§-des 122 lg 1; 126 lg 1; 135 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 508 984, 68 krooni.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 119). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on AS Andressel asukoht registrisse kantud aadressil Pärnamäe tee 2 Viimsi alevik Viimsi vald Harju maakond ja äriregistri väljatrükist nähtuvalt on AS Andressel juhatuse liige Lauri Aaspõllu (tl 30). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on Lauri Aaspõllu registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ka sellelt aadressilt on menetlusdokumendid tagastatud postiasutuse poolt märkusega, hoiutähtaja möödumisel (tl 123). Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vastuse kohaselt Lauri Aaspõllu elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 127). Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vastuse kohaselt aadressi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei eksisteeri ja menetlusdokumente Lauri Aaspõllule üle anda ei olnud võimalik ning Lauri Aaspõllu tegelik viibimiskoht on politseile teadmata (tl 130). Hageja esindaja taotleb kostja AS Andressel seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele Lauri Aaspõllule, menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 132). Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 16. jaanuaril 2008 (tl 137). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud kulusid õigusabiteenuste eest kokku summas 49 029 krooni. Hageja on avaldusele lisanud AB Seppik & Sirel arved ( tl 11- 174).
lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 508 984, 68 kroonilt maksimaalselt sissenõutav kulu 100 000 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus
alusel 49 029 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja poolt kantud menetluskulud on vastavalt
§-dele 126 lg 1; RLS § 56 lg 1 hagiavalduse esitamisel hagihinnalt 508 984, 68 kroonilt tasutud riigilõiv 24 250 krooni ( tl 60) ja Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 134). Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja arvestades
§-des 138 lg 1, 2; § 143 p 5 sätestatut menetluskuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 24 250 krooni ja riigilõivu ajalehekuulutuse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.