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused 22.08.
ldusi koosseisu kohta ja muid dokumente, millele oleksid kantud Jaak Raudsepa ametinimetused. Jaak Raudsepp on tööraamatu kannete kohaselt töötanud käsielekterkeevitajana Tartu Mööblikombinaadis, gaasielektrikeevitajana Tartu Autobussi-ja Taksopargis ja elektergaaskeevitajana AS-is Tartu REV, kuid eelnimetatud tööandjate juures töötamine ei anna 4 summaarselt kokku soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikku pensioniõiguslikku staaži 12 aastat ja kuus kuud. SVPS-iga ja RPKS-iga ei ole ette nähtud erandeid pensionistaaži tõendamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Soodustingimustel vanaduspensionide määramisel peab täpselt juhinduma loetelus nr 2 toodud ametikohtade nimetustest. Kohtu põhjendused ja otsus Jaak Raudsepp palus kohtul tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 23.06.1986 kuni 11.10.1996 Jõgeva rajooni Lembitu kolhoosis ja Voore Põllumajandusühistus käsielekterkeevitajana ja käsi gaasikeevitajana täistööajaga. Kuna kaebaja soovib tõendada oma subjektiivset õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, on tal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku fakti (avalikõigusliku suhte) kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise
(edaspidi kord) § 28 sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.
kohaselt esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina üldjuhul tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete
l võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta.
kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist.
kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kaebuse esitaja tööraamatu kannete 7-10 järgi töötas ta perioodil 23.06.1986 kuni 11.10.1996 Jõgeva rajooni „Lembitu“ kolhoosis ning Voore põllumajandusühistus keevitajana. 23.06.1986 kuni 02.02.1997 mitte kolhoosi liikmena ning alates 02.02.1997 kolhoosi liikmena. Tööraamatu kandest nr 10 nähtuvalt on „Lembitu“ kolhoosi reorganiseerimise tõttu tööandjal uus nimetus Voore põllumajandusühistu. Kande nr 11 järgi on Jaak Raudseppa tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel (tl 3-6).
kohaselt esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina üldjuhul tööraamat. Tööraamatust nähtuvalt on Jaak Raudsepale Tartu Mööblikombinaadis 14.05.1977 omistatud käsi elektrikeevitaja 5.kategooria koos vastavale tööle määramisega. Nagu eelnevalt märgitud on Jaak Raudsepp tööraamatu kande 7 järgi võetud „Lembitu“ kolhoosi tööle keevitajana, kandeid selle kohta, et Jaak Raudsepp oleks vahetanud kutseala või et teda oleks teisele tööle ümber paigutatud tööraamatust vaadeldava perioodi kohta ei nähtu. Tööraamatu ülejäänud kanded ajavahemiku 23.06.1986 kuni 11.10.1996 kohta näitavad üksnes seda, et 5 Raudsepp astus kolhoosi liikmeks ning seda, et 12.03.1993 muutus tööandja nimetus. Seega on kohtu veendumusel dokumentaalselt tõendatud, et Jaak Raudsepp töötas ajavahemikul 23.06.1986 kuni 11.10.1996 Jõgeva rajooni Lembitu kolhoosis ning Voore põllumajandusühistus keevitajana. Kohus lähtub antud juhul tööraamatu kannetest ning jätab tähelepanuta Voore Põllumajandusühistu poolt 30.05.1994 vormistatud töölepingu, milles on märgitud, et töötaja asub tööle 23.05.1986 (Voore Põllumajandusühistut ei olnud sel ajal veel olemaski) põllumajandusmehhanisaatorina. Tema töö sisuks on märgitud mitmesugused tööd, sealhulgas ka põllumajandustehnika remont ( tl 66-67). Miks on töölepingusse märgitud, et Jaak Raudsepp asus tööle „põllumajandusmehhanisaatorina“ ei osanud seletada ei avaldaja ise ega ka tunnistajad. Tunnistajate Gennadi Daškovi ning Toomas Abeli ütluste ning avaldaja Jaak Raudsepa enda seletuse kohaselt töötas Jaak Raudsepp nii Lembitu kolhoosis kui Voore Põllumajandusühistus kogu aeg keevitajana, keevitajana tegi Jaak Raudsepp tööd just põllumajandustehnika remontimisel. Jaak Raudsepp töötas keevitajana kolhoosi remonditöökojas, kus remonditi põllumajandustehnikat, ja ka põllul, kui põllumajandustehnika vajas remonti välitingimustes kohapeal. Kohus on seisukohal, et Jaak Raudsepp töötas keevitajana täistööajaga. Seda kinnitavad Jõgeva Maaarhiivi poolt kohtule esitatud töötasulehed, millelt nähtub ka töötatud inimpäevade ja inimtundide arv (tl 27-48), kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused ning avaldaja enese seletus. Sotsiaalkindlustusameti esindaja nõustus kohtuistungil, et töötasulehtede pinnalt võib öelda, et põhiliselt oli täistööaeg( tl 91). Põhjendatud on kaasatud isiku seisukoht, et soodustingimustel vanaduspensionide määramisel tuleb täpselt juhinduda loetelus nr 2 toodud ametikohtade nimetustest. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (loetelu nr 2) XX peatüki „Ühiskutsed“ järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus: 1) käsielekterkeevitajal (kood nr 19906); 2) gaaskeevitajal (kood nr 11620); 3) elekter-ja gaaskeevitajal (kood nr 19756), kes lõikab ja keevitab käsitsi ja poolautomaatmasinal või automaatmasinal, kasutades vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid. 4) automaat-ja poolautomaat–elekterkeevitajal (kood nr 19905), kes keevitab süsihappegaasi keskkonnas, kasutades vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid räbusteid. Jaak Raudsepale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži arvestamisel on probleemiks see, et tema ametinimetus on tööraamatus märgitud üldsõnaliselt - keevitaja. Jõgeva Maaarhiivi teatel puuduvad Lembitu kolhoosi ja Voore Põllumajandusühistu arhiivifondis keevitajate ametijuhendid ja dokumendid, mis kajastaksid personaalselt Jaak Raudsepa töötasustamist, tööpäeva iseloomu või täistööajaga käsitsi elekter-gaasikeevitamist (tl 26). Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise
kohaselt, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. 6 Jaak Raudsepp ongi pöördunud kohtusse taotlusega, et kohus tuvastaks asjaolu, et ta töötas Lembitu kolhoosis ja Voore Põllumajandusühistus käsielekterkeevitajana ning gaaskeevitajana, kelle töö toimus samuti käsitsi. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud
s teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. HKMS § 16 lg 3 kohaselt ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Poolte kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi. Kohus kuulas käesolevas asjas tunnistajatena üle Toomas Abeli ja Gennadi Daškovi. Tööraamatu kannete järgi töötas Toomas Abel Lembitu kolhoosis alates 01.08.1984 mehaanikuna. Vahepeal teenis kaks aastat Nõukogude armees ning jätkas tööd Lembitu kolhoosis mehaanikuna 27.07.1987. Lembitu kolhoosi reorganiseerimise tõttu on alates 12.03.1993 tööandja nimetuseks Voore Põllumajandusühistu. Tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel 11.10.1996 (tl 83). Toomas Abeli ütluste kohaselt oli ta keskastme spetsialist, kelle tööks oli remonditööde koordineerimine remonditöökojas. Ta töötas koos Jaak Raudsepaga ühes remonditöökojas. Remonditöökoda oli üks suur töökoda, kus oli nii traktori- kui automajand. Jaak Raudsepp käis traktori- ja automajandi vahet, olenevalt sellest, kus vaja oli. Jaak Raudsepp tegi keevitustöid, töötas käsielektri-gaasikeevitajana. Kolhoosil sel ajal olid keevitustrafod. Keevitustrafo tootis voolu, keevitaja käsitsi keevitas elektroodiga, oli ka gaasikeevituse võimalus. Jaak Raudsepp töötas nii gaasikeevitusega ja elektrikeevitusega. Töö oli käsitsi. Automaatkeevitusi ei olnud. Neid võis olla ainult näidismajandites. Tunnistaja andmetel ei olnud sel ajal põllumajandusettevõtetes kuskil automaatkeevitust. Jaak Raudsepp keevitas talvel automajandi poole peal autobusside keresid, suviti olid põllutööd, keevitas kombaine ja muid põllumajandusmasinaid. Peale Jaak Raudsepa oli veel üks alaline keevitaja. Kolhoos reorganiseeriti Voore Põllumajandusühistuks, remonditöökoda läks üle, töö iseloom jätkus samamoodi. Töömaht mingil määral vähenes, aga tööd jätkus. Oli isegi selline aeg, kus keevitajatest oli puudus, siis Kreenholmist käisid šefid abiks, tehnika oli vana ja vajas remonti, seetõttu oli vaja rohkem keevitajad ( tl 93). Tööraamatu kannete järgi asus Gennadi Daškov Lembitu kolhoosi tööle 02.01.1982.a. töökoja juhatajana. Lembitu kolhoosi reorganiseerimise tõttu on alates 12.03.1993 tööandja nimetuseks Voore Põllumajandusühistu. Tööleping Voore Põllumajandusühistuga lõpetatud 15.02.2000.a. (tl 88-89). Gennadi Daškovi ütluste kohaselt suunati teda 1982 aastast töökojajuhatajaks Lembitu kolhoosi. Jaak Raudsepp otseselt tema alluvuses ei olnud, töötas samas majas. Gennadi Daškov töötab praegu ise remonditöökojas keevitajana. Töökojas ei olnud automaate (midagi automaatset) ja ei ole seniajani. Lembitu kolhoos oli üks suuremaid majandeid Jõgeva rajoonis, masinapark oli hästi suur, suhteliselt vana, see tähendab väga palju oli remonditööd, mis seisnes keevitamises. Keevitamise tööd oli vahel isegi rohkem kui 7 tundi, õhtuni välja, valved olid väga pikad, sest 7 vanad masinad lagunesid. Vahepeal toodi Narvast šeffe juurde, muidu oli 3-4 keevitajat pidevalt, olenes perioodist. Remonditööd käisid ka talvel. Mingit automaatikat kuskil ei olnud, põllumajanduses seda ei olnud. Vana tehnikat saabki ainult käsitsi keevitada. Põllutöömasina puhul ei ole teisti võimalik. See, et tööraamatusse kirjutati keevitaja, oli loomulik. Tunnistaja ei oska selgitada, miks Voore Põllumajandusühistu ja Jaak Raudsepa vahelises töölepingus on kirjas põllumajandusmehhanisaator. See, et tuleb hoida kokku kütte- ja määrdeaineid – see oli üldnõue kõigile, kokkuhoid võis olla päevakorras (tl 94). Kohtu veendumusel on tõendatud, et Lembitu kolhoosi ja Voore Põllumajandusühistu remonditöökojas toimus keevitustööde tegemine käsitsi. Jaak Raudsepp töötas keevitajana ja tegi oma tööd käsitsi käsielekterkeevitajana ning gaaskeevitajana. Seda kinnitavad tunnistajate ütlused ning ka avaldaja Jaak Raudsepa enese poolt kohtule antud seletus. Hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, loeb kohus tuvastatuks, et Jaak Raudsepp (isikukood 35007012735) töötas ajavahemikul 23.06.1986 kuni 11.10.1996 täistööajaga Jõgeva rajooni Lembitu kolhoosis ja Voore Põllumajandusühistus käsielekterkeevitajana (kood19906) ning gaaskeevitajana (kood11620). Kohtu veendumuse kohaselt on võimalik arvata eelnimetatud periood soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Mai Saunanen kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.