KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-04-377 Tsiviilasi Spordiklubi Diagonaal hagi mittetulundusühingu Eesti Maleliit vastu juhatuse
- detsembri
- a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- detsembri
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Spordiklubi Diagonaal apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Sordiklubi Diagonaal (registrikood 80054323, asukoht Järveküla tee 44, Kohtla-Järve), seaduslik esindaja Valery Golubenko Vastustaja MTÜ Eesti Maleliit (registrikood 80023498, asukoht Vene 29, Tallinn), lepinguline esindaja Marko Siil Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Harju Maakohtu
- detsembri
- a. otsus Spordiklubi Diagonaal hagis mittetulundusühingu Eesti Maleliit vastu juhatuse
- detsembri
- a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- septembril
- a. esitas Spordiklubi Diagonaal Tallinna Linnakohtusse hagi MTÜ Eesti Maleliit vastu juhatuse
- detsembri
- a. otsuse osaliseks tühistamiseks, paludes tunnistada kehtetuks kriteeriumide kolmandas punktis lause: „Käesolevas alajaotuses jagatakse klubidele arvestuspunkte vaid nende võistlejate tulemuste eest, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel” ja viiendas punktis lause „Käesolevas alajaotuses määratavatele stipendiumidele on õigus kandideerida vaid nendel noormaletajatel, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.” Kehtinud spordiseaduse (SpS) § 15 alusel ja täitmiseks on kultuuriministri
- jaanuari
- a. määrusega nr. 1 kehtestatud riigi eelarvest kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord. MTÜ Eesti Maleliit juhatuse
- augusti
- a. otsusega on kinnitatud nõuded tiitlivõistlustel Eesti Vabariiki esindama õigustatud isikutele. Osundatud otsuse järgi saavad tiitlivõistlustel Eesti Vabariiki esindada üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja alaealised kodakondsuseta isikud. MTÜ Eesti Maleliit juhatuse
- detsembri
- a. otsusega on kinnitatud „Noortespordi toetuse jagamise kriteeriumid
- aastaks”. Kriteeriumide alusel jagatakse riigi poolt spordi alaliidule eraldatavat raha spordiklubide vahel. Klubile raha eraldamisel võetakse klubide sportlike tulemuste eest raha jaotamisel muu hulgas eraldi arvesse üksnes nende võistlejate tulemused, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Noorte stipendiumidele on õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Hageja pöördus
- jaanuaril
- a. õiguskantsleri poole Spordiklubi Diagonaal ja MTÜ Eesti Maleliit vahelise diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks. Õiguskantsler lõpetas lepitusmenetluse
- märtsil
- a. Hageja klubis tegelevad malega lapsed, kellel on teiste riikide kodakondsus, samuti kodakondsuseta lapsed vanuses 15 kuni 18 eluaastat. Kostja juhatuse
- detsembri
- a. otsusega on kehtestatud toetuste (stipendiumite) jaotamise kriteeriumid, mille sisu on välisriigi kodanikest noorsportlaste jaoks diskrimineeriva sisuga. Stipendiumile on õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Sellega koheldakse noorsportlasi ebavõrdselt. Kostja juhatuse otsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12, mille järgi ei tohi kedagi diskrimineerida mistahes sotsiaaltunnuse tõttu. Kostja juhatuse otsus on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Osale noormaletajatest eeliste loomine teiste ees ei ole vajalik. Lapse õigus mängida malet on hõlmatud PS-s sätestatud vaba eneseteostuse õigusega. Hageja klubis lapsed arenevad ning õpivad realiseerima õigust vabale eneseteostusele. Noored välisriigi kodanikud on eemaldatud võrdsest konkurentsist; nende sportlikud tulemused ei lähe klubile toetuste jagamisel arvesse. Laste õiguste mistahes piiramiseks peab olema väga oluline põhjus. Riigi toetuse saamise sidumine kodakondsuse nõudega ei ole sobiv vahend riikliku julgeoleku, avaliku korra või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste tagamiseks. Selle riigi toetuse saamisel eeltingimuseks seadmine on ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv. Kostja täidab avalik-õiguslikke ülesandeid ning saab selleks vahendeid riigi eelarvest. Kostja peab avalik-õigusliku iseloomuga kohustuse täitmisel järgima haldusmenetluse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut. Välismaalaste seaduse (VMS) § 5 lg. 1 järgi tuleb Eestis viibivale välismaalasele tagada Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, välismaalaste seaduses või muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisti. Igasugune kitsendus välismaalase suhtes saab põhineda üksnes seadusel. 3 Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Raha eraldamise kriteeriumid on kehtestatud kultuuriministri
- jaanuari
- a. määruse nr. 1 alusel. Kostja põhikirja kohaselt oli kostja õigustatud vaidlustatud otsust tegema. Juhatuse otsus on kooskõlas selle tegemise ajal kehtinud SpS-ga. Kostja tegevus on eesmärgistatud selles seaduses ettenähtud eesmärkidega. Seaduse kohaselt võisid Eestit rahvusvahelistel võistlustel Eesti koondises esindada vaid Eesti kodanikud. Kostja kohustus on tagada parimal tasemel võistkonna komplekteerimine, seetõttu jagati ka osa riigi toetusest selle eesmärgi täitmiseks. Kriteeriumides on ette nähtud klubide baasraha ja pearaha, mille eraldamine ei ole seotud klubi liikmeskonna kodakondsusega. Hagejal on võimalik noormaletajaid maleliselt arendada, hageja klubi liikmeskonnal on sõltumata kodakondsusest võimalik osaleda teistel võistlustel, s. h. Eesti meistrivõistlustel. Esimese astme kohtu otsus
- detsembri
- a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Kostja juhatuse otsusega kehtestatud riigieelarveliste vahendite jaotamise kriteeriumide õiguslik mõju ulatub teiste seas hagejale ja hageja liikmeskonnale. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg. 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest; MTÜS § 24 lg. 2 alusel võib samas korras nõuda teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on kostja liikmena õigustatud kostja juhatuse otsust vaidlustama. Hageja väidab, et kostja juhatus on teinud diskrimineeriva sisuga otsustusi, koheldes Eesti Vabariigi kodanikest ja teise riigi kodanikest noorsportlasi ebavõrdselt. Hageja peab kostja otsustust diskrimineerivaks sotsiaalse seisundi tõttu. Kostja väidab, et kostja otsusega kehtestatud põhimõtted on kooskõlas SpS-ga. Hageja seisukohad kostja juhatuse otsustuse diskrimineerivast mõjust ei ole põhjendatud. On õige, et PS § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Põhiseadusest tulenev diskrimineerimise keeld on olemuselt eriline võrdsuspõhiõigus, mille kohaselt ei tohi kohelda ebavõrdseid võrdselt või võrdseid ebavõrdselt teatud kindla tunnuse alusel. Osundatud sätte kaitseala riive tuvastamisel on oluline määratleda, kas kostja otsustus tekitab ebavõrdse olukorra, kui jah, siis kelle suhtes (millise tunnuse alusel) ebavõrdne olukord tekib ja millised on ebavõrdse kohtlemise põhjendused. Vaidlust ei ole selles, et kostja on spordiklubidele ja sportlastele rahaliste vahendite jagamise kriteeriumides lähtunud lisaks sportlike tulemuste arvestamisele ka noorsportlaste kodakondsusest. Kostja juhatus on kinnitanud kriteeriumid, mille p. 3 järgi võetakse klubile raha eraldamisel klubide sportlike tulemuste eest raha jaotamisel arvesse üksnes nende võistlejate tulemused, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kriteeriumide p. 5 järgi on noorte stipendiumidele õigus kandideerida üksnes neil noormaletajatel, kellel on õigus esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Vaidlust ei ole selles, et Eestit on rahvusvahelistel võistlustel õigus esindada üksnes Eesti Vabariigi kodanikel ja alaealistel kodakondsuseta isikutel. Osundatud põhimõte sisaldus kehtinud SpS §-s 20 ja sisaldub
- jaanuarist
- a. jõustunud SpS §-s
- Seega ei ole õige hageja väide, et teiste riikide kodakondsusega noorsportlaste õigusi on kitsendatud seadusest 4 alamalseisva õigusaktiga. Kostja kehtestatud kriteeriumides ei sisaldu teiste riikide kodanikest sportlastele täiendavaid kitsendusi. Kriteeriumide p. 3 alusel on raha jagamisel mõnevõrra eelistatud need spordiklubid, kelle liikmeteks on Eesti kodanikest ja kodakondsuseta noorsportlased (või on nende osakaal suurem) võrreldes nende klubidega, kelle liikmeteks on teiste riikide kodanikest sportlased (või on nende osakaal väiksem). Kriteeriumide p. 5 järgi on eelistatud Eesti kodanikest ja kodakondsuseta noorsportlased teiste riikide kodakondsusega noorsportlaste ees. Ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud ja kantud vajadusest tugevdada Eesti Vabariigi rahvuskoondise koosseisu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tegemist ei ole meelevaldse kitsendusega, vaid mõistliku, spordis üldiselt omaks võetud ja aktsepteeritud põhimõttega. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindab sportlane nii iseennast kui ka riiki, kellega tal on kodakondsusel põhinev side. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on rahvuskoondises osalemiseks kodakondsuse nõue üldiselt tunnustatud ning järgimiseks kohustuslik. Tegemist ei ole ebaproportsionaalse kitsendusega. Kostja juhatuse otsusega on kinnitatud viis erinevat alust riiklike sporditoetuste jaotamiseks. Vaidlusalune piirang sisaldub üksnes kahes alajaotuses, mille alusel jaotatakse 30% alaliidule eraldatud rahast. Riigil on avalik-õiguslikke funktsioone täitvate isikute kaudu õigus riigi käsutuses olevat ressurssi jagada, garanteerides seejuures igaühele sotsiaalsed põhiõigused, s. o. õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Valitud spordialaga tegelemisel riiklike toetuste saamine selliste põhiõiguste hulka ei kuulu. Sporditoetuste jagamise eesmärk on saavutada erinevatel võistlustel võimalikult parimaid sportlikke tulemusi. Rahvuskoondise tugevdamine üksnes selleks eraldatud vahenditega on kooskõlas spordis üldiselt tunnustatud põhimõtetega. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja otsustusest tuleneva võrdsuspõhimõtte riivega kaasneb ka vabadusõiguse riive. Kostja otsustus ei piira hageja ja hageja klubi liikmete õigust tegelda valitud spordialaga. Kostja kinnitas, et hageja klubi noorsportlastel on õigus ja võimalus osaleda kõikidel teistel võistlustel ja kandideerida muudele toetustele. Hageja kostja sellekohast väidet ei kummutanud. Iga riigi kodanikul on õigus kandideerida oma riigi rahvuskoondisesse; kostja otsustus ei kitsenda teiste riikide kodanike sellekohase õiguse realiseerimist, tuginedes oma kodakondsusele. Seega on ka neil noorsportlastel võimalus osaleda vastavate võimete olemasolul rahvusvahelistel tiitlivõistlustel vastava riigi rahvuskoondises üldistel alustel. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei ole kohaldatud hageja poolt viidatud VMS § 5 lg.
- Otsus ei vasta selles osas TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Vale on kohtu järeldus, et vaidlust ei ole selles, et Eestit on rahvusvahelistel võistlustel õigus esindada üksnes Eesti Vabariigi kodanikel ja alaealistel kodakondsuseta isikutel. SpS sätted reguleerivad õigust osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Vaidlustatud kriteeriumide ning Kultuuriministri
- jaanuari
- a. määruse nr. 1 § 3 järgi riigieelarvest rahastamise eesmärgiks on noortespordi toetamine. Seega on tegemist täiesti erinevate objektidega: rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemisega ja noortespordi toetamisega, mistõttu maakohtu järeldus, et kriteeriumid ei sisalda täiendavaid kitsendusi, on väär. Seaduslik piirang kehtib üksnes rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemise suhtes, nimetatud piirang ei ole aga vaidluse esemeks. Samuti on vastavalt kostja põhikirja §-le 9 selle eesmärkideks male arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, male kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõusmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine. Seega vastustaja poolt kehtestatud kitsendused ei ole kooskõlas ka tema enda põhikirjaga. Ülaltoodut arvesse võttes ei ole õige kohtu järeldus selle kohta, et sporditoetuste 5 jagamine on eesmärgistatud võimalikult parimate sportlike tulemuste saavutamisele erinevatel võistlustel. Väär on kohtu seisukoht, et ebavõrdne kohtlemine on põhjendatud ja kantud vajadusest tugevdada Eesti Vabariigi rahvuskoondise koosseisu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja et tegemist ei ole meelevaldse kitsendusega, vaid mõistliku, spordis üldiselt omaksvõetud ja aktsepteeritud põhimõttega. Ei ole arusaadav, missugust spordis üldiselt omaks võetud ja aktsepteeritud põhimõttega tegemist on: üksnes kodanikest sportlaste riigi poolt rahastamise „põhimõtte“ „spordis üldiselt omaks võtmine ja aktsepteerimine“ jäi asjas täielikult tõendamata. Maakohus oleks pidanud, lähtudes VMS § 5 lõikest 1, uurima mitte kostja poolt kehtestatud piirangu põhjendatust, vaid selle seaduslikkust, kuna osundatud norm sätestab üheselt mõistetavalt, et piirang peab olema kehtestatud põhiseadusega, seadusega või välislepinguga. EML juhatuse otsus iseenesest ei saa olla piirangu aluseks. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebus ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus on piisavalt põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendust ega pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks seda üle korrata. Kolleegium leiab, et maakohus on sisuliselt vastanud ka enamusele hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetest; maakohtu poolt juba vastatud küsimustele ei pea kolleegium vajalikuks veelkord vastata. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 otsuse põhjendusele esitatud nõudeid: osundatud norm kohustab kohut muuhulgas otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ei kohusta aga andma hinnangut poolte õiguslikele väidetele. TsMS § 436 lg. 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega ka seotud. Põhjendades otsuses, et teiste riikide kodakondsusega noorsportlaste õigusi on kitsendatud kooskõlas SpS sätetega, on kohus sisuliselt siiski vastanud ka hageja väitele, et VMS § 5 lg. 1 kohaselt saab igasugune kitsendus välismaalase suhtes põhineda üksnes seadusel. Et mõlemad hageja poolt vaidlustatud otsusepunktid käivad isikute kohta, kes on õigustatud esindama Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, siis jääb arusaamatuks apellandi väide, nagu ei puutuks SpS vastavad sätted asjasse. Kolleegium leiab ka, et kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemiseks ei ole rahvusvaheliselt piiranguid kehtestatud (kui Eestit võivad esindada nii kodanikud kui need isikud, kes kodanikud ei ole), siis ei saa vaidlustatud otsusepunktides sätestatud kriteeriumi alusel arvestuspunktide arvessevõtmine tekitada ebavõrdsust olenevalt selles sätestatud kriteeriumist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seadust jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
- detsembrini
- a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 lauses 1 sätestatud kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud; sama paragrahvi lg. 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Vaidlusaluses asjas ei ole pooled kohtuistungit taotlenud, kostja ei ole aga taotluste ja avalduste esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul esitanud kohtule apellatsioonimenetluse kohtukulude nimekirja. Seega ei ole tema kulude hüvitamine võimalik. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik