Obsah (4)

§ 143§ 146§ 147§ 158

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-51532 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsembril 2008, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi OÜ Ogrit Kaubad hagi

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. 10. Riigikohtu lahendis 3-2-1-95-08 (12.11.2008. kohtuotsuse p 11) on märgitud, et tehingust tuleneva nõude aegumise algusele tuleb kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

§ 147

lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Seega kui kostja pidi lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel, algas lepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel arvete esitamise aasta lõppemisest.

Seejuures tuleb aegumistähtaja kindlaksmääramisel määrata ka aegumistähtaja algus ja lõppemine kellaajaliselt. 11. Hagi kohaselt olid hageja ja kostja 12.10.2001.a sõlminud lepingu nr 33, millega hageja kui hankija kohustus müüma kostjale toidukaupu kooskõlastatud tellimuste alusel ja kostja kui ostja kohustus tasuma hankijale kauba eest vastavalt esitatud arvele (tl 4). Nimetatud lepingu alusel on hageja müünud kostjale perioodil 12.01.2004 kuni 13.09.2004 arve-saatelehtede nr 213, 454, 272, 38, 43, 125, 307, 87 ja 124 kohaselt toidukaupu summas 15177,56 (13451,10 + 1726,46) krooni (tl 6-13, 17), millise summa on kostja jätnud täielikult tasumata. Seega algas nimetatud arvete järgi tasu nõudmise aegumistähtaeg 01.01.2005 kell 00 ja lõppes

§ 146lg-t 1 arvestades 31.12.2007 kell 24.00.

Arve-saatelehe nr 145 järgi müüs hageja 27.02.2005 kostjale toidukaupa summas 2291,25 krooni ja kostja jättis selle summa täielikult tasumata. Seega algas nimetatud arve järgi tasu nõudmise aegumistähtaeg 01.01.2006 kell 00 ja lõppeb 31.12.2008 kell 24.

2. Hageja esindaja esitas kohtuistungil kostja aegumise kohaldamise taotlusele omapoolse vastuväite, leides, et kuna kostja jättis arved tasumata tahtlikult, kehtib nende aegumise suhtes 10 aastane aegumistähtaeg, samuti olevat aegumine oktoobris 2005, mil kostja osaliselt tasus oma võlgnevust hagejale, katkenud (

§§-d 146 lg 4 ja 158). 13. Kohus hageja põhjendustega aegumise mittekohaldamiseks ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et kostja käitumine hagiavalduses käsitletud arvete mittetasumisel oleks hinnatav temapoolsete kohustuste tahtliku rikkumisena. 3 Kostja kirjaliku vastuse ja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt on kostja leidnud, et ta nimetatud arvete järgi hagejale midagi ei võlgne, väites, et arve-saatelehtede nr 124 ja 145 järgi on võlgnevus tema poolt tasutud, kuid ülejäänud arve-saatelehtede järgi ei ole kaupade tarnimine kostja kauplustele tõendatud (vastavaid arve-saatelehti ei olevat kostja raamatupidamisele esitatud). Seega kostja mitte ei keeldu tahtlikult oma lepinguliste kohustuste täitmisest, vaid ei tunnista omapoolselt täitmata kohustusi, mis aga ei ole hinnatav kohustuste tahtliku rikkumisena. Ka ei ole kohus nõus hageja väitega, et hagi aluseks olevate arve-saatelehtede osas on aegumine nõude osalise tunnustamise tõttu (

§ 158) katkenud.

Hagiavalduse ja hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kostja poolt kõik hagi aluseks olevate arve – saatelehtede järgi tasumisele kuuluvad summad kogusummas 17468,85 krooni maksmata. Kostja on 2005 aastal hagejale tõepoolest tasunud, kuid teiste, so mitte hagis käsitletud arvesaatelehtede järgi. Seega ei puuduta kostja poolt osa hageja arvete tasumine hagiavaldusele lisatud arve-saatelehtede järgi nõutud summat (17468,81 krooni), mistõttu nimetatud nõude aegumise katkemisest asjas rääkida ei saa.

1. Hageja esitas oma nõuete kohta hagiavalduse kohtule 29.07.
2. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõuded on perioodil 12.01.2004 kuni 13.09.2004 esitatud arvesaatelehtede nr 213, 454, 272, 38, 43, 125, 307, 87 ja 124 järgi summas 15177,56 seisuga 31.12.2007 kell 24.00 aegunud ja kohaldab kostja taotlusel nende suhtes aegumist, jättes hageja nõude summas 15177,56 krooni rahuldamata.
3. Aegumata on hageja nõue arve-saatelehe nr 145 järgi 27.02.2005 summas 2291,25 krooni (tl 15). Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et nimetatud arve-saatelehe järgi on hagejale saadaolev summa tasutud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 100 järgi kohutuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid nimetatud võlgnevuse 2291,25 krooni tasumise kohta, mistõttu kostja loeb hageja nõude summas 2291,25 krooni põhjendatuks.
4. Eeltoodu alusel kohaldab kohus hageja nõude osas summas 15177,56 krooni aegumist ja rahuldab hagi osaliselt summas 2291,25 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et asja menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 87/100 osas jäävad menetluskulud hageja ja 13/100 osas kostja kanda. Viktor Brügel Kohtunik 4