KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-228

) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel tasuma parkimise viivistasu summas 480 krooni, põhjendusega, et sõiduauto BMW, registreerimismärgiga xxx xxx, oli pargitud parkimistasu maksmata tasulisel parkimisalal, aadressil Xxxxxxxx xx. Tallinna Transpordiameti 17.10.2007 teatisega jäeti sõiduki vastutava kasutaja Marika Potisepa vaidlustus viivistasu otsuse peale rahuldamata. 3-07-2286

1. M. Potisepp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 09.10.2007 viivistasu otsuse nr 211020 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Viivistasu otsuse koostamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja märkis mobiilse parkimise alustamise sõnumisse ekslikult vale sõiduauto registreerimisnumbri (xxx xxx asemel xxx xxx). Tegelikult on kaebaja tasunud parkimise eest parkimistasu 27 krooni. Parkimise alustamise sõnumi saatmine 1 minut ja 49 sekundit pärast viivistasu otsuse koostamist oli tingitud asjaolust, et kaebaja valis esialgu sõnumi saatmisel vale numbri. Pärast sõiduauto juurde tagasijõudmist ja viivistasu otsuse leidmist helistas ta Tallinna Transpordiametisse ning talle selgitati, et sellisel juhul on võimalik viivistasu otsus tühistada. Kaebaja sellekohane taotlus jäeti Tallinna Transpordiametis aga rahuldamata.
2. AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Sõiduauto BMW, registreerimismärgiga xxx xxx, oli 09.10.2007 kl 8.44 pargitud kesklinna tasulises parkimistsoonis ilma parkimistasu maksmata. Parkimistasu maksmise saab parkimiskontrolör kindlaks teha vaid parkimiskella või parkimise õigust tõendava dokumendi alusel, samuti mobiilse parkimise andmete alusel. Mobiilse parkimise andmete alusel saab tuvastada konkreetse sõiduauto eest parkimise tasumise, kui juht on sisestanud parkimise alustamise sõnumisse sõiduauto registreerimismärgi. Käesoleval juhul ei olnud sõiduauto registreerimismärki xxx xxx parkimise alustamise sõnumisse sisestatud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada parkimistasu maksmine sõiduauto, registreerimismärgiga xxx xxx, eest. 2) Selleks, et parkimiskontrolöridel oleks efektiivselt võimalik parkimist kontrollida, on

§ 501

lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 9.1.4 võimaldanud parkimiskontrolöridel määrata viivistasu ka juhul, kui isikul on olemas parkimise õigust tõendav dokument, kuid see ei ole paigaldatud esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Järelikult tuleb

§ 502

tõlgendada selliselt, et viivistasu otsus on õiguspärane, kui parkimistasu on mobiilselt makstud, kuid seda ei ole nõutud viisil parkimise eest tasumist kontrollivale ametnikule teatavaks tehtud. 3) Kaebaja tasus parkimise eest 09.10.2007 kl 8.46.01, parkimise eest tasumist kontrolliti kl 8.44.12 ja viivistasu otsus koostati kl 8.44.17. Seega isegi juhul, kui uskuda kaebaja väidet eksituse tõttu vale registreerimismärgi sisestamisest, ei olnud parkimise kontrollimise hetkeks ega vahetult pärast parkimise alustamist parkimistasu makstud.

§ 501

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. 4. Tallinna Halduskohtu 21.01.2008 otsusega kaebus rahuldati ja tühistati AS Ühisteenused 09.10.2007 viivistasu otsus nr 211020 järgmistel põhjendustel: 1) Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on 09.10.2007 tasunud mobiiltelefoni teel sõiduauto, registreerimismärgiga xxx xxx, parkimise eest ajavahemikul kl 8.46-10.46 kokku summas 27 krooni. Seega on tasutud summa, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. Vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Viivistasu otsus on koostatud sõiduautole registreerimismärgiga xxx xxx. Arvestades parkimistasu maksmise ja viivistasu otsuse koostamise aega, samuti sõiduauto registreerimismärgi numbrikombinatsiooni (xxx xxx) ja ekslikult sisestatud numbrikombinatsiooni (xxx xxx) ning parkimistsooni (kesklinn) kattuvust, on ilmne, et kaebaja tasus tegelikult sõiduauto xxx xxx parkimise eest. Seega on tõendatud kaebaja väide, et ta tasus registreerimisnumbrit xxx xxx kandva sõiduauto parkimise eest 09.10.2007 ekslikult, märkides sõiduki registreerimismärgis sisalduva numbrikombinatsiooni xxx asemel xxx. 2

§ 501

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Arvestades linnatranspordi teenindaja toiminguid parkimise kontrollimisel, samuti võimalikke ebatäpsusi erinevate kellade (linnatranspordi teenindaja kell ja mobiilside operaatori kellaaeg) näitude vahel, mahub kaheminutiline ajavahe „vahetult pärast parkimist“ määratlemata õigusmõiste alla

§ 501lg 4 tähenduses.

3) Vastavalt

§ 502

lg-le 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§ 501lg-s 41 sätestatule.

Nimetatud säte ei võimalda määrata isikule viivistasu olukorras, kus isik on tasunud parkimise eest mobiiltelefoni teel ebakorrektselt. Viivistasu on avalik-õiguslik rahaline kohustus põhiseaduse § 113 mõttes ning alused selle määramiseks peavad olema seaduses selgelt sätestatud. Lisaks pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmisele on haldusakti formaalseks õiguspärasuseks vaja arvestada õigusselguse põhimõttega. Eriti oluline on õigusselguse põhimõtte järgimine isikutele kohustusi panevate või nende põhiõigusi piiravate seadusesätete puhul.

§ 502

ei sisalda õigust määrata viivistasu siis, kui mobiilne parkimine on ebakorrektselt vormistatud. Ei saa pidada lubatuks olukorda, kus vastustaja paneb isikutele rahalisi kohustusi analoogia alusel. Seega on vaidlustatud viivistasu otsus formaalselt õigusvastane. 4) Põhimõtteliselt on õige, et parkimistasu saab lugeda maksmata jäetuks olukorras, kus parkimiskontrolöril ei ole võimalik parkimistasu maksmist reaalselt kontrollida. Käesoleva haldusasja menetluses tuvastas kohus, et kaebaja oli vaidlustatud viivistasu otsuse määramise ajal parkimise eest tasunud. Seega oli parkimise eest tasumine võimalik tuvastada tagantjärele. Nii

kui linnavolikogu määrus annavad vastustajale võimaluse ekslikult määratud parkimise viivistasude tühistamiseks. Vastustajal on võimalik hinnata isikute esitatud väiteid ja tõendeid ning jõuda nende pinnalt järeldusele, kas isikul oli parkimistasu maksmata või mitte. Käesolevas asjas ei ole põhjust kahelda, et kaebaja oleks tasunud parkimistasu 09.10.2007 mõne teise sõiduki eest. Kohtule ei ole vastustaja poolt esitatud tõendeid, et kaebaja oleks kuidagi seotud sõiduautoga, mille registreerimisnumber on xxx xxx, ning et selline sõiduauto oleks samal ajal ka avalikul tasulisel parkimisalal parkinud. On ilmselge, et kaebaja tasus parkimistasu, kuid mingil põhjusel koostas sõnumi parkimise kohta ebakorrektselt. 5) Kuigi viivistasu otsuseid määratakse lihtsustatud menetluses, peab kohaldama kasvõi minimaalses ulatuses uurimisprintsiipi ja põhjendamiskohustust, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Eelkõige peab vastustaja suutma näidata ära õigusliku aluse, mille alusel isik viivistasu tasuma peab. Ka ei tohiks vastustaja jätta tähelepanuta asjaolu, et parkimistasu on kehtestatud eesmärgiga optimeerida parkimist olukorras, kus kõikidele soovijatele parkimiskohti ei jätku. Fiskaalne huvi parkimistasu (sh viivistasude) laekumiseks ei ole primaarne. Viivistasu otsuste koostamisel ja nende peale esitatud kaebuste menetlemisel peab vastustaja parkimistasu kehtestamise eesmärki silmas pidama. Olukord, kus isik on tasunud nii parkimistasu kui talle on samaaegselt määratud ka viivistasu, ei kanna parkimise optimeerimise eesmärki. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3

§ 502

lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks. 2) Kohus ei ole põhjendanud, miks on ilmne, et kaebaja tasus parkimistasu tegelikult sõiduki, registreerimismärgiga xxx xxx, eest, mitte sõiduki, registreerimismärgiga xxx xxx, eest, mille eest tegelikult mobiilside operaatori vahendusel tasumine toimus. Kohus ei ole viidanud seejuures ühelegi tõendile. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta luges tõendatuks asjaolu, et kaebaja tasus parkimistasu viivitamatult. Seejuures ei ole kohus põhjendanud, miks ta võttis arvesse vaid ajavahemikku parkimise kontrollimisest kuni kaebaja poolt mobiilse parkimise alustamiseni. Samuti on alusetu ja oletuslikku laadi kohtu seisukoht, et parkimisjärelevalve teostajate ja kaebaja mobiilside operaatori kellaajad võivad erineda. Tegelikkuses kontrollitakse mobiilse parkimise alustamist alati sama mobiilside operaatori vahendusel ning seetõttu ei saa kellaajad erineda. Kohus on jätnud põhjendamata, kus ja millal kohaldas vastustaja kaebaja suhtes kohustusi analoogia korras. 6. M. Potisepp palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Põhjendused: 1) Kaebaja juhtum mahub „viivitamatu parkimistasu maksmise“ mõiste alla. Analoogselt on viivitamatu parkimistasu maksmisega tegemist juhul, kui sõiduauto pargitakse parkimispiletiga ja isik peab parkimispileti ostmiseks parkimisautomaadist sõiduauto juurest eemalduma, pileti ostma ja siis tagasi tulema. Ka sellisel juhul võib nendeks toiminguteks kuluda paar minutit. Vastustaja poolt halduskohtule esitatud vastuses on täpselt kirjas, kui palju mingiks toiminguks aega kulub, ning selle kohaselt kulus parkimistasu maksmise kontrollimiseks ja viivistasu otsuse koostamiseks 5 sekundit. Seega jäi viivistasu otsuse koostamise ja kaebaja poolt parkimistasu maksmise vahele alla 2 minuti, mis peaks mahtuma „viivitamatu parkimistasu maksmise“ mõiste alla. Arvesse tuleks võtta ka seda, et sõnumi saatmine parkimise alustamiseks esimesel korral ei õnnestunud. 2) Parkimise alustamise sõnumisse vale registreerimisnumbri märkimise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja parkis eelnevalt mobiilselt oma töökaaslase sõiduauto, registreerimismärgiga xxx AYC, ja kiirustades unustas salvestatud sõnumis numbrid muutmata. Registreerimismärgiga xxx xxx sõiduauto omanik on kaebajale tundmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 502lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 4

§ 501

lg-s 41 sätestatule.

§ 501

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Apellant leiab, et viivistasu määramiseks esines

§ 502

lg-s 1 sätestatud alus, kuna ei ole tõendatud kaebuse esitaja väide eksituse tõttu vale registreerimismärgi sisestamise kohta. Samuti leiab apellant, et isegi kui seda väidet pidada tõendatuks, siis on viivistasu määramine õiguspärane seetõttu, et parkimiskontrolöril ei olnud kaebaja väidetud eksituse tõttu võimalik parkimistasu maksmist kontrollida, samuti ei olnud parkimistasu tasutud vahetult pärast parkimise alustamist.

1. Vaidlus puudub selle üle, et viivistasu otsuse koostamise ajal 08:44:17 ei olnud kaebuse esitaja parkimistasu tasunud ning, nagu nähtub ka kaebuse esitaja esitatud kontoväljavõtetest mobiilse parkimise kohta (tl 3, 13) ning vastustaja esitatud parkimise andmetest (tl 23), tasus kaebuse esitaja 09.10.2007 mobiilsideoperaatori vahendusel sõiduauto registreerimisnumbriga xxx xxx parkimise eest kell 8:46:
2. Väljavõttest parkimistasu maksmise kontrollimise kohta (tl 24) nähtub, et parkimisjärelevalvet teostav ametnik kontrollis mobiilsideoperaatori vahendusel parkimise eest tasumist kaebuse esitaja pargitud sõiduki eest kell 8:44:
4. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et kaheminutiline ajavahe „mobiilse parkimise algusaja“ ja viivistasu otsuse koostamise aja vahel mahub

§ 501lg 4 toodud määratlemata õigusmõiste „vahetult pärast parkimist“ sisse.

Käesolevas asjas ei tule hinnata, kui palju möödus aega parkimistasu maksmise kontrollimisest ja viivistasu otsuse koostamisest parkimistasu maksmiseni. Kaebuse esitaja poolt

§ 501

lg 4 nõuetest kinnipidamise seisukohast omab tähtsust hoopis ajavahemik sõiduki parkimise alustamisest parkimise eest tasumiseni. Millisel kellaajal kaebuse esitaja sõiduki parkimist alustas, ei ole teada. Teada on üksnes see, et parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu otsuse koostamise ajal oli sõiduk pargitud parkimistasu maksmata. Sõiduki parkimise alustamise ja parkimistasu maksmise kontrollimise vahele jäi vähemalt selline ajavahemik, mille jooksul kaebuse esitaja oli jõudnud sõiduki juurest lahkuda, seda kinnitab kaebuse esitaja väide, et ta avastas viivistasu otsuse sõiduki juurde naastes kell 10:

1. Kaebuse esitaja möönab, et jättis parkimise algusaja fikseerimata. Olukorras, kus parkimistasu maksmise kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise aja seisuga ei ole parkimistasu makstud, sõiduki parkimise algusaja kohta ei ole sõidukile teadet jäetud ja sõiduki parkinud isik on sõiduki juurest lahkunud, ei saa eeldada, et parkimise eest tasuti vahetult pärast parkimise alustamist. Seda, et parkimise eest tasumine kell 8:46:01 toimus siiski vahetult pärast parkimise alustamist, ei ole kaebuse esitaja tõendanud.
2. Seega esines viivistasu määramiseks

§ 502

lg 1 p-s 1 sätestatud alus – parkimistasu maksmata jätmine sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx parkimise eest. Kuna viivistasu määramise ajal parkis sõiduk xxx xxx tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata, ei oma käesolevas asjas tähtsust ka see, kas viivistasu otsuse järgselt mobiilsideoperaatori vahendusel parkimise eest tasumist viitega sõidukile registreerimismärgiga xxx xxx saab käsitada tasumisena viivistasu otsuses märgitud sõiduki parkimise eest. 11. Kuna viivistasu otsuse tegemiseks esines faktiline ja õiguslik alus, on otsus õiguspärane ning halduskohus tühistas selle põhjendamatult. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus 5