§-dest 60, 61 lg.-st 2 ja 70 lg.-st 2 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise poja ülalpidamiseks elatusrahana 3 000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni; mõista välja kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne käesoleva hagi esitamist alates 04.04.2007.a. 3 000 krooni kuus elatusraha, kuna kostja ei ole täitnud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust sel perioodil. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil teatas, et tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksama oma pojale elatusraha summas 2 250 krooni kuus. Kostja väidab, et ka tema täidab lapse ülalpidamise kohustust. Lisaks eeltoodule on hagejal ka abikaasa, kelle sissetulekut hageja asjas kohtule näidanud ei ole. Hageja nõue kostja vastu on kostja arvates tõendamata, kuna hageja püüab ilmselt ise hoiduda lapse ülalpidamise kohustusest, et panna kõik kulutused kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et nende alaealine poeg elab koos hagejaga ning on tema kasvatada.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on käesolevas asjas tunnistanud kohtuistungil hageja elatise nõuet osaliselt summas 2 250 krooni kuus ning kinnitanud antud asjaolu oma allkirjaga ka kohtuistungi protokollis. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt on ka tema oma alaealist poega ülal pidanud, nagu hagejagi. Oma väidete kinnituseks aga kostja kohtule ainsatki sellekohast tõendit esitanud ei ole. Seega on hageja pöördumine elatise hagiga kohtu poole õigustatud ja esitatud poolte alaealise lapse huvides, tagamaks lapse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kostja vastuväide selles, et hagejal on abikaasa, kes omab samuti sissetulekut, käesoleva vaidluse lahendamisel kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma, kuna hageja abikaasal ei ole varalisi kohustusi kostja ega nende ühise lapse ees hagejaga. Seega hageja abikaasa sissetulek hageja majandusliku seisundi määratlemisel kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma. Kostja sellekohane vastuväide ei ole seetõttu asjasse puutuv. Seaduse mõtte kohaselt on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kostja ei ole asjas tõendanud, et ta oma kohustust vastavalt lapse vajadustele täitnud. Kostja omab kohtule antud seletuse kohaselt keevitaja elukutset ning tema võimalik kuutöötasu on 4 800 krooni. Üldteadaolevalt keevitaja elukutset omavad töötajad omavad spetsialistidena suurt nõudlust nii Eestis kui ka väljaspool, seega on kostja puhul tegemist hinnatud elukutset omava spetsialistiga. Sellest tulenevalt on kostjal kohtu arvates soovi korral võimalik leida hästitasustatud töökoht ning ta on ka terve ja noor mees, mistõttu peaks talle vanemana olema ka jõukohane maksta oma alaealise poja ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus elatusraha. Seonduvalt asjaoluga, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on täitnud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest
2 sätestatu alusel alates 04.04.2007.a. ühekordse maksena kokku summas 36 000 krooni ja edasi alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 04.04.2008.a. igakuine elatusraha 3 000 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni. Hageja on elatusraha kui seaduse mõttes tulu saajana kohustatud sellelt tasuma tulumaksu, seega jääb hagejale reaalselt lapse ülalpidamiskulude kandmiseks kostja arvelt (3 000 x 21 : 100 = 630 krooni) 2 370 krooni, mis ületab kostja poolt tunnustatud nõuet vaid 120 krooni võrra. Hagis märgitud kulud lapsele on mõõdukad ning midagi ülemäärast hageja oma hagis kuludena lapsele märkinud kohtu arvates ei ole. Tegemist on xxx.a. sündinud noorukiga, kelle kulud toidule moodutavad suurema osa tema ülalpidamiskuludest. Samuti on selleealisele lapsele tarvis peaaegu igal hooajal muretseda uued rõivad ja jalatsid, sest nooruk kasvab neist väga kiiresti välja. Lisaks õppimisele tegeleb M veel ka spordiga, milline harrastus on omakorda seotud kulutustega. Hageja on antud kulutust asjas ka tõendanud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja igakuine elatise nõue kostja vastu on põhjendatud ning hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus elatist alates hagi esitamisest kohtule ning tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates 04.04.2007.a. ühekordse maksena 36 000 krooni, aluseks võttes
2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatise hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel lapse ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.11.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.