2-07-53035/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 2.detsembril 2008.a. kell 10.00, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-53035 Tsiviilasi AN hagi J D vastu isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks J N sünniaktis Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AN (i k xxx, asukoht xxx) Hageja esindja advokaat Gennadi Kull Kostja: J D (i k xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2.Tunnistada ebaõigeks J N (sündinud xxx.a. Tallinnas, i.k. xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisametis xxx.a., kanne nr. xxx) sünniakti tehtud kanne isa A(ka A ) N (ka N ) kohta. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
2. J Dl sündis xxx.a. tütar J N. Sünd on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a., kande nr xxx all.
3. J N sünniakti on kantud tema isana hageja AN.. Hageja nõue ja põhjendused.
4. 20.12.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagis palus AN tunnistada J N sünniakti tehtud kanne isa kohta ebaõigeks, sest ühistelt tuttavatelt saadud info kohaselt ei ole ta kostjal sündinud tütre J N bioloogiline isa.
5. Oma väidete tõendamiseks taotles hageja määrata kohtul DNA ekspertiis. Lisaks sellele esitas hageja kirjaliku tõendina lapse sünnitunnistuse. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
6. Kostja vaidles hagile vastu ja selgitas, et hageja ja kostja tundsid teineteist alates 1995.a. detsembrist ning alates 1997.a. augustist elasid nad koos hageja ja kostja vanemate korteris ning neil oli ühine majapidamine. Kostja väidetel olid hageja ja kostja koos ka kogu kostja rasedusperioodi ning hageja viibis haiglas ka sünnituse juures ja lõikas läbi lapsel sündides nabanööri. Hageja tuli kostjale ka sünnitusmajja järgi ja hageja ja kostja koos registreerisid end perekonnaseisuametis lapse vanematena lapse sünniakti. Poolte suhted katkesid 2001.aasta detsembris, mil hageja lõpetas perega suhtlemise ja asus elama Norrasse. Alates 2001.a. jaanuarist maksis hageja vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist, kuid lõpetas elatise maksmise 2004.a. jaanuaris, mille tagajärjel pöördus kostja hageja vastu elatise väljamõistmise nõudega kohtusse. Kostja väidab kindlalt, et hageja on J N bioloogiline isa mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks.
7. Kostja ei esitanud ühtki tõendit tsiviilasjas. Kohtuotsuse põhjendused.
8. Poolte nõusolekul tegi kohus
9. oktoobril 2008.a. määruse, milles määras lahendada vaidlus kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata.
10. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud väited, et ta ei ole kostjal sündinud tütre J N isa, on tõendatud hageja taotluse alusel käesolevas tsiviilasjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi osakonna eksperdi poolt läbi viidud DNA-ekspertiisiaktiga, milles ekspert on andnud arvamuse, et AN ( i.k. xxx) ei saa olla J N ( i.k. xxx) bioloogiline isa.
11. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et J N sünniakti tehtud kanne tema isa kohta ei ole õige ja juhindudes PkS § 44 lg 1 sätestatust tuleb kohtul J N sünniaktis tema isa kohta tehtud kanne ebaõigeks tunnistada. Menetluskulude jaotamine.
12. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mis reguleerib menetluskulude jaotust hagimenetluses. Nimetatud seadusesätte Lk 2