KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2642 H

§ 33

lg 1 annab igaühele õiguse taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi, siis olles HMS suhtes erinorm, ei tee

§ 33

lg 1 vahet, kas menetluse uuendamist taotlejal on võimalik viidata mõnele HMS § 44 lg-s 1 toodud alusele või mitte. Õigus nõuda menetluse uuendamist antakse kõigile, kes suudavad väita, et nende õigusi on mõne haldusaktiga rikutud. Seega ei ole korraldus nr 856 iseenesest õiguspärane ja õiguspärane ei ole ka halduskohtu määrus menetluse lõpetamise kohta. 5. Tallinna Halduskohtu 18.06.2008 otsusega rahuldati AS Pärna kaebus, tühistati Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2007 korraldus nr 856 „Haldusmenetluse uuendamisest 21.08.2006 korralduse nr 722 „Ettekirjutus Supeluse 22 omavolilise ehitise likvideerimiseks“ asjas“ ning tehti Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks lammutamisettekirjutuse nr 722 asjas. Sõltumata sellest, et kaebaja tugines menetluse uuendamise taotlemisel HMS §-le 44, on tegemist taotlusega teha muudatusi kohaliku omavalitsuse haldusaktis

§ 33

lg 1 alusel.

§ 33

lg 1 puhul on tegemist erinormiga HMS § 44 suhtes, mis kohustab kohalikku omavalitsust tähtajatult menetlust alati uuendama ehk kehtetuks tunnistamise taotlust sisuliselt läbi vaatama, kui seda taotleb isik, kelle õigusi varasem haldusakt rikub. Kuna lammutamisettekirjutus on kohaliku omavalitsuse haldusakt, oli linnavalitsusel

§ 33

lgst 1 tulenev kohustus taotlused lahendada, menetluse uuendamisest keeldumisega jättis linnavalitsus selle ülesande täitmata. Küsimus, kas AS Pärna taotlus rahuldada või mitte, tuleb lahendada haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivate sätete kohaselt, so HMS §-de 64-67 alusel. Menetluse uuendamise kohustus pidi vastustajale olema äratuntav, sest analoogses haldusasjas Harry E. Lasn vs Pärnu Linnavalitsus (asi nr 3-135/2002 - 2-3/46/2005) oli kaebaja samuti esitanud menetluse taastamise taotluse HMS §-le 44 tuginedes, mille aga linnavalitsus sarnaselt käesoleva asjaga jättis rahuldamata viitega haldusmenetluse uuendamise aluseks olevate asjaolude puudumisele. See lahend tühistati Tallinna Ringkonnakohtu poolt, kes märkis: „Sõltumata sellest, kas käesoleval juhul olid olemas HMS § 44 lg-s 1 märgitud alused haldusmenetluse uuendamiseks või mitte, pole vaidlustatud korraldus nr 898 õiguspärane ja tuleb tühistada järgmisel põhjusel. Kuna korraldus nr 564-p on kohaliku omavalitsuse haldusakt, oli linnavalitsusel

§ 33lõikest 1 tulenev kohustus taotlused lahendada.“ 4

§ 33

lg 1 on erinorm HMS § 44 suhtes, kuid sellest ei tulene Pärnu Linnavalitsusele kohustus alati uuendada haldusmenetlus vastavasisulise taotluse kättesaamisel. Riigikohtu praktika kohustab sisuliselt läbi vaatama uuendamise taotluse, mitte korraldust, mille asjas menetlemise uuendamist taotletakse. Uuendamistaotluse sisuks on kitsalt see, kas on uuendamise alus ja vajadus. Menetlus uuendatakse siis, kui õigusakt riivab õigusvastaselt taotleja õigusi. Vastustaja tegutses vastavalt Riigikohtu praktikale. Esmalt otsustati taotluse saamisel lammutamisettekirjutuse õiguspärasuse üle, leides, et lammutamisettekirjutus on õiguspärane. Sellise otsustusega oli välistatud

§ 33lg 1 kohaldamine.

Õiguspärane lammutamisettekirjutus küll riivab AS Pärna õigusi, kuid ei riku neid.

§ 33

lg 1 tegelik sisu on selles, et anda kohalikule omavalitsusele võimalus otsustada taotluse põhjendatuse üle, tuvastades, kas õigusakt kitsendab seadusevastaselt taotleja õigusi või mitte. Kui kohalik omavalitsus on tuvastanud taotleja õiguste õigusvastase riive fakti, peab ta järgmise sammuna võtma vastu otsuse haldusmenetluse uuendamiseks, et kõrvaldada õigusvastasus. Olukorras, kus

§ 33

lg 1 kohaldumine oli välistatud lammutamisettekirjutuse õiguspärasuse tõttu, tuli kontrollida HMS § 44 lg 1 kohaldumist. Lammutamisettekirjutust õiguspäraseks hinnates pidi Pärnu Linnavalitsus hindama, kas esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud õiguspärase haldusakti osas menetluse uuendamise alused. Vastustaja leidis, et ei esine ning vastav seisukoht on korralduses põhjalikult motiveeritud. Antud küsimuses ei ole kohus aga seisukohta võtnud, kuivõrd leidis, et

§ 33lg 1 diskretsiooniõigust ei anna.

Käesolevas asjas ei ole kohus kontrollinud, kas vastustaja poolt diskretsiooni teostamine oli kooskõlas seadusega või mitte. Selle asemel tegi kohus ettekirjutuse haldusmenetluse uuendamiseks. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Käesoleva juhtumi asjaolud eeldasid diskretsiooniotsuse vastuvõtmist Pärnu Linnavalitsuse poolt, mistõttu ei saaks taotluse suhtes vastuvõtmisele kuuluv otsus olla kohtule selge. Kui kohus jõudis järeldusele, et AS Pärna taotlust ei ole sisuliselt menetletud, siis menetlusõiguslikult pidi ta kohustama Pärnu Linnavalitsust menetlema AS Pärna taotlus sisuliselt, mitte aga tegema ettekirjutuse haldusmenetluse uuendamiseks lammutamisettekirjutuse asjas. 7. AS Pärna palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 33

lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Riigikohtu lahendite kohaselt ei anna nimetatud säte kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb organil igal juhul läbi vaadata. Haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus tuleb lahendada haldusorgani diskretsiooniõiguse põhjal. On ilmne, et kui isik väidab vastavas taotluses mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse esinemist, tuleb PS § 46 ja

§ 33lg 1 mõtte kohaselt taotlus haldusmenetluse uuendamiseks rahuldada tingimusteta ning 5

§ 33

lg 1 sätestab: „Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.“ Ringkonnakohus nõustub vastustaja tõlgendusega, mille kohaselt sätestab eeltoodud norm isiku õiguse nõuda haldusakti muutmist või tühistamist vaid juhul, kui haldusakt rikub tema õigusi õigusvastaselt. Antud juhul ei saa vaidlust olla selles, et linnavalitsuse 21.08.2006 korraldus nr 722, mille osas menetluse uuendamist taotletakse, on õiguspärane. Nimelt on haldusasjas 3-06-1858 teostatud selle haldusakti õiguspärasuse üle kohtulikku kontrolli ning 02.08.2007 jõustunud kohtuotsusega on AS Pärna vastavasisuline kaebus jäetud rahuldamata. Riigikohus ei ole 03.09.2008 menetlusse võtnud kohtuotsusele esitatud teistmisavaldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 33lg 1 käesolevas vaidluses asjakohaseks normiks.

Järelikult tuleb menetluse uuendamise küsimuses lähtuda eelkõige HMS §-st 44. 9. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-36-04 selgitanud, millistel alustel ja eeldustel toimub menetluse uuendamine:

1. a)isikul on õigus taotleda menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 aluse olemasolul ning haldusorganil on sellisel juhul kohustus menetlus uuendada;
2. b)isikul on tulenevalt PS §-st 46 õigus taotleda haldusorganilt menetluse uuendamist ka HMS § 44 lg 1 nimetamata alustel, kuid sellist taotlust tuleb käsitleda avalduse või märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel, millele tuleb vastata ning selgitada, et HMS § 44 lg 1 nimetamata aluse puudumisel menetlust ei uuendata ning haldusakti kehtetuks ei tunnistata;
3. c)kui haldusorgan leiab, et eelnimetatud avalduses on välja toodud olulisi asjaolusid, mis võiksid tingida haldusakti kehtetuks tunnistamise, uuendab ta menetluse omal initsiatiivil; d)

§ 33

lg 1 on erinormiks, mis ei anna kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigust, kas vaadata taotlus sisuliselt läbi või mitte. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud lahendist ning ka Riigikohtu teistest lahenditest, kus käsitletakse menetluse uuendamist läbi

§ 33

lg 1 (3-3-1-49-99 ja 3-3-1-51-02), ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus taotluse saamisel menetlust automaatselt uuendada. Kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusõigus vaid küsimuses, kas menetluse uuendamise taotlus sisuliselt läbi vaadata. Kui taotluse läbivaatamisel tuvastatakse, et haldusakt on õiguspärane, ei kohusta

§ 33

lg 1 kohalikku omavalitsust haldusakti avaldaja uute vastuväidete valguses hindama, vaid rakendub käesoleva otsus punkti 9 alapunktides a, b ja c kirjeldatu. Haldusasja 3-3-1-51-02 punktis 21 märkis Riigikohus, et kui omavalitsus keeldub muutmistaotlust rahuldamast põhjusel, et haldusakt ei ole õigusvastane, on isikul õigus vaidlustada see keeldumine halduskohtus. 10. Käesoleval juhul pöördus kaebaja 24.10.2007 kohaliku omavalitsuse poole taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks seoses 21.08.2006 antud korraldusega nr 722. Nagu 6

§ 33

lg-st 1 tulenev kohustus menetlus uuendada, ta on kontrollinud, kas esineb mõni HMS § 44 lg 1 nimetatud eeldus menetluse uuendamiseks. Seega on vastustaja kaebaja 24.10.2007 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning põhjendamatu on halduskohtu otsus, millega kohustati vastustajat

§ 33lg-le 1 tuginedes menetlust uuendama.

Vastava kohustamisotsuse oleks halduskohus saanud teha üksnes juhul, kui ta oleks tuvastanud, et esineb HMS § 44 lg 1 nimetatud alus menetluse uuendamiseks. Vastavat asjaolu ei ole halduskohus aga üldse kontrollinud.

1. Kohus peab andma seega hinnangu, kas haldusorgan on õigesti leidnud, et 24.10.2007 taotluses pole välja toodud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluse uuendamise vastavalt HMS § 44 p-le
2. Ringkonnakohus nõustub haldusorganiga, et sellised asjaolud puuduvad. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Küsimused, et korraldus nr 722 ei sisalda lammutamise viisi ja tingimusi, et see ei vasta PlanS ja EhS tingimustele, et detailplaneeringu menetluses soovitakse ebaseaduslikku juurdeehitust seadustada, ei saanud uudsetena tõusetuda aasta pärast lammutamisettekirjutuse tegemist. Nimetatud küsimused pidid kaebajale olema teada juba korralduse nr 722 saamisel. Tegemist on korralduse nr 722 õiguspärasuse küsimusega, mitte aga uute asjaoluga, mida kaebaja ei võinud varem teada. Samasisulised vastuväited oleks kaebaja saanud korraldusele nr 722 esitada ka haldusasja 3-06-1858 menetluses. Insener V. Malduri poolt 24.10.2007 antud seisukohas on toodud järeldused: lammutmisega kaoks I osa hoone kolmanda korruse kagupoolne sein ning juurdepääs hoone I osa kolmandale korrusele; lammutamise tulemusena jääks arhitektuursest lahendusest järgi arhitektuurne monstrum, II osa kolmanda korruse lammutamine tingib rea konstruktsioonide purunemise hoone ülejäänud osas hoone vundamendi vajumisest tekkinud muutuste tõttu; vundamendi vajumisel katkeksid horisontaalsed torustikud, juhtmed, katus ja põrand, hävineksid tehnovõrgud; lammutamine tooks kaasa I osa 1/5 katuse lammutamise, mis tingiks I osa katuse projekti arhitektuurse ja konstruktiivse osa kasutuskõlbmatuse, samuti koormuste muutuse hoone I osale. Vastustaja hindas korralduses nr 856 nimetatud seisukohti ning muuhulgas arvestades, et V. Maldur oli Supeluse 22 hoone ehitamisel omanikujärelevalve teostajaks, leidis, et tegemist ei saa olla uute asjaoludega, mis said kaebajale teatavaks alles 24.10.
3. Täiendavalt lasi vastustaja V. Malduri väiteid ka sisuliselt hinnata OÜ Geoengineering poolt, kes V. Malduri järeldused ümber lükanud. Kaebaja tähelepanu juhiti sellele, et tal on võimalik oma ehitustehnilised probleemid lahendada pädevalt isikult lammutamisprojekti tellides ning lammutmisettekirjutust vabatahtlikult täites. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on kaebaja menetluse uuendamise taotluse ettenähtud piirides läbi vaadanud. Ringkonnakohus nõustub, et taotlusest ja sellele lisatud inseneri 7