Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on A Š emal J Š kaks last, kellest ühte K Ž ´t kasvatab J Š, A Š´t kasvatab tema tädi N Š alates 2005 aastast. Puudutatud isik J Š on aastaid töötu, sissetulekud on väikesed ja tema enda sõnul pole tal võimalust kasvatada kaht alaealist last. Puudutatud isikul N Š on kaks alaealist last: A B ja S Z . Alates 2004. aastast töötab N Š firmas ISS . Tööl iseloomustatakse teda väga korrektse ja kohusetundlikuna, töökaaslaste suhtes on ta vastutulelik ja abivalmis. A on tädi peres hoitud ja eakohaselt kasvatatud laps, side emaga on tihe, sest elatakse ühes majas. Avaldaja palub määrata A Š eestkostjaks tema tädi N Š. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik N Š on avaldanud eelnevas kirjalikus avalduses, et on nõus enda määramisega A Š eestkostjaks, mida kinnitas puudutatud isik ka 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik A Š avaldas 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil, et õpib Pelguranna gümnaasiumis ja kui õppimisel abi vajab, siis aitab teda tädi. A suhtleb oma bioloogilise ema J Š , elab ühes majas. A Š on harjunud elama tädi peres ning väljendas seda soovi ärakuulamisel. Puudutatud isik J Š on andnud nõusoleku (tlk 5), et tema tütre A Š eestkostjaks määrataks N Š. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. A Š elab oma emapoolse tädi N Š kasvatusel juba alates 2002.a. A Š ema J Š on pikaajaliselt olnud ilma tööta, sissetulekud praktiliselt puuduvad. Ka J Š valmisolek tööle asumiseks on olematu. Ta ei ole võimeline pakkuma oma 11-aastasele tütrele turvalist kodu ja adekvaatset hoolitsust. Lisaks A on J Š veel xxx.a. sündinud tütar K Ž , keda ema kasvatab ise. Ema on avaldanud, et tal puuduvad võimalused kahe lapse kasvatamiseks. J Š elab küll lapse ja eestkostjaks taotletavaga ühes majas, kuid nende korterid ja seega ka elukohad on erinevad. Ema ja tütar siiski näevad üsna tihti ja ka suhtlevad. J Š on avaldanud nõustumust, et tema lapse A eestkostjaks hakkab ema vanem õde N Š. Kuna A Š on alaealisena jäänud vanemliku hoolitsuseta tema emast sõltuvatel asjaoludel, on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. A Š on elanud eestkostjaks taotletava juures 6 aastat. Pere koduks on 2-toaline üürikorter Tallinnas , kus on olemas kõik lapse arenguks vajalik ning seal on tagatud talle stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Lisaks N Š ja A elavad seal veel N elukaaslane S Z , kellega nad on koos elanud 12 aastat, ning nende ühine 3- aastane tütar S , samuti N Š laps esimesest kooselust 15-aastane A B . Tädi suhtumine tüdrukusse on südamlik ja hoolitsev. Nende suhted on lähedased juba varasemast ajast. N Š poolt korraldatuna on A igapäevane elu praegu sellise stabiilsusega, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Kuna pärast eestkoste seadmise lahendamist jääb laps elama samasse kohta, ei too eestkoste seadmine alaealise üle tema senises elukorraldusse muudatusi. Esindaja on veendunud, et tädi määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. N Š kasvatusel elades on Ale tagatud hoolitsuse adekvaatsus. Pikki aastaid täidab N.Š A suhtes vanema kohuseid, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Oma isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. N Š töötab ISS AS alates 24.09.2004.a. Tööandja iseloomustab N.Š korrektse ja kohusetundlikuna. Puuduvad andmed, mis takistaksid N.Š määramist eestkostjaks. N Š poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega. Eestkoste seadmine A Š üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja tema huvide, s.h. varaliste huvide, kaitseks ning tema elu korraldamiseks. Käesoleval ajal on alaealine 11-aastane. A võiks esindaja arvates eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuosakonna xxx.a. koostatud sünniakti nr xxx kohaselt on A Š emaks J Š. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine A Š kasvanud oma tädi N Š perekonnas alates 2002 aastast, N Š on tema eest hoolt kandnud ja teda kasvatanud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isikud, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele A Š e eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse emast sõltuvatel asjaoludel on A e tagamata vanemate elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud tema tädi N Š. A Š on elanud oma tädi N Š juures alates 2002 aastast. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Puudutatud isik N Š on avaldanud kohtule, et on nõus enda määramisega A Š e eestkostjaks, nimetatut kinnitas puudutatud isik 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik J Š 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuid on andnud eelnevalt nõusoleku (tlk 5), et tema tütre A Š eestkostjaks määrataks N Š, samuti on seda kinnitanud kohtule telefonivestluses. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning N Š soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise A Š huvides on määrata talle eestkostjaks N Š. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud tema emast sõltuvatel põhjustel ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud tema tädi N Š, on alaealise huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et N Š on sobilik täitma A Š eestkostja ülesandeid. PkS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata A Š eestkostjaks N Š, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt
lg 1 punktist 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval ajal on A Š 11-aastane, võib ta eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.