Obsah (5)

§ 1§ 29§ 34§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-08-72495 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. detsember 2008 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul on seisuga 10.11.2008 teadaolevalt järgmine vara väärtusega mitte enam kui 15 216,02 krooni: 1) raha kassas 12 913,09 krooni; 2) raha arvelduskontol 10102031769004 AS-s SEB Pank 2,93 krooni; 3) raha arvelduskontol 221016705929 AS-s Hansapank 0,00 krooni; 4) raha arvelduskontol 334410070008 AS-s Krediidipank 0,00 krooni; 5) nõuded ostjate vastu 51 073,40 krooni (ajutine haldur on nõuete reaalväärtuseks hinnanud 0,00 krooni); 6) laovarud raamatupidamisarvestuslikus maksumuses 14 867,10 krooni (kaubaalused asukohaga X küla X vald Põlvamaa). Arvestades vara pikaajalist kasutuseta seismist ja ilmastiku mõjutusi, hindab ajutine 2 haldur vara orienteeruvaks müügiväärtuseks mitte enam kui 300,00 krooni; 7) materiaalne põhivara orienteeruvas müügiväärtuses mitte enam kui 2000,00 krooni, sh ehitis – M.M. kinnistul Põlvamaa X vald X küla asuvasse ehitisse sisse ehitatud puidukuivati (seinad, uksed, puitlagi). Võimalik realiseerida ainult materjalina – seinad lammutada küttematerjaliks, metalluksed vanametalliks. Müügiväärtus mitte enam kui 1000,00 krooni, haagis Respo 30, 301, riiklik registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 1995, kere tüüp – madel, värvus hõbedane, omandamise aeg 18.07.

1. Vara on suhteliselt amortiseerunud. Müügiväärtus mitte enam kui 1000,00 krooni. Lisaks kajastub Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses AS R. varana veel 1) veoauto ZIL 130 (riiklik registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 1984, kere tüüp – kallur, värvus sinine, omandamise aeg 11.12.1998); AS R. likvideerija seletuste kohaselt on nimetatud vara juba 2005 seoses täieliku amortiseerumisega müüdud vanametalliks ja seda vara füüsiliselt enam ei eksisteeri. Registrist on sõiduk kustutamata ainult seoses asjaoluga, et varale on kohtutäituri poolt tehtud võõrandamise keelumärge. 2) veoauto ZIL-431412 (riiklik registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 1987, kere tüüp – autokraana, värvus sinine, omandamise aeg 13.10.1994). AS R. likvideerija seletuste kohaselt oli vara juba enne likvideerimismenetluse algatamist 2004 täielikult amortiseerunud ning füüsiliselt enam ei eksisteerinud. Registrist on sõiduk kustutamata seoses asjaoluga, et varale on kohtutäituri poolt tehtud võõrandamise keelumärge. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 159 536,93 krooni: 1) võlad tarnijatele 83 451,93 krooni; 2) maksuvõlad 74 141 krooni; 3) muud lühiajalised võlad 1944 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole AS R. likvideerija koostanud aktsiaseltsi likvideeri-mise alustamisel likvideerimisaruannet ega vahearuandeid, vaid on tuginenud likvideeritava äriühingu varade ja võlgade hindamisel
2. aasta raamatupidamisandmetele. Likvideeritava äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on tekitanud olukorra, kus ei ole võimalik saada kiirelt adekvaatset informatsiooni äriühingu varade ja kohustuste, tulude, kulude ning omakapitali seisu kohta ükskõik mis ajahetkel. Ajutine haldur on olnud sunnitud vastavad andmed tuletama arvestades kogu pankrotimenetluses kogutud informatsiooni. Seega on AS R. likvideerija rikkunud äriseadustiku §-s 374 sätestatud kohustust. Nimetatud kohustuse rikkumine vastab ka karistusseadustiku §-s 3811 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Äriseadustiku § 373 kohaselt kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. AS R. likvideerija poolt äriühingu varade, võlgade ning vara müügi kohta esitatud andmeid arvestades, pidi likvideerija olema teadlik asjaolust, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks hiljemalt
3. aastaks (s.o pärast valdava osa realiseerimiskõlbuliku vara müümist). Likvideerija on esitanud avalduse AS R. pankrotimenetluse algatamiseks alles 2008 novembris. Seega on lisaks likvideeritavas aktsiaseltsis raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele, AS R. likvideerja rikkunud ka äriseadustiku §-s 373 sätestatud kohustust (vastab karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud teo tunnustele). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Nähtuvalt majandusaastate aruannetest said äriühingu makseraskused alguse
4. aastal ning alaline maksejõuetus kujunes suure tõenäosusega välja hiljemalt
5. aastaks, mil likviidseid vahendeid võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks ei piisanud, äriühingu tegevus oli peatatud ning olemasolevat põhivara võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks kiirelt realiseerida ei õnnestunud. Olemasolevatest majandusaasta aruannetest nähtuvalt võib maksejõuetuse põhjuseks olla alates
6. aastast äriühingu käibe järkjärguline vähenemine samas kui põhitegevuseks vajaliku toorme hinnad ning tootmisega seotud püsikulud kasvasid. Arvestades aga asjaolu, et ajutisel halduril puuduvad äriühingu raamatupidamise algdokumendid nimetatud perioodist, ei ole võimalik täpset seisukohta äriühingu maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta anda. Seda, et võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks olemasolnud põhivara on vähelikviidne ning faktiliselt ei kata ära võlausaldajate nõudeid, pidi olema likvideerijale selge hiljemalt
7. aastaks, mil vaatamata korduvatele enampakkumistele vara realiseerida ei õnnestunud ning peamine osa varast realiseeriti vanametallina oluliselt väiksema summa eest kui olid äriühingu vastu esitatud võlanõuded. Äriühingu likvideerija poolt 3 pankrotiavalduse esitamist kolm aastat hiljem kui talle selgus likvideeritava äriühingu suutmatus rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid, võib käsitleda pankrotiseaduse §-s 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse mõistliku aja jooksul täitmata jätmine on toonud kaasa äriühingu võlgade kasvu võlgadelt arvestatavate viivitusintresside (eelkõige maksuintresside) võrra. Võlgniku reaalse vara väärtus on 13 000 krooni. Seoses AS R. (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Seega olemasolev AS R. (likvideerimisel) vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Samuti ei ole kuidagi garanteeritud (arvestades asjaolu, et äriühingu majandustegevuse lõppemisest on möödunud juba ligemale 7 aastat ning äriühingu raamatupidamisdokumentatsioon ei ole likvideerija seletuste kohaselt säilinud), et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (

§ 34lg 1; § 130 lg 5).

Eeltoodu alusel kohus leiab, et AS R. (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. AS R. (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija S.M..

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 12 871,40 krooni, millest ajutise halduri tasu 10 750 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 2121,40 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 22,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 300 – 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 10 750 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 2121,40 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel on AS R. (likvideerimisel) likvideerija S.M. võtnud ajutise menetluse kulud AS-l R. (likvideerimisel) rahaliste vahendite puuduolevas ulatuses enda kanda, mistõttu tulevad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista solidaarselt AS-lt R. (likvideerimisel) ja S.M. Kohtunik 4